Reedel oli uut valitsust kokku paneva peaministrikandidaat Kristen Michali (Reformierakond) esimene tõehetk. Avalikkusele esitleti kahe nädalaga kokku lepitud koalitsioonilepingut.

Euroopa Parlament on rääkinud. Komisjoni president Ursula von der Leyen valiti ametipostile tagasi 401 poolthäälega, vastuhääli oli 284. Seega polnud tema võit mäekõrgune, kuid siiski piisavalt veenev ning valimine ei toimunud üle noatera, nagu ennustasid tema valjuhäälsed kriitikud.

On ütlemata kurb, kui rohkem kui 30 aastat pärast Berliini müüri langemist tuleb Saksamaast rääkivale loole panna pealkiri «Nõukogude Liit on tagasi». Sellise pealkirjaga lugu on meie tänases lehes.

Üle-eelmise aasta veebruaris kirjutasime juhtkirja «RMK lahked lepingud». Taunisime, et RMK kestvuslepingute hinnakokkulepped olid salastatud ja nende üle puudus sisuline kontroll. Nende lepingutega müüakse palke üksnes töötlejatele, kaks aastat tagasi moodustas kestvuslepingute müügimaht 85 protsenti RMK aastasest puidu müügi mahust.

Neljapäeval toimuvad Ühendkuningriigis järjekorras 58. parlamendivalimised, kus ennustatakse suurt valimiskaotust valitsevatele konservatiividele ning edu leiboristidele, kelle liider Keir Starmerist saab ilmselt uus peaminister.

Uue peaministri tulek tähendab ka uusi läbirääkimisi osaliste vahel selle üle, mida valitsus teha kavatseb. Loodetavasti loob olukord võimaluse ühtlasi vältida rajasõltuvust: olukorda, kus mõningaid alternatiivseid tulevikuotsuseid ei peeta enam võimalikuks, sest midagi on minevikus juba teatud viisil otsustatud ja keegi ei pea võimalikuks seda enam muuta.

Traditsiooniliste poliitiliste jõujoonte muutumine Euroopas seab Eesti välispoliitika uute väljakutsete ette, suurendades samas võimalust, et Euroopa abi Ukrainale väheneb.

Reformierakonna juhatus kinnitas peaministrikandidaadiks praeguse kliimaministri Kristen Michali, kes suure tõenäosusega on ka järgmine Eesti valitsusjuht – selline lihtsalt on praegune riigikogu kohtade jaotus.

Täpselt kaks nädalat tagasi kirjutasime juhtkirjas, et Kaja Kallas räägib Euroopas ühte juttu ja Eestis teist, mis jätab mulje, nagu oleks Kaja Kallaseid kaks. Lõpetasime kalambuuriga, et kui asi on nii, siis tuleks Euroopa Kaja Kallas kiiremas korras Eestisse tuua või saata Eesti Kaja Kallas kohe Euroopasse.

Oleme kuulnud ütlust, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, ent õiglaselt. Vaadates Tallinna Sadama kohtuprotsessil toimunut, võiks öelda, et kohtuveskid jahvatavad lihtsalt aeglaselt, aga nad jahvatavad tühja.

Läinud aasta novembris rääkis Kaja Kallas Politico kaitsekonverentsil Washingtonis anekdoodi. «Arvatakse, et NATO peasekretär võiks tulla mõnest uuemast liikmesriigist,» pajatas Kallas. «Samuti riigist, mis kulutab kaitsele vähemalt 2 protsenti SKTst. Oleks ka kena, kui ta oleks naine. Seega on loogiline, et selleks peaks saama Mark Rutte.»

Alates kolmapäevast algab teiselt poolt Narva jõge riik, millel on sõjaline liiduleping Põhja-Koreaga. Väga võimalik, et Venemaa president Vladimir Putin sai Pyongyangis viibides Kim Jong-unilt väärtuslikke nõuandeid, kuidas oma demokraatlikke naabreid trollida.

Kuluaaridest on kuulda, et valitsus leiab Eesti kaitsmiseks vajalikku lisaraha. Kuid vormistab selle uus valitsus, kes asub ametisse pärast Kaja Kallase Brüsselisse lähetamist. Tõenäoliselt jääb koalitsioon samaks, üksnes peaminister ning küllap ka rahandusminister saavad olema teised isikud. Seega suhtutakse praegusesse valitsusse juba kui ajutisse valitsusse. Ent nagu teame, kipuvad kõik ajutised nähtused kestma kaua. Enamgi veel, praeguses julgeolekuolukorras ei saa me lubada jokutamist, isegi ajutiselt mitte.

Kui valite puhkusel olles hotelli, siis ikka sellist, mis on heas asukohas, mugav ja puhas ning mille pakutavate teenuste kvaliteedi ja hinna vahekord tundub teile mõistlik. Samuti on hea, kui keegi naabertoas ei kolista või veelgi hullem, öösel teie tuppa ei tungi.

Konkurentsiamet on avalikustanud umbes poolteist aastat kestnud uuringu tulemused, kas Eesti kütuseturul on kartell või ei. Hulk inimesi on selle küsimuse kallal tööd teinud, tulemus on aga paraku ebamäärane ning ühest vastust olukorrale pole konkurentsiamet raportis suutnud anda.

Sel nädalavahetusel kogunesid Šveitsi Luzerni järve äärde Bürgenstocki kuurorti kahepäevasele Ukraina rahutippkohtumisele enam kui 90 riigi esindajad. Pühapäeval olid arutluse all Ukraina toiduga kindlustamine, tuumakatastroofi vältimine ja Venemaale viidud Ukraina laste tagasitoomine.

Reedel puhkes järjekordne skandaal, kui ajakirjandusse lekkis reformierakondlase ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga kiri erakonnakaaslastele. Selles soovitati kaitseminister Hanno Pevkuril tagasi astuda, et «säilitada Kaja valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas».

Esmaspäeval tuleb Eestisse kolmepäevasele riigivisiidile Soome president Alexander Stubb. Meie vennasrahvaga on eestlastel alati olnud eriline side.

Venemaa provokatsioonide arsenal on suur ja lai. See, mida me nägime öösel vastu neljapäeva, oli suhteliselt tühine provokatsioonike. Vene piirivalvurid varastasid Narva jõel ära meie poid – ööpimeduses, nagu ikka vargil käiakse.

Loodusmaja ehitust, mille kohta Eesti juhtpoliitikud omavahel diile teevad ja korralikku raha saavad, ei saa nimetada muud moodi kui korruptsiooniks. Omaette küsimus on, kas me praegu, sisuliselt sõjaajal vajame projekte, mis ei ole vältimatult vajalikud meie edasikestmiseks.