JUHTKIRI Valitsusparteid vajavad Ida-Virumaal häälteikaldustoetust
2024-06-11 / Põhjarannik
Äsjaste Euroopa Parlamendi valimiste tulemused Ida-Virumaal peegeldavad taas kord valitsuserakondade abitust suurema osa siinsete valijate poolehoiu võitmisel.
Enne võidupüha otsustas Ida-Virumaa omavalitsuste liit (IVOL) anda maakonna kõrgeima autasu ehk Ida-Virumaa teenetemärgi oma juhatuse esimehele Eve Eastile. See seik on tekitanud üksjagu poleemikat, sest paljude inimeste meelest pole sobilik, kui organisatsioon jagab sel viisil tunnustust oma juhile. Seda enam, et tema kandidatuuri esitajaks oli sama organisatsiooni tegevjuht.
Lõppev nädal on toonud uudiseid mitmetest uutest võimalustest vaba aja sisukaks veetmiseks Ida-Virumaal.
Narva jaoks oli suur au 28 aasta pikkuse vaheaja järel võõrustada taas üleriigilist võidupüha paraadi ja teisi Eesti ajaloos nii olulise tähtpäevaga seotud sündmusi.
Soomlaste eelmisel nädalal avalikustatud uuring tegi järelduse, et huvi Kotka-Sillamäe laevaliini taasavamiseks pole. See uuring on pälvinud kriitikat ja liini taastamise pooldajad leiavad, et ettevalmistusi tuleks jätkata. Sillamäe linnavalitsuse eelmisel suvel tellitud uuring näitas, et laevaliin vajaks kahelt riigilt toetust kokku seitse miljonit eurot, kuid laekuvat maksutulu arvestades tasuks see ära.
Kuidas tähistate jaanipäeva?
Pärast seda kui eelmise suve lõpus valmis Sillamäe linna tellitud uuring Sillamäe ja Kotka vahelise laevaliikluse taastamise võimaluste kohta, oli põhjust huviga oodata, mida Soome lahe teisel kaldal tehtavad rehkendused näitavad. Oodata tuli kaua, kuid järeldused polnud laevaliini taasavamise suhtes positiivsed.
Probleem, kus relvasarnaste asjadega avalikus kohas vehitakse või paugutatakse, on eksisteerinud juba aastaid. Põhjarannik kirjutas 2019. aastal, et vaid eelmise aasta jooksul võtsid Ida prefektuuri politseinikud inimestelt ära 27 õhkrelva ning 17 stardipüstolit. "Me ei otsi ise mängupüstoleid taga, et neid inimestelt ära võtta, oleme teinud seda põhjusel, et nendega on tänaval mingeid rumalusi tehtud, kedagi ähvardatud või aknast vareseid lastud ning inimesed on tunnetanud ohtu," selgitas Ida politseiprefekt Tarvo Kruup toona.
Riigikogu tegi eelmisel nädalal otsuse toetada Eestis tuumaenergia kasutuselevõttu.
Läinud pühapäeval Jõhvi kontserdimajas kongressi pidanud EKRE-l on üheks tüviteemaks kujunenud võitlus rohepöördega ja lubadus taastada põlevkivitööstuse hiilgeajad. Ometigi ei ole Ida-Virumaal, kus selline seisukoht peaks olema pärast tuhandete töökohtade kadumist Euroopa kliimapoliitika tagajärjel meelepärane, valimistel edu toonud. Valimistulemus ei jää väga kaugele ka teise äärmuse − roheliste omast, kel jäi nullist vähe puudu.
Suvevaheajal otsivad paljud kooliõpilased tööd.
Mitu aastat tagasi pani valitsus riigile kuuluvale Eesti Energiale kohustuse hoida töökorras Ida-Virumaal asuvaid põlevkivielektrijaamu elektrivarustuskindluse tagamiseks, kuid jättis seejuures täpsustamata, kes maksab "varumängijatele" palka sel ajal, kui nad vaid varumeeste pinki nühkima peavad ega saagi platsile.
EKREs puhkenud sisetüli päädis sel nädalal riigikogu liikmete Jaak Valge ja Henn Põlluaasa, erakonna esimehe kandidaadi Silver Kuusiku ning EKRE Pärnumaa piirkonna juhi, erakonna juhatuse liikme Helle Kullerkupu väljaheitmisega parteist. Pärast seda teatas oma lahkumisest EKREst Euroopa Parlamendi liige Jaak Madison.
