Saaremaa kui aegade algusest merega seotud paiga eluolu on tihedalt seotud merendusega. Kahjuks ei ole senimaani Saaremaal eraldi meremuuseumi. Ja ehkki siin ja seal saab merendusega seotud esemeid vaadelda ekspositsiooni osadena, ei anna see kaugeltki tervikpilti.

Mõntu külas oleva metsa lageraie on näide olukorrast, kus paberi peal on justkui kõik korras, kuid olukorda lähemalt süvenedes võib hakata koitma, et äkki ikka päriselt ei ole.

Alles eelmisel nädalal tutvustas Saaremaa Zoo oma külastajatele uut asukat, pisikest krokodilli Kustit. Ei läinud nädalatki, kui loomake suri. Verevalum peas viitas tõsiasjale, et keegi oli Kustit kas väga kõvasti torkinud või talle kiviga pähe visanud.

Eile Tehumardi lahingupaigas alanud säilmete ümbermatmise tööd lõpetavad osaliselt ühe ajastu, millega seotud vales on üles kasvanud juba mitu põlvkonda saarlasi.

Meie saari on harjutud pidama turvaliseks kohaks, kus inimesed ei pea sageli vajalikuks koduustki oma äraoleku ajaks lukku panna, autoustest rääkimata. Sest vaevalt et keegi vargile tuleb. Elu on aga näidanud, et vargaid jagub meilgi.

25. juuni Maaleht avaldas Rein Siku arvamusloo "Oli siis vaja jaaniks Saaremaale sõita?! Eestis on hulgi muudki hääd / Nüüd on tagajärjed käes".

Jaaniajaks saab Saaremaast otsekui maagiline koht, kuhu kaugemaltki kokku tulla. Küllap mängib siin endiselt rolli ka Raimond Valgre ja Debora Vaarandi "Saaremaa valss", mille Georg Ots omal ajal kuulsaks laulis.

Järjekordne kooliaasta saab läbi. Nende ukraina koolilaste jaoks, kes 2022. aasta kevadel Eestisse saabusid, oli see siinses haridussüsteemis teine täispikk kooliaasta.

Kas gümnaasiumiõpingute eest jagatavaid medaleid saab võrrelda spordi tiitlivõistluste medalitega – kindlasti. Peab ju mõlemal juhul tublisti tööd tegema ja vaeva nägema.

Jäätmete liigiti kogumisest on räägitud enam kui kümme aastat. Järjest on parandatud ka võimalusi, et liigiti kogutud jäätmeid saaks ära anda võimalikult mugavalt.

Kui just imet ei juhtu, on asi selge: 1. juulist südamestimulaatoreid Kuressaare haiglas ei paigaldata ega vahetata. Võitlesid Kuressaare haigla ja Saaremaa vallavalitsus, mis nad võitlesid.

Pärast Eesti astumist Euroopa Liitu on kasvanud üles terve uus põlvkond noori inimesi, kes peavad iseenesestmõistetavaks paljusid asju, mis enne neid ei olnud sugugi nii iseenesestmõistetavad.

Viimaste nädalate jooksul on Saare maakonnas vihma tulnud vaid üksikutes kohtades. Pigem südasuve meenutavast ilmast on saanud tähtis jututeema. Nii mõnigi meist peab tõdema, et nii kuuma ja kuiva maikuud, kui äsja mööda sai, varasemast ei mäletagi.

Nii nagu igal pool mujalgi, on ka Kuressaares aina vähem väikseid kauplusi ja ärisid. Viimase kuu aja jooksul on taas mitmed ettevõtjad teatanud, et on aeg uksed sulgeda. Päriseks.

Täna jõudsid Reformierakond, SDE ja Eesti 200 koalitsioonilepingu suhtes ametlikule üksmeelele. Eelarve lappimiseks ootavad ees uued maksutõusud, millega käivad käsikäes ka kärped.

Tallinna uus linnavõim lubas suurt pööret võrreldes keskerakondliku juhtimisstiiliga, värsket hingamist.

Eesti seadusi tuleb muuta nii, et kohtuasjad ei jääks lihtsate asjade tõttu venima.

Peaminister Kaja Kallase nimetamine Euroopa Liidu välispoliitika juhi kandidaadiks on äratuskõne Eesti sisepoliitikas.

President Alar Karise otsus jätta automaks välja kuulutamata väärib tunnustust – kui mitte enamat, siis on see sümboolne žest, mis annab hinnangu praeguse valitsuse poliitikale, mis tiksub liiga tihti „tehtud, mõeldud“ taktis.

„Praegu on juba juuni lõpp. Siis on suvepuhkus, september, siis on jõulud. Siis on järgmine jaanipäev. Aga ühel hetkel ei ole enam jõule, on venelased Põlvas.“

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm andis täna teada, et lahkub ametist. Aasta algul teatas ameti üleandmisest kaitseväe juhataja Martin Herem. Kummagi lahkumise taga kumab tõdemus, et Eesti riik ei võta riigikaitset nii tõsiselt, kui seda tahame välja näidata.

Euroopa Parlamendi valimised olid ühtpidi Eesti poliitilise olukorra termomeeter, kuid teisalt ventiil, mille taga ootasid oma aega suuremad muutused.

Uuest aastast kehtima määratud automaks on nüüd peaaegu reaalsuseks saanud.

Europarlamendi kohtade pärast ei heidelda võrdsetel alustel. Ühtedel kandidaatidel on teiste ees eelis, mis võib olla seadusega vastuolus.

Poliitgurmaanid said täna tõelise etenduse, kui Euroopa parlamenti pürgijad läksid kokku Delfi suures valimisdebatis. Ka selle tulemus võib olla üks kriteerium, mille järgi juba alates homsest enda valik langetada.

Kui 10. juuni varahommikul eurovalimiste suits hajub ja kohad jagatud, ei ole valitsusel enam mõtet pead liiva alla peita. Ajakirjanike pingutused saamaks teada, kellelt ja kuipalju tänavuse eelarve raamidesse ajamiseks maha lõigatakse, kannavad ehk lõpuks vilja.

Näib, et läbi häda on jõutud kokkuleppele riigieelarvest esimese 175 miljoni euro kärpimises, et eelarvedefitsiit ei rikuks meie endi osalusel Euroopa Liidus kokku lepitud reegleid. Raskemad otsused ootavad ees.

Mis saab Ukrainast pärast sõda pole põrmugi vähem tähtsam küsimus kui see, kuidas tagada praegu võit Venemaa üle lahinguväljal.

Meil pole luksust hoida Venemaa ja NATO vahel n-ö halli tsooni. Kui ei laiene NATO, hakkab väljakutseid esitama Venemaa

Kui Vene piirivalvurid eile Narva jõelt sinna Eesti paigutatud poid ära võtsid, võisid nad enda loogika järgi toimida täiesti mõistuspäraselt.

Mängus ei ole mitte ainult maksumaksjate rahakott, vaid ka aus konkurents. Hanke mõte on ju, et kõik saavad võrdsetel tingimustel tulla.

Peaminister Kaja Kallas sai täna hilinenud „sünnipäevakingituse“. Mäletame küllap kõik, kuidas idavedude skandaal tema toetuse mudaliigasse viis – endiselt ootab pea kaks kolmandikku küsitletutest, et ta valitsusjuhi ametist tagasi astuks.

Justiitsministeerium esitles täna prokuratuuri teenistusliku järelevalve tulemusi. Märkimisväärseid rikkumisi ei tuvastatud ning ministeerium distsiplinaarmenetlust ei algata, on selle lühikokkuvõte.

Kuldne Trio laulis hea mitu aastat tagasi järjekordse olümpiahulluse ajal: „Kui ei tulnudki võit, tulge tagasi kõik.“ Toona oli koduvabariik samamoodi valmistumas üldrahvalikuks meelelahutuseks: esmalt ajada ootused kõrgele, siis pettuda ning seejärel lohutada, et osavõtt on samuti oluline ja lõppeks on ikkagi nii kena näha Eesti lippu suurel areenil.

Proua Kohviveski, naerutanud mitu põlvkonda eestlasi, on paljude talupidajate jaoks igapäevane reaalsus. Kahjuks aga ei piirdu tänapäeva talunike raskused vaid kapriissete daamidega. Sagedasemad on teadmatusest või vanemate ükskõiksusest kantud lapsed, kes halvimal juhul mõne väiksema looma surnuks väntsutavad.

Nädalavahetusel USAs presidendikampaania kihutuskoosolekul kõlanud lasud hävitasid lisaks USA riigipeaks taaspürgiva Donald Trumpi kõrvale ka viimase lootuse veidigi mõistlikuks valimisprotsessiks.

Jaaniaja tavaliste liiklusõnnetuste ja purjuspäi rooliistujate kõrval paistis silma kaks meie ühiskonnale iseloomulikku detaili. Algatuseks meie kohatine silmakirjalik lapselembus ja teiseks signaal poliitikutele – aeg lõpetada kaitsekulutuste kismas käärimine.

Juba manalariigis kirjanik ja lavastaja Mati Unt tavatses 90ndatel rääkida tudengitele – kelle seas oli ka Õhtulehe arvamustoimetaja – lugu, kuidas tema KGB haardest pääses. Nõukaajal oli selle kurjakuulutava kolmetähelise repressiivorgani haare nii lai, et haiget said kõik, kes sellega kokku puutusid. Kui sind ka taga ei kiusatud, oli oht, et sunnitakse teiste peale koputama.

Tagantjärele tarkus on täppisteadus ja niipea, kui tõeliselt šokeeriv õnnetus juhtub, on kõik kohad neid nutikaid täis. Nii hea on ju käsi ringutada, et kus tänapäeval ikka on inimesed rumalad ja hooletud. Ja siis klassika – et ikka karistused oleks suuremad, et vahest siis enam ei tehtaks jne. Paraku näitab elu jätkuvalt, et kõigest sellest on vähe tolku.

Paraku on taas tõeks osutunud vana Eesti tõdemus: kõige paremini oskame kiselda isekeskis. See, et Eesti vehklemisliit ja eelmiste olümpiamängude kangelanna Katrina Lehis ristavad mõõku kohtusaalis, teeb ka spordikaugetele inimestele selgeks, et miski on sellel alal ja alaliidus väga paigast ära.

Eesti põhiseaduse kohaselt on riigikaitse kõrgeim juht president. Kui ametist astuvad tagasi kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ja kaitseväe juhataja Martin Herem, sest nad ei suuda enda sõnul poliitikute kurdiks jäävate kõrvade ja sellest tulenevalt olematute tegude tõttu tagada Eesti riigi parimat kaitset, on juhi kohus sekkuda.

Hilissügisel liiklusohtliku olukorra tekitanud juht, kes Tartu südalinnas 150 kilomeetrit tunnis beebiga jalutanud paari nina all teelt välja sööstis, pääses n-ö puhta nahaga – karistust ta kandma ei pea, isegi load jäid alles. Miks?

Viljakus on vananevas ühiskonnas järjest olulisem teema. Kui kaua see tegelikult kestab? Kuidas tagada see ka vanemas eas, kui nooremas eas soovitud laste saamiseks tingimusi nappis?

Mootorsõidukimaksu puudutava eelnõu teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu ise riigikogusse saadetud. Rahva arvamus sellest on aga kõike muud kui positiivne, eelkõige maksu sellisel kujul teostamise pärast.

Kui suurem osa maailmast end viis aastat tagasi kevadel koroonakriisi tõttu kinni pani, oli selge, et selle kriisi vilju nopime veel pikalt. Mitte kõigile ei sobinud sotsiaalne eraldumine. Aga kui arvestada viiruse suhtes õrnema osaga rahvastikust, tundus eraldumine tol hetkel hea mõttena. Seda enam, et viis, kuidas haiguse esimene laine lõi teatud riike, näiteks Itaaliat, oli õõvastav: inimesi langes sõna otseses mõttes nagu loogu.

Res Publica oli aastaid tagasi Eesti üks suuremaid poliitilisi imesid – õhinapõhiselt kokku tulnud, saanud 2003. aasta riigikogu valimistel toona erakordsed 28 kohta… Ja siis sama kiiresti langenud. Juba aasta hiljem toimunud europarlamendi valimistel ei suutnudki nad läbi murda, nagu nende võitlusloosung oli lubanud. Eesti poliitmaastikul kinnistus aga uus sõna: projektierakond.

Kui peaminister Kaja Kallas ei tee enam katsetki enda mõlemal küljel ajakirjanike ees vaidlema läinud koalitsioonipartnereid ohjata, mis sõnumi see annab? Viimane valitsuse pressikonverents oli tubateater harjunud tasandil.

On üks karm ja kauakestev vigastus, millest pole üldises halas koolinoorte olematu kehaliste võimekuse pärast eriti räägitud. See on vaimne sporditrauma. Just kooliajal, murdeea alguses on lapse vaimne tervis eriti haavatav.

  Täna täpselt 35 aastat tagasi ilmus Lääne Elu esimene number. Kui panna toonane ja tänane leht kõrvuti, on need nagu öö ja päev. 35 aastaga on muutunud maailm ja sellega koos ka ajalehtede kujunduspõhimõtted ning ajakirjanduski.

Mullu põrus matemaatika lõpueksamil veerand Läänemaa 9. klassi õpilastest. Toona põhjendasid koolijuhid seda koroona-aastate distantsõppest jäänud lünkadega. Tänavused eksamitulemused olid veel kehvemad. Kui mullu kukkus Eestis läbi 23,1 protsenti 9. klassi õpilastest, siis tänavu 24,5 protsenti. Läänemaal põrus 28,4 protsenti.

Haapsalu kodutute varjupaiga avamine Haapsalu kesklinnas on kirgi kütnud enam kui kaks nädalat ja tormi vaibumist pole veel näha. Pole välistatud, et lõpuks seisavad Haapsalu linnavalitsus ja varjupaigateenuse hanke võitnud MTÜ Sotsiaalne Kaasatus vastakuti kohtulaua ees. Just kohtusse on uus varjupaigapidaja lubanud pöörduda pärast linnavalitsuse eilset otsust hanke tulemus tühistada. Kodutute varjupaiga hange on algusest peale kiiva kiskunud. Kaks esimest katset leida uueks perioodiks kodutute varjupaiga teenuse pakkuja ebaõnnestusid.

Teisipäeva õhtul heitis Eesti konservatiivne rahvapartei (EKRE) mitu teenekat poliitikut erakonnast välja. Selle tuules lahkusid ka EKREst ainukesena europarlamenti pääsenud Jaak Madison, riigikogu liige Ants Frosch, luuletaja Indrek Hirv ja veel üle saja erakondlase. Kindlasti ei piirdu asi sellega. Lisaks juba lahkunutele on mitmed ekrelased jätnud õhku võimaluse, et õige pea kirjutavad ka nemad lahkumisavalduse.

Lõppenud eurovalimiste võitja oli erakond Isamaa, kes sai europarlamendis ühe koha juurde, kaotaja aga Reformierakond, kes jäi ühest kohast ilma. Ehkki tegemist oli europarlamendi valimistega, näitasid need valimised suhtumist praegusesse Eesti valitsusse. Prantsusmaal ja Belgias on valitsus juba kehva valimistulemuse pärast tagasi astunud, Eestis aga ei paista, et valimistulemused võiksid valitsuse kukutada. Ometi käivad jutud, et peaminister Kaja Kallas läheb Euroopa Komisjoni volinikuks ja hoopis see kukutab Eesti praeguse valitsuse, kuigi midagi kindlat teada veel pole.

Haapsalu kodutute varjupaik on aastaid tegutsenud äärelinnas Tulbi tänaval. Inimesed on sellega harjunud ja kellelgi sellega probleeme ei ole. Nüüd on aga asjad muutumas, sest tulemas on uus varjupaigateenuse pakkuja, kes hakkab seda tegema uues asukohas. On mõistetav, et muutused tekitavad alati segadust, küsimusi ja vastuolusid. Nii ka nüüd, kuid selleks on ka põhjust.

Teisipäeval sai Metsküla kool rõõmusõnumi – haridusminister pani käskkirjale allkirja ja sellega seab geriljakoolist taas päris kool. Tõsi, mitte küll valla-, vaid erakool, Alustavasse kooli on tulemas rohkem lapsi, kui seal viimastel aastakümnetel korraga õppinud on. Erakool ei olnud küll koolipere ega lapsevanemate esimene valik, seda luues ei lähtutud edevusest või enda tähtsaks pidamisest.

Üleeuroopaline vaade äsjastele Euroopa Parlamendi valimistele kinnitab, et valijad on valinud stabiilsuse. Võimas uustulnukate tung parlamenti jäi olemata ning konservatiivide, sotsialistide ja liberaalide suur koalitsioon tõenäoliselt jätkab, valides Ursula von der Leyeni tagasi Euroopa Komisjoni presidendiks.

Euroopa Parlamendi valimised Eestis kujunesid siiski hääletamiseks valitsuse ja eriti Reformierakonna vastu ja ses plaanis on Isamaa võit teenitud.

Saksamaal tõusis aga AfD kõigile oma skandaalidele ja probleemidele vaatamata kristlike demokraatide järel teiseks, minnes mööda üha suuremasse ebasoosingusse langevatest Olaf Scholzi juhitavatest sotsidest, kommenteerib Raivo Vare esimesi europarlamendi valimistulemusi.