src="https://online.le.ee/wp-content/uploads/2024/01/Laane-Elu-35.jpg" alt="" width="768" height="768" class="aligncenter size-full wp-image-417340" /> Kolm aastat tagasi said Lihula muuseum ja Lääneranna vald Norra fondist raha, et korda teha Lihula mõisa juures asuv viinaait. Sinna pidid tulema restaureerimise infokeskus ja käsitöökojad, kus huviliste pilgu all tegutseksid keraamikud ja sepp, olemas oleks ka puutöökoda. Sellisesse infokeskusesse, kus koos mitmeid oma eriala spetsialiste, võiksid siis tulla Lihula ja miks mitte ka ümbruskonna inimesed, vana uks, aken või mõni muu detail kaenlas, et nende kordategemiseks asjatundjatelt nõu küsida või nende näpunäidete järgi asi ise korda teha. Idee oli ilus, sest ega terves Lääne-Eestiski restaureerimisnõu just kamaluga jagata.

Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest. Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik. „Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.

Haapsalu linnavalitsus tegi täiskasvanute varjupaigateenuse osutamise riigihanke. Saime kaks pakkumist. Üks oli senine teenuse osutaja Tulbi varjupaik ning teine, odavama hinnaga pakkuja, pärnaka Jaanus Mäe firma. Konkurents on alati teretulnud. Ma ei usu, et Pärnus ja ka mujal Eestis sotsiaalteenuseid pakkuv Mäe ei tea, millised reeglid ja seadused varjupaiga kohta kehtivad. Pole tõenäoline , et Mäe ei lugenud enne hankepakkumises osalemist läbi hanke dokumente, kus olid kirjas väga konkreetsed nõuded.

Põhikooli matemaatika lõpueksam, mis üle Eesti saatis korduseksamile pea neljandiku põhikooli lõpetajatest, läks mõnes Läänemaa koolis väga hästi, teises põrus aga kolmveerand õpilastest. Palivere ja Martna põhikooli direktor Kädly Künnap ütles, et eksamitulemus näitab eelkõige õppimise taset. Mõlemas tema juhitavas koolis sai vähem kui 50 punkti ehk alla positiivse hinde rohkem õpilasi kui Eestis keskmiselt – kolmandik. „Üllatajaid põrujate hulgas ei olnud. Halvasti läks neil, kelle veerandihinded olidki kehvad,“ ütles Künnap. Koolieksamiga said põhikooli siiski kõik lõpetatud. „Tundus, et mõned ülesanded olid ikkagi kerge nipiga. Ja eks praegu lõpetabki üks neist klassidest, kes pidi koroonaaegu pikalt distantsõppel olema,“ sõnas Künnap.

Haapsalu kodutute varjupaiga avamine Haapsalu kesklinnas on kirgi kütnud enam kui kaks nädalat ja tormi vaibumist pole veel näha. Pole välistatud, et lõpuks seisavad Haapsalu linnavalitsus ja varjupaigateenuse hanke võitnud MTÜ Sotsiaalne Kaasatus vastakuti kohtulaua ees. Just kohtusse on uus varjupaigapidaja lubanud pöörduda pärast linnavalitsuse eilset otsust hanke tulemus tühistada. Kodutute varjupaiga hange on algusest peale kiiva kiskunud. Kaks esimest katset leida uueks perioodiks kodutute varjupaiga teenuse pakkuja ebaõnnestusid.

Eile oli leinapäev – päev, mil mälestasime juuniküüditamise ohvreid.

Teisipäeva õhtul heitis Eesti konservatiivne rahvapartei (EKRE) mitu teenekat poliitikut erakonnast välja. Selle tuules lahkusid ka EKREst ainukesena europarlamenti pääsenud Jaak Madison, riigikogu liige Ants Frosch, luuletaja Indrek Hirv ja veel üle saja erakondlase. Kindlasti ei piirdu asi sellega. Lisaks juba lahkunutele on mitmed ekrelased jätnud õhku võimaluse, et õige pea kirjutavad ka nemad lahkumisavalduse.

Lõppenud eurovalimiste võitja oli erakond Isamaa, kes sai europarlamendis ühe koha juurde, kaotaja aga Reformierakond, kes jäi ühest kohast ilma. Ehkki tegemist oli europarlamendi valimistega, näitasid need valimised suhtumist praegusesse Eesti valitsusse. Prantsusmaal ja Belgias on valitsus juba kehva valimistulemuse pärast tagasi astunud, Eestis aga ei paista, et valimistulemused võiksid valitsuse kukutada. Ometi käivad jutud, et peaminister Kaja Kallas läheb Euroopa Komisjoni volinikuks ja hoopis see kukutab Eesti praeguse valitsuse, kuigi midagi kindlat teada veel pole.

Sunly on Risti lähedale Rehemäele püsti panemas hiigelsuurt päikeseparki, millega astub suure sammu edasi päikeseenergia arendamisel Eestis. Esimest korda kasutatakse päikesepargi rajamisel pöördpaneelide lahendust, mis aitab päikesest viimast võtta. Kui Risti lähedale kavandatava tuulepargi rajamisega on kaasnenud kohalike pahameel ja isegi kohtuvaidlused, siis päikesepargi ettevalmistused on kulgenud sellega võrreldes väga rahumeelselt.

Laupäeval sättisid end Haapsalus Posti tänava parkimiskohtadesse toidukärud, et pidada võõrapärase nimega Food Truck festivali ehk toiduautode festivali. See oli esimene tervet tänavat hõlmanud üritus ümber ehitatud Posti tänaval. Varem on kõikvõimalikud laadad ja festivalid püüdnud end ära mahutada kitsukesele Karja tänavale. Tundus, et toiduautode festival tundis end Posti tänaval päris hästi. Vähemalt jäi korraldajatele, müüjatele ja linnavalitsusele selline mulje.

Eesti kutseharidus on pikalt olnud täiskasvanud õppija nägu, kuid plaanitav kutseharidusreform ja veel enne seda jõustuv kohustusliku õppimisea tõstmine toob peatselt koolidesse juurde nooremaid inimesi.

Eesti Seenefarm on oma arengus lõpetamas esimest tiiru. Peadpööritav tõus on praeguseks jõudnud madalseisu ning firma juht Tanel Heinsalu on võlausaldajate eest peitu pugenud. Heinsalu pole sugugi esimene ettevõtja, kes võlgade tagasimaksmise eest jooksu paneb ning võlausaldajatele näole ei anna. Samuti pole tegemist ennekuulmatult suurte võlgadega.

Liikluskorraldus peab olema selge ja kõigile üheselt arusaadav. Haapsalus võib autojuht mitmel pool sattuda trahvilõksu. Ühte neist lõksudest, sissesõitu endise teenindusmaja parklasse, üritasid Haapsalus tegutsenud Pärnu politseinikud vinnastada, kuid pidid hiljem oma viga tunnistades trahvid tühistama.

Haridus- ja teadusministeeriumi põhjendused gümnaasiumivõrgu reformi õigustamiseks kõlavad õõnsalt. Esiteks on saja õpilase piir küsitav. Selle ületab napilt isegi Noarootsi riigigümnaasium, mis on kahtlemata tugev ja hea kool, mis suudab vastu võtta kaugelt vähem lapsi, kui seal õppida tahaks. Nii et suurus ei loe.

Laupäeval möödub juba kaks aastat sellest, kui Eesti vabariigi aastapäeva tähistamisele langes sõja vari. See vari ei langenud ainult vabariigi aastapäeva pidustustele, vaid ka meie igapäevaelule, ja varjutab meie elu siiani. Kaks aastat on ühelt poolt lühike, teisalt aga pikk aeg. Piisavalt pikk selleks, et sõjafooniga harjuda ja muutuda sõjauudiste suhtes immuunseks.

Omniva kaubamärgi all tegutsev riigiettevõte Eesti Post plaanib tänavu vähendada Eestis postkontorite arvu kuni kümme protsenti, lisaks asendada osa postipunkte pakiautomaadiga. Üheks selliseks paigaks võib saada Linnamäe, kuid seal tekkis postiettevõttel ootamatu tõrge – Oru osavald pole Omniva enneolematu rahasooviga nõus. Omnival on praegu Eestis 57 postkontorit ja 59 postipunkti, lisaks 350 pakiautomaati, millele lisandub tänavu veel paarkümmend.

Mootorsõidukimaksu eelnõu pentsikuks kujunenud arutelu riigikogus ajas kopsu üle maksa ka idee poolest eelnõu vastu olnud koolilastel, kes istungi ajal riigikogu külastama sattusid. Viigi kooli lapsed olid tunnistajaks, kui opositsioon aeglustas eelnõu arutamist protseduuriliste küsimuste ja automaksuvastaste vaikuseminutitega. Nad nägid, kuidas rahandusminister Mart Võrklaeva ettekande ajal blokeeris Kalle Grünthal riigikogu kõnetooli ning saalis hakkas kostma undav heli, mida EKRE fraktsioon tekitas saali kaasa toodud kõlariga. Tekkinud olukorra pidi istungi juhataja lahendama vaheaja võtmisega. „Ebaviisakas, piinlik, nii ei kõlba,“ oli laste lühikokkuvõte nähtust. Nad tõdesid, et toimuv oli küll naljakas, aga nende naerus oli ka kibedusenoot. Põhikoolilapsed riigikogu istungeid ei jälgi ja paljudel neist ei ole veel ka oma kindlaid eelistusi erakondade hulgas, nad on eelarvamusvabad. Aga mis kõige olulisem – veel ei ole kuhugi kadunud vahetu siirus. Kui nii noor inimene ütleb, et käitumine on ebaviisakas, siis nii on.

Töötus on üks ühiskonna olulisemaid valupunkte ja seda eriti keerulistel aegadel nagu praegu. Läänemaa töötuse määr on tõusnud 7,7 protsendini. Õnneks pole see näitaja mullusega võrreldes siiski veel märkimisväärselt suurenenud. Ka majandusteadlased on kinnitanud, et tööturg on viimastel aastatel meid mõjutanud erinevatele kriisidele väga hästi vastu pidanud. Samas pole töötuse määr pelgalt statistiline number, vaid see mõjutab otseselt inimeste elusid, nende enesetunnet ning majanduslikku olukorda.

Esmaspäeval algab õpetajate streik, millele igaüks vaatab isemoodi.

Lääneranna vallavanem Ingvar Saare ei näe selles, et vald soovib Matsalu loodusfilmide festivali (MAFF) kaubamärki enesele krahmata, midagi taunimisväärset. Tema sõnul tahetakse sellega tagada, et filmifestival Lääneranna valla maamärgi ja Lihula tunnusena säiliks. Vallavanem kasutas kaubamärgi omandamise põhjenduseks terminit „ettevaatusabinõu”. Taotluse kaubamärgi Matsalu Loodusfilmide Festival omandamiseks esitas vallavalitsuse palgatud patendivolinik patendiametile juba juunis.

Valitsuse ignorantsusest ja sõnamurdlikkusest tüdinenud, alustavad õpetajad 22. jaanuaril tähtajatut streiki. Kui valitsus tahaks, siis leiaks ta 2024. aasta palgatõusuks raha, aga valitsus ei taha. Veel enam, valitsus isegi ei näi mõistvat, et meie koolid on kriisis, sest kuidas teisiti oleks võimalik aru saada peaminister Kaja Kallase soovitusest õpetajatele: propageerige automaksu, kui palka tahate.

Nädala eest teatas Eesti evangeelse luteri kiriku peapiiskop Urmas Viilma oma advendikõnes, et algatas petitsiooni usundiõpetuse kohustuslikuks õppeaineks muutmiseks. Praeguseks omajagu allkirju kogunud petitsioon vallandas kohe arvamustetormi, sest pole vähe neid, kes leiavad, et usundiõpetus, ka mitmete uskkondade vaadetele toetuv, tuleks koolist kaugel hoida. Et Eestis ei ole ametlikku riigiusku, näib sobivat põhjusena, miks usust üldse rääkima ei peaks.

Aastateks 2019–2022 koostatud riigi koolivõrgu programmi järgi pidanuks 155 gümnaasiumi asemel, nagu oli 2018. aastal, mullu neid Eestis alles olema ainult sada. Sel õppeaastal õpivad noored aga 158 gümnaasiumis, millest riigigümnaasiume on 28. Vaatamata kõikvõimalikele toetustele, mida riiki omavalitsustele gümnaasiumiosa sulgemise eest pakub, ei kiirusta koolipidajad ehk kohalikud omavalitsused väikesi maagümnaasiume kinni panema.

30 aastat tagasi lõi väike Hanila kogukond kohaliku mehe Porsiku Kustase kollektsiooni säilitamiseks Hanila muuseumi. Muuseumi omanikuks sai toonane Hanila vald ja see tundus olevat ka püsimise garantii – ikkagi omavalitsus on õla alla pannud. Muuseum arendati projektirahade ja annetuste toel niisuguseks, et seda, eriti muuseumi tekstiilikollektsiooni, teati ja teatakse praegugi terves Eestis. Nüüd Hanila valda enam pole ja muuseumi saatus on lahtine.

Lihulale lähenedes on tulijat mõisamäe kõrgel serval tervitanud vana paekivist Hollandi tüüpi veski ja kohe selle kõrval seisnud roosa moonakatemaja. Viimane oli, tõsi küll, nõukogude ajal kõvasti ümber ehitatud ja sellega oma algse ilme kaotanud. Viimased aastad oli ehitismälestisena muinsuskaitse all olev maja kasutuseta, selle aknad olid vineertahvlitega kinni löödud ja hoone nägi räämas välja. Nüüd on moonakatemajast ainult mälestus ja selle kohale kerkinud üsna ilmetu, alles ehitusjärgus eramu. Vanast moonakatemajast on järel vaid kelder, aga seda ei näe keegi. Maja enda lasi eramut ehitav Lihula ettevõtja ja majatehase omanik Henri Bekmann ilma loata maha lammutada.

Viimase haldusreformi järgsed aastad meenutavad kohati nõukogude okupatsiooni algusaastaid. Toona suunati vast loodud kolhoosidesse töid korraldama külvivolinikud, kellel polnud tegelikest oludest vähimatki aimu. Praegu võib hiigelsuurtes, ebaloomulikult kokku klopsitud valdades täheldada mõningat külvivoliniklust. Arusaamatused tekivad sellest, et otsustajad on asju ajama tulnud kuskil mujalt ja nad pole sealse kandi eluga kursis. Ning et nad pole kohalikud, pole neil ka vastutustunnet, mis väiksemates kogukondades on igaühel olemas. Külvivolinike stiilis korraldatud Lääneranna haridusreform on tekitanud omamoodi kumulatiivefekti. Kumulatsioon on teatavasti kuhjumine või kuhjamine. Antud juhul tähendab see seda, et pinged, mis on valla koolide sulgemise tõttu kuhjunud, lahvatavad mistahes muus pingelises olukorras lagedale.

Haapsalu linn püüab projektide toel tasapisi parandada linnakeskkonda ja teha üht-teist Tagalahe heaks. Sademevee ärajuhtimise projektiga tehti uus kanalisatsioon linnaosale, mis jääb Hommiku kalda, Metsa ja Haava tänava vahelisele alale, kus vana kanalisatsiooni läbilaskevõime oli kõige väiksem.

Hiljuti juhtus Vormsi lähedal õnnetus, mida võib pidada õnnelikuks. Kaks Voosi kurgus paadiga ümber läinud meest pääsesid eluga tänu mitmele õnnelikule juhusele. Esiteks tänu sellele, et paadi ümberminekut nägi kaldalt kala püüdnud mees, kes oskas ka õigesti reageerida – helistada nii häirekeskusse kui ka kohalikele kalameestele.

Konkurentsiameti kevadel soojatootjatele kehtestatud piirhinnad on mõnevõrra odavamad kui aasta eest. Läänemaal paiguti lausa viiendiku võrra.

Nii öeldakse. Ja kindlasti peab see vanasõna praegusel äreval ajalgi paika. Rahuajal on tore sõpradel külas käia ja pidutseda, sõjaajal tuleb aga sõbrale kõhklemata appi rutata ja omakasupüüdmatult talle toeks olla. Õnneks on Eesti seda juba suure sõja esimesest hetkest teinud. Juba mullu 24. veebruaril, kui Vene tankid Kiievi poole liikusid, aitasid Eestist saadud Javelinid (tankitõrje raketikompleksid, mille Ukrainale andmist toona mitmelt poolt armutult materdati) ukrainlastel okupantide rünnakuhoogu nurjata.

Parkimine on Haapsalu igasuvine probleem. Aastaid on linnavalitsus sellele vaadanud läbi sõrmede, kuigi tellis tänavu kõige probleemsemateks nädalavahetusteks kohale kontrolörid. Linnavalitsus justkui püüaks suvist parkimisprobleemi lahendada, kuid samal ajal soovib muuta parkimist vanalinna tänavatel aastaringseks – nagu praegu juba toimub kitsal parklateta Sadama tänaval. Kuidas muidu mõista, et mõne aasta pärast pole linnaelanikel ega turistidel enam Lossiplatsile parkima asja, sest selle on hõivanud linnavalitsuse ja Lossiplatsi ümbruses renoveeritud majade elanikud, kellel oma kinnistul parkida pole võimalik?

Lääneranna valla põhikoolide matemaatika lõpueksamist kukkus läbi iga neljas õpilane, mis on ka Eesti keskmine ja Läänemaa keskmine tulemus. Kõige paremini läks eksam Virtsu koolis, kus kümnest lapsest kukkus läbi üks ja iga kolmas sai viie (punktisumma, mis viiepallisüsteemi teisendatuna on viis).

Läänemaa omavalitsused kehtestavad järjest uusi maamaksumäärasid, mis on seni kehtinud määradest viis korda väiksemad, sest möödunud aastal tehtud hindamise järgi kerkis maa hind kordades, Läänemaal 7,4 korda. Kuna maamaks tohib tõusta kuni kümme protsenti aastas, siis on mitmed Läänemaa omavalitsused automaatselt arvestanud, et ka järgmise aasta maksulaekumine tõuseb kümme protsenti. See on aga meelevaldne järeldus ja ootus. Et selline ootus realiseeruks, oleksid pidanud kõigi kinnistute hinnad kerkima enam kui viis korda.

Koolid peavad kaasama kõik lapsi, omamata siiski selleks vajalikku lisaressurssi – vastavaid ruume ning lisaõpetajaid, kõikvõimalikest muudest abistavatest spetsialistidest rääkimata. Esialgu päästavad lapsi, kellele suured inimhulgad ei sobi, väikesed maakoolid oma pisikeste klassidega. Neis on lihtsalt hea õppida ka teistel lastel. Väike kool on aga omavalitsuse jaoks liiga kallis, nagu me viimasel ajal väga lähedalt […]

Aprilli keskpaik tähendab, et Haapsalu hakkab talveunest ärkama. Toimuvad esimesed väliüritused, mis saavad suurema hoo sisse juuniks, kui ühegi suurema festivalita on vaid vähesed nädalalõpud. Paraku ilmuvad ürituste kõrval välja ka valjuhäälsed kaeblejad, kelle kõva kisa on nii vali ja järjepidev, et korraldajad loobuvad üritustest. Nii juhtus möödunud aastal „Vana vaksali“ kontserdisarjaga, tänavu peetakse samadel põhjustel Haapsalu tänavatel viimast korda igakevadist rallivõistlust. Kas kõigi ürituste lõpetamine ongi kaebajate eesmärk või võib linn mõned kuud aastas olla siginat-saginat täis?

Valitsus kiitis neljapäeval heaks põhikooli ja gümnaasiumi lõputunnistuse ning riigieksamitunnistuse statuudi ja vormi muudatuse, mille kohaselt ei märgita tunnistusele põhikooli lõpueksami hinnet, vaid eksami sooritustulemus protsentidena ehk punktidena sajast võimalikust. Protsentide kasutuselevõtt võimaldab õpilasel saada täpsema informatsiooni oma tulemuste kohta. Näiteks hinde „3/rahuldav“ asemel on võimalik näha õpilase tulemusi skaalal 50–74 protsenti, mis on tunduvalt […]

Kolumnist Erkki Bahovski andis Lääne Elu jõululehes ilmunud arvamusloos lõppevale aastale nimeks annus horribilis ehk eesti keeli „õuduste aasta“. 2022. aastale tagasi vaadates peab temaga nõustuma. Esiteks sellepärast, et Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas ning selliseid õudusi, mis piltide ja videolõikude kaudu sealt meieni jõuavad, pole Euroopas nähtud teisest maailmasõjast saadik. Kaks aastat kestnud koroonakriis […]

Kes poleks kuulnud ütlust, et söömine on ainus töö, mis toidab. Võibolla seletab see, miks toidule ja selle päritolule viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu pööratakse. Nõukogude ajal oli üks kokandussaade, kus Lilian Konsenkranius õpetas laupäeva hommikuti mitte millestki toidu valmistama, ning raamaturiiulitelt vaatas vastu käputäis Salme Masso koostatud kokaraamatuid. Nüüd oleme jõudnud aega, kus igas […]

„Viimne reliikvia”. Kui Pirita klooster põles ning noviits küsis vend Johanneselt, et kas see on lõpp, vastas too: „See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi. Selle tulekahju pärast ei lõpe veel meie püha üritus. Aidaku meid jumal.” Juuni alguses tegi peaminister Kaja Kallas president Alar Karisele ettepaneku vabastada ametist seitse Keskerakonna ministrit. Järele jäänud reformikatest […]

Eile pärastlõunal lõppes järjest hoogu kogunud võimutüli mullu jaanuaris ametisse astunud valitsuse lagunemisega. Kuigi võimutüli tüüris selles suunas, et Keskerakond tahtis opositsiooni abiga sundida peaminister Kaja Kallast tagasi astuma, läks kõik teisiti. Hoopis Kallas teatas ootamatult, et palus presidendil ametist vabastada seitse Keskerakonna ministrit: keskkonnaminister Erki Savisaare, kultuuriminister Tiit Teriku, majandus- ja taristuminister Taavi Aasa, […]

Tänavu möödub esimesest emadepäeva tähistamisest Eestis sada aastat ja 150 aastat ideest emadepäeva tähistama hakata. Mõttega, et aastas võiks olla emadele pühendatud päev, tuli 1872. aastal välja Ameerika luuletaja ja kirjanik Julia Ward Howe. Tähistama hakati seda päeva alles 1908. aastal Lääne-Virginias. Emadepäevaga või selleta on igale lapsele tema ema kallis, nagu on igale emale […]

Haapsallased on seljad kokku pannud, et toetada Ukrainas asuvat sõpruslinna Umani. Linnaelanikud on viinud sotsiaalmajja hulgaliselt sõjas kannatavas riigis vajaminevat, raha on annetatud Haapsalu linnavalitsuse avatud abikontole. Haapsalust pärit näitleja Sepo Seeman andis oma kollektsioonist kõige kobedama kiirabiauto, mis nüüd üle vaadatakse, koos järelkäruga täis laaditakse ja Ukraina poole teele saadetakse. Haapsalu ja Uman on […]

Laialt levinud pilkelause, et keegi on maalt ja hobusega, hakkab vaikselt tõeks saama, sest ühelt poolt hinnatõus ja teisalt transpordiameti plaanitavad kärped viivad selleni, et hobuseta maalt enam üldse liikuma ei pääse. Kallineva kütusehinna puhul oleks loogiline, et inimesed püüavad isikliku autoga sõitmise asemel rohkem kasutada ühistransporti, mis pealegi on tasuta (tõsi, mitte küll kõikjal). […]

Lihula mõisakompleksi on tabanud rahasadu – suurem osa Lihula muuseumi direktori Marika Valgu kirjutatud taotlustest on heaks kiidetud ja mõisakompleksi arendamiseks on tulnud üle 770 000 euro. Raha saamine pole harukordne – Haapsaluski on Lihula muuseumiga sarnaseid kultuuriobjekte, mis on toetuse najal uue hingamise saanud. Viimane ja kuulsaim neist on Haapsalu piiskopilinnus. Lihula mõisa viinaaita tuleb […]

Omandiseaduses on kirjas, et kodanik valdab, kasutab ja käsutab oma vara iseseisvalt isiklike vajaduste rahuldamiseks, majandustegevuseks, sh ettevõtluseks, ning muul otstarbel, mis ei ole vastuolus seadusega. Igaüheõiguse järgi ei või maaomanik keelata eratee ega raja kasutamist jalgsi, jalgrattaga ega muul sarnasel viisil liikumiseks, kui kasutus põhineb väljakujunenud taval ega ole talle koormav. Novembris 2016 Ramsholmi […]

Palivere Pikajalamäele ei kavandata Tehvandit, tegemist on läänlaste jaoks hoopis olulisema ettevõtmisega. Kui Palivere mees Mati Kallemets Pikajalamäe arendamisega 16 aastat tagasi tõsisemalt tegelema hakkas, oli sellest alles vaid helge nõukogudeaegne mälestus – toona tuldi rongitäite kaupa Paliverre suusatama. Üle kivide ja kändude on suusaraja arendamisest välja kasvanud suurejooneline turismi- ja tervisespordikeskuse rajamise idee. Igal aastal on Pikajalamäe kompleksi õnnestunud mõni tõhus tükk juurde ehitada. Kuigi on üpris kindel, et ettevõtmine ei saa kunagi selliseks, mis end ise täies mahus majandada suudaks, on arendamisel mindud seda rada, et tegevust jätkuks nii suveks kui ka talveks. Läinud suvel õnnestuski keskus tänu suurepärasele kettagolfirajale mõne tuhande euroga kasumis hoida.

Daniel Vaarik kuulas lugusid, mida osalejail jutustada oli. foto: Urmas Lauri Teisipäeval tulid huvilised Lääne–Eesti neljast maakonnast kutsekooli loole. Inspiratsiooniseminaril üritati selgust saada, kuidas jutustada oma tootele edukas lugu. Laudade ümber istus sada naist ja viis–kuus mest. Tootearendusprogrammiga „Loole” loodetakse loomeettevõtjaid harida, anda neile piirkonna kultuuripärandil põhineva tootearenduse teostamiseks teadmisi ja oskusi, suurendada seeläbi müügikäivet. […]

Haapalu kolledž tahab koos kutsekooli ja linnavalitsusega asutada loomeinkubaatori, mis aitab käsitööd ja disaini õppinud vilistlastel alustada oma ettevõtlust. Kolledži direktor Triin Laasi selgitas, et alustaval ettevõtjal pole ligipääsu seadmetele ja tehnoloogiale, et oma tooteid arendada. „See on probleem ja see paistab ka meie vilistlaste pealt välja,” ütles Laasi. Loomeinkubaatori idee kohaselt saavad kummagi kooli […]