Äsjased europarlamendi valimised kinnitasid Ida-Virumaal rohkem kui aasta tagasi toimunud riigikogu valimiste trende, kus lõviosa häältest võtsid Keskerakond ja organisatsiooni KOOS ainus kandidaat, praegu riigireetmise süüdistusega vahi all olev Aivo Peterson. Valitsusparteidele jäid taas häälteraasud.
Mida rohkem Ida-Virumaa inimesi jätab Euroopa Parlamendi valimistel kas mugavusest või ükskõiksusest hääletamata, seda lihtsam on siin piirkonnas valimisvõitu võtta äärmuslike vaadetega kandidaatidel, nagu praegu riigireetmise süüdistusega kohtu all oleval Aivo Petersonil.
Euroopa Parlamendi valimisnädal kestab 9. juunini.
Jõhvi vajab nüüdisaegset suuremat hotelli. Jõhvi vajab kolme tärniga hotelli. Jõhvi vajab nelja tärniga hotelli.
Riigikogu liige Aleksei Jevgrafov (Keskerakond) küsis riigikogu infotunnis terviseminister Riina Sikkutilt, kas riik võiks hakata Ida-Virumaale residente suunama.
Euroopa Parlamendi valimiste suurim küsimus Ida-Virumaal on, kui suure osa kõigist häältest tõmbab oma kotti riigi reetmise süüdistusega vanglas kohtumõistmist ootav Aivo Peterson. Tema valimistulemus on suhteliselt tõelähedane baromeeter selle piirkonna inimeste meelsuse mõõtmisel.
Euroopa Parlamendi valimisi on Eesti, aga ka teiste Euroopa riikide valijad ikka pidanud vähem tähtsaks kui kohalikke või parlamendivalimisi. Ja see on ka mõistetav, sest enamikule inimestest on see, mis toimub kusagil Brüsselis või Strasbourgis, suhteliselt kauge ja raskesti hoomatav. See, mis toimub kodupiirkonnas, on inimestele alati olulisem.
Üle-eelmisel nädalal viisid Vene piirivalvurid Narva jõel Eesti poolelt minema 24 piiripoid ja siseminister andis eelmisel nädalal selle kohta parlamendis aru.
Esmaspäeval riigikogus riiklikust elamute renoveerimise toetusest rääkides mainis kliimaminister Kristen Michal, et Ida-Virumaa ühistute huvi toetuse vastu on endiselt madal, ehkki siin on võimalik taotleda kuni 70% riiklikku toetust.
Ida-Virumaal alustas tööd haridusasutuste tervisedenduse spetsialist Helen Piirsalu, kes on töötanud riigiasutustes erinevates ametites veerand sajandit ning on muu hulgas ka toitumisterapeut ja -nõustaja ning läbinud rakenduspsühholoogia õpingud. Temast saab ka kogemusnõustaja vaimse tervise valdkonnas.
Euroopa Komisjoni otsus muuta meelt VKG poolt Kohtla-Järvele kavandatava plastijäätmete tehase tootmise osas on tähendusrikas mitmes mõttes.
Saabuval suvevaheajal siirduvad paljud alaealised õpilased tööle.
See, millisel moel asub Kohtla-Järve keskerakondlaste ja sotside võim linnavalitsuse struktuurireformi läbi viima, meenutab peaaegu üks ühele 1996. aastal toimunut. Tookord pääsesid mittekodanikud taas kohalikel valimistel hääletama ning Kohtla-Järvel võimu võtnud Valeri Korb pühkis linnavalitsusest minema suure hulga eelmise linnapea Ain Kalmaru linnavalitsusse toodud ametnikke, kellest said silmapaistvad tegijad paljudes valdkondades.
Maleva põhikooli otsus minna juba järgmisest õppeaastast kõigis klassides üle eestikeelsele õppele, kuigi seadus nõuab seda esialgu vaid esimeses ja neljandas klassis, jõudis laiema avalikkuse ette küll sel nädalal, ent direktor Eva Adamsoni eestvedamisel on selleks sammuks kogu koolipere valmistunud juba ammu.
Sügisest võib Ida-Virumaal tööta jääda mitusada koolide ja lasteaedade õpetajat, kes ei valda nõutaval tasemel eesti keelt.
Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna võimuliit valis aasta alguses volikogu revisjonikomisjoni esimeheks keskfraktsiooni kuuluva Jevgeni Saltõkovi. Praegune volikogu esimees Eduard Odinets võitles varem opositsioonis olles aastakümneid selle eest, et revisjonikomisjoni esimehe koht kuuluks hea poliitilise tava kohaselt opositsioonile, kuid aasta alguses selgitas ta, et praegune otsus on ajutine ja revisjonikomisjoni esimehe koht jäeti koalitsioonile, kuna leiti, et on vaja põhjalikumalt uurida eelmise linnavalitsuse tegevust.
Maleva põhikooli hoolekogu ja õpetajad tegid julge otsuse minna juba sel sügisel üle eestikeelsele õppele kõigis üheksas klassis, kuigi riikliku üleminekureformi miinimumnõue on seda tänavu teha vaid 1. ja 4. klassis.
Eestist sai Euroopa Liidu liige 1. mail 2004. aastal.
Tänases Põhjarannikus kirjutame kohtuvaidlusest, kus vastastikku läksid korteriühistu ja kindlustusfirma, kus viimane nõudis tagasi raha, mis tal kulus kliendile kahju hüvitamiseks, kui elamu katuselt lumi ja jää autole kukkusid. Eesti õiguspraktika ongi selline, kus süüdlane peab lõpuks vastutama, isegi kui kahju saaja vara on kindlustatud.
Maidla kooli ümber lahvatanud tüli, millest Põhjarannik tänases numbris kirjutab, pole midagi muud kui järjekordne näide kommunikatsioonikriisist, kus asutuses tekkinud erimeelsusi ei suudeta lahendada. Olukorras, kus konflikti on kaasatud mitmed erinevad osapooled, kes lähtuvad erinevast infost ja arusaamadest, kus oma osa on ka kollektiivisisesel inimestevahelisel läbisaamisel, ei olegi seda lihtne teha.
Püssist pärit Piret Hartmani eeldatav saamine uueks regionaalministriks peaks olema Ida-Virumaa jaoks hea, sest ega neid inimesi, kel on isiklik tugev tunnetus selle kandiga, ole Stenbocki maja valitsuse istungite laua ääres palju olnud.
Pärast seda kui Keskerakond pidi loovutama oma suurima kindluse, Tallinna, mida see partei oli enda käes hoidnud paarkümmend aastat, on tema viimasteks võimukantsideks jäänud osa Ida-Virumaa linnu. Keskerakonnal on ainuvõim Narvas ja Sillamäel, Kohtla-Järvel jagatakse seda sotsidega ja Lüganuse vallas reformierakondliku tüvega valimisliiduga.
Päris laialt on levinud müüt, et õiglase ülemineku käigus saabub häda Ida-Viru õuele − põlevkiviga seotud tuhanded töökohad ning suur tulu riigile kaovad ning asemele ei tule mitte midagi või tuleb nii natuke, et ikka on käes suur häda. Seda müüti levitatakse ja kultiveeritakse erinevatel põhjustel nii maakonnas kui ka üle terve Eesti.
Korruptsiooni mõiste on meie kultuuriruumis väga tugevalt negatiivse värvinguga. Seda kasutatakse üldnimetajana erinevate tegude puhul, milleks tavaliselt on nii-öelda peitkuriteod
Peaaegu iga poliitik, kes tuli rohkem kui aasta tagasi riigikogu valimistel Ida-Virumaa inimestelt hääli noolima, rääkis, kui ebaõiglane on see, et siinsed põlevkiviettevõtted maksavad riigile sadu miljoneid eurosid keskkonnamakse, aga maakonda tagasi tuleb sellest rahast vaid imeväike osa ehk ca kümme miljonit eurot.
Eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel kandideerijate seas on varasemast rohkem Ida-Viru poliitikuid.
Narvas sündinud ettevõtja Allan Kaldoja, kes on nüüdisajastanud sünnilinnas Linda 2 asuva kinnistu, kus tegutsevad praegu Vaba Lava teatrikeskus, ETV stuudiod, eesti keele maja ja veel mitmed asutused, ütles neljapäeval Ida-Virumaa turismikonverentsil, et nii head aega millegi tegemiseks nagu praegu pole Eestis varem olnud.
Mitmes Ida-Viru omavalitsuses on koolide pärast käimas väiksemad või suuremad lahingud. Üldjuhul on ühes kaevikus riik, teises aga kohalik kogukond või seda esindav omavalitsus.
Eelmisel nädalal küsis riigikogu liige Priit Sibul riigikontrolör Janar Holmilt parlamendi infotunnis, kas filmilinnaku rajamine Jõhvi avaliku raha eest on ikka põhjendatud, kui samasugune keskus tehakse ka Tallinna.
Eestis arutatakse aktiivselt võimalust jätta Ukrainas sõjalise agressiooni vallandanud ja seda toetavate Vene Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi kodanikud ajutiselt kohalike omavalitsuste valimise õiguseta. Järgmised kohalikud valimised Eestis on 2025. aasta oktoobris.
Põhjarannik kirjutas sel nädalal, et Ida-Virumaa õpetajad pole ette nähtud lisatasu aasta algusest saanud, kuna ministeerium kontrollib nende vastavust. Teisipäeval küsiti riigikogus selle kohta haridusminister Kristina Kallaselt, kes ütles, et temagi sai probleemist alles meediast teada.
Jõhvi kogu selle aasta eelarve on 24 miljonit eurot. Kõigi investeeringute peale on kavas kulutada kaks miljonit eurot. Nurjunud päikesepargi arendaja poolt vallale lajatatud hüvitisnõue ulatub üle 17,3 miljoni euro. Juhul kui see nõue peaks täitmisele minema, tuleks Jõhvis lõpetada kaheksaks aastaks igasugune vallapoolne arendustegevus.
Lüganusel tuli võimule uus võimuliit, kuhu kuuluvad Keskerakond, Reformierakond ning valimisliit Meie Vald. Viimase juht Andrea Eiche valiti eelmisel nädalal uueks volikogu esimeheks, enne seda valiti vallavanemaks senine volikogu juht Dmitri Dmitrijev.
Uue koolimaja valmimine on olemuselt erakordne sündmus, sest neid ehitatakse aastakümneteks ja õpilaste arv on võtnud enamikus Ida-Viru omavalitsustes kahaneva, mitte kasvava suuna.
Mujal Eestis teati, et Narva on linn, mis on sügavalt venekeelne ja -meelne. Meditsiini tõmbekeskused ei arvanud Narva haiglast suurt midagi, sest peale nii sisuliselt kui keeleliselt arusaamatute epikriiside ei olnud sellest haiglast suurt midagi teada.
Eelmise aasta lõpus kirjutas Põhjarannik Lüganuse vallavalitsuse plaanist panna müüki ajalooline Purtse linnus, kuna vallal pole raha sinna investeerimiseks ning hoonele on keeruline otstarvet leida. See kava põrkus siiski kohaliku kogukonna ja ka mitmete volikogu liikmete vastuseisuga.
Lüganuse vald on on üks kolmest omavalitsusest Lääne-Nigula ja Pärnu linna (territoorium hõlmab ka endisi ümberkaudseid valdu) kõrval, kuhu riik kaalub kaitsetööstuspargi rajamist. Kaitseministeerium algatas tänavuse aasta alguses riigi eriplaneeringu.
Päevase vahega tutvustati Eesti kliimaseaduse eelnõu ja avaldati Euroopa Komisjoni ettepanek 2040. aasta kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Viimase puhul on oluline majanduse konkurentsivõime säilitamine, sisuline kaasamine ja õiglane üleminek. Ilma neid arvestamata on oht tekitada ühiskonna erinevatelt gruppidelt nii tugev vastuseis, et isegi lihtsamad muutused jäävad ellu viimata.
Suurema trummipõrinata on endise Aidu põlevkivikarjääri alale kerkinud 15 tuulikut, mis toodavad juba ka elektrit.
Narva keskerakondlaste ja nende fraktsiooni liidri Aleksei Jevgrafovi eestvedamisel valitsuselt ajapikenduse nurumine eestikeelsele õppele üleminekul on suunatud eelkõige mitte niivõrd valitsusele, kuivõrd kohalikele valijatele, kellelt püütakse sel moel tulevasi hääli rohkem välja õngitseda.
Ida-Virumaa turismirahvas tegi eelmise nädala lõpus maakonna turundamisel tublit tööd Tallinnas Eesti tähtsaimal turismimessil "Tourest". Samal ajal toimusid aga Ida-Virumaal kaks suurüritust, mis kindlasti andsid sellele müügitööle nii kaalu kui ka praktilist tõsiseltvõetavust juurde.
Jõhvi volikogu esimees ning Ida-Virumaa tuntumaid omavalitsus- ja ühiskonnategelasi Vallo Reimaa on öelnud, et Toila ja Jõhvi ühinemiskõnelustel pole kõige olulisem see, kas tulevase omavalitsuse, mille nimeks jääb Jõhvi, juurde on märgitud linn või vald. Aga ometi on just Reimaa see, kes algatas pärast viimaseid kohalikke valimisi kampaania, et Jõhvi haldusüksusena jälle linnaks saaks.
Harvemini kui olümpiamängud toimuvad Eesti üldtantsupeod on midagi enamat kui vaid üks suurejooneline etendus. Sel on sügavam tähendus meie rahvakultuuri püsimise seisukohast.
Riik on Ida-Virumaal koolivõrgu reformiga peaaegu lõpusirgele jõudmas. See on seisnenud uute riigigümnaasiumide hoonete rajamises ning omavalitsuste suunamises-survestamises osa oma põhikoole ja gümnaasiumiastmeid sulgema. Viimaste seas on kõige elavamat avalikku vastukaja leidnud Kiviõli 1. keskkooli ja Toila gümnaasiumi juhtum.
Kolmapäevast alates on Ida-Virumaa ühistutel võimalik taotleda korterelamute rekonstrueerimise toetust, mis võimaldab katta kuni 70 protsenti kuludest. Sellistel tingimustel ja ainult Ida-Virumaa jaoks mõeldud "potis" ootab kasutamist 9,4 miljonit eurot.
Pärast ootamatult suurt lahkujate lainet Keskerakonna riigikogu saadikurühmast on kunagine Eesti kõige populaarsem partei peaaegu maha maetud. Pika ajalooga erakond on aga ühe tuntud poliitiku sõnu laenates vabatahtlik mittetulundusühing, mida juhtida ei saagi, teisalt just selle tõttu erakordselt visa nähtus, kelle jaoks kriis on lihtsalt arengu paratamatus.
Töötukassal oli eelmise aasta detsembri lõpus Ida-Virumaal pakkuda ligemale 7500 tööotsijale vaid 152 vaba töökohta. Nii väike oli tööpakkumiste arv maakonnas viimati 13 aastat tagasi. Veel tänavu sügisel jäi tööpakkumiste arv 300-500 vahele. Samal ajal jätkub tormiliselt tööpuuduse kasv ja ainuüksi selle aasta esimese üheksa päevaga on Ida-Virumaal töötute arv kasvanud 265 inimese võrra ning töötuse määr on tõusnud 13,6 protsendini. Veel septembris oli see näitaja 11,8 protsenti ehk pisut enam kui nelja kuuga on töötute arv kasvanud tuhande võrra.
Regionaalminister Madis Kallas väitis esmaspäeval riigikogus, et see, kui üle Eesti tehakse tuuleparke, on võla tagasimaksmine Ida-Virumaale.
Keskerakonna jätkuv lõhenemine, mille värskeks episoodiks on kuue tuntud riigikogu liikme väljaastumine, mõjutab paratamatult ka Ida-Virumaa kohalikku poliitikat.
See, et maakonnakeskus Jõhvi ja kuurortlinn Narva-Jõesuu suutsid elanike arvu eelmisel aastal pisut kasvatada, on kahtlemata positiivne märk, mis tekitab usku, et muutused paremuse poole on võimalikud.
Mis teile pühadetunde toob?
Kõik mäletavad neid pööraseid aegu Jõhvi võimukoridorides, kui siin oli võimu juures toona tuntud kitsekasvataja Martin Repinski.
Jõhvi kesklinnas lammutatakse praegu endist ajaloolist kultuurimaja ja kohtumaja ning on levimas kuuldused, et selle asemele on kavas rajada veel üks Grossi kauplus. Sellel kaubandusketil on Jõhvis juba üks pood ning lisaks kaks Ahtmes ja kaks Järve linnaosas. Samast kinnistust oli mitu aastat tagasi huvitatud Lidl, kuid vallavolikogu vastuseisu tõttu jäi tookord sinna kauplus ehitamata.
Kiviõli Keemiatööstuse tegevjuht Priit Orumaa ütles nädala alguses välja karmi prognoosi: kui ettevõte ei saa riigivõimult viis aastat ajapikendust väävlipüüdmisseadme paigaldamiseks, läheb tehas kinni ja 550 praegu tehases ametis olevat inimest jäävad tööta.
Kiviõli Keemiatööstuse juhtkonna teateid, et nad peavad aasta pärast õlitehase kinni panema, kuna Euroopa Liidu direktiiv surub neile peale väidetavalt üle jõu käivat väävlipuhastusseadet, võib ühelt poolt võtta surveavaldusena enda jaoks soodsamate tingimuste saavutamiseks. Teiselt poolt on see reaalsus, millega tuleb arvestada, ja parem on sellest avalikult rääkida praegu, aga mitte siis, kui sadadele töötajatele koondamisteateid hakatakse kätte andma.
Selle majaga, mida sel nädalal asus haaratsiga masin pulbriks näksima, on paljudel siitkandiinimestel seotud sügavad mälestused, sest nende seinte vahel on toimunud nende elu muutvad sündmused.
Peaminister Kaja Kallas on väitnud, et valitsuse Ida-Virumaa esindaja Jaanus Purga ülesanne on tegelda ainult õiglase ülemineku fondi raha efektiivse suunamisega, kuid Purga ise on öelnud, et tema ülesanded on laiemad.
Haridus- ja teadusministeerium jätkab Ida-Virumaal gümnaasiumihariduse kokkutõmbamist. Juba varem kirgi kütnud survestamine Iisakus ja Toilas gümnaasiumiastme kinnipanekuks on saanud loogilise jätku Kiviõlis, kus uuest õppeaastast pannakse ilmselt gümnaasium kinni või alustatakse selle likvideerimist, lubades praegustel gümnasistidel gümnaasium seal lõpetada.
Mida te pühadekingiks soovite?
Üks seadustest, mida võimuliit üritab sel nädalal riigikogus ühes kobaras teistega usaldushääletusega vastu võtta, puudutab ka saastetasude järsku tõstmist. See omakorda tähendab, et eelkõige Ida-Virumaal tegutsevatelt põlevkiviettevõtetelt loodab riik saada raha senisest 15-20 miljonit eurot aastas rohkem. Ida-Virumaale tagasi on sellest kavas suunata vaid 2,7 miljonit eurot.
Keskerakonnas, mille esindajad olid aastakümneid Ida-Virumaa suuremates omavalitsustes väga kindlalt võimupositsioonil, on pärast erakonna juhtkonna vahetust saabunud segased ajad. Erakond on silmaga nähtavalt lõhenenud, pärast Mihhail Kõlvarti valimist partei etteotsa on sajad liikmed lahkunud ja lahkumiste tulv ei pruugi lõppenud olla.
Praegu kiirelt populaarsust koguva opositsioonilise erakonna Isamaa esimees Urmas Reinsalu tahab panna valitsusele mõistuse pähe, et lõppeks Eesti majandusele vaenulik poliitika, mis seab ohtu töökohti nii Ida-Virumaal kui kogu Eestis.
Ida-Virumaa kohalikel omavalitsustel avaneb peagi võimalus taotleda toetust investeeringuteks. Maksimaalne toetus omavalitsuse kohta on kuni viis miljonit, miinimum ühe projekti kohta on miljon eurot.
Mida rohkem peaminister ja ka mitmed teised valitsuse liikmed Ida-Virumaaga seotud teemadel sõna võtavad, seda enam paistab välja, et nad tunnetavad väga nõrgalt, kui üldse, siinse piirkonna reaalseid probleeme.
Riigikogu hakkas eile arutama keskkonnatasude seaduse muutmist, mis tähendab nende tõusu. Ida-Viru omavalitsustegelased, aga ka siit riigikogusse valitud poliitikud on aastaid korrutanud, et praegune süsteem, kus siinsete põlevkiviettevõtete makstavatest tasudest jõuab maakonna looduse ja elukeskkonna parandamiseks tagasi vaid väga väike osa, on ebaõiglane ja vajab muutmist.
Esmaspäeval oli riigikogus esimesel lugemisel seadusemuudatus, millega tõstetakse märkimisväärselt põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Sellega seoses tahtis riigikogu liige Aleksei Jevgrafov teada, kas sellest saavad osa ka Ida-Viru omavalitsused.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ei näe mõtet kogukonna välja pakutud lahenduses, et Toila gümnaasiumiaste Jõhvi riigigümnaasiumi filiaaliks muuta.
Sel esmaspäeval ametisse asunud valitsuse Ida-Viru esindaja Jaanus Purga tõdeb, et siit on seoses põlevkiviga sada aastat rohkem võetud kui siia tagasi antud ning nüüd on tulnud aeg jätta see siia, et kujundada selle abil tulevik, mis võimaldaks elada ka põlevkivijärgsel ajal.
Nagu arvata oligi, tekitab riigi käivitatud koolireform emotsioone. Haridus- ja teadusministeerium on võtnud nõuks korrastada eelkõige Ida-Virumaa koolivõrk, andes viiele omavalitsusele uute koolimajade ehitamiseks raha tingimusel, et gümnaasiumiosa suletakse.
Ligemale pool aastat pärast seda, kui võimuliit otsustas, et Ida-Virumaa vajab valitsuse esindajat, on sellesse ametisse ka inimene leitud.
Äsja Narva uueks meeriks valitud Jaan Toots märkis, et ei soovi olla ülepolitiseeritud linnapea, kelle eesmärgiks on vaid valijate häälte püüdmine. "Tahan, et inimesed rahul oleks ja Narva areneks, et siin valitseks kord ja oleks hea elada," märkis Tartust Narva esialgu kaheaastasesse lähetusse suunatud uus linnajuht idealistlikult. Toots on väljendanud oma täielikku valmidust alluda volikogu liikmete tahtele ja täita eranditult nende ülesandeid. Põhjarannik ja ERR esitasid vastsele meerile mõned küsimused kohe pärast seda, kui too oli kaela saanud linnapea ametiketi.
Kohtla-Järvel on küpsemas võimupööre, mille ainus seni teadaolev selge eesmärk on kukutada võimult Virve Linderi vähem kui kaheksa kuud ametis olev linnavalitsus.
Viimastel kuudel tuleb üha sagedamini ka Euroopa Liidu riikidest uudiseid, et valitsused kaaluvad rohepöördelt tuure maha keerata ja varasemat kliimapoliitikat lõdvendada.
Valitsuse Ida-Virumaa esindaja konkursil pääses 34 kandidaadist vestlusvooru üheksa.
Aastakümneid sõjaväelasena Eesti riiki teeninud kindral Meelis Kiilil on nüüd riigikogu liikmena ees uus ja teistmoodi missioon. Kiviõlist pärit mehena püüab ta Ida-Virumaale ära tuua siinsete ettevõtete makstavad keskkonnatasud.
Mullu 16. augustil kogunesid narvalased kuni hilisööni teisaldatud punamonumentide endistesse asukohtadesse ning süütasid seal kümneid, isegi sadu küünlaid.
Eesti tavainimene tänapäeva tuumatehnoloogiatest suurt ei tea ega peagi teadma. Küll aga on meile kõigile oluline olla kindel, et tuumajaam, mida meie kodumaakonda kavandatakse, oleks enam kui 100 protsenti turvaline.
Sillamäelt pärit Aleksandr Volkov on juba mitmendat nädalat järjest Eesti jalgpallihuviliste tähelepanu keskpunktis.
Lüganuse vald sai järjekordseks Ida-Virumaa omavalitsuseks, kus üldharidust asub korraldama riik. Samas reas on ka Narva ja Sillamäe, enne seda anti riigile Kohtla-Järve Järve kool, veel varem loodi Jõhvi ja Kohtla-Järve riigigümnaasium.
Nüüdseks on enam-vähem teada, millised poliitikud asuvad riigikogu valimistel Ida-Virumaa valijate hääli püüdma.
Valmimisjärku jõudnud programmeerijate kool kood/Jõhvi on muutmas Ida-Viru maakonnakeskust tudengite linnaks.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas usub, et Eesti haridussüsteemi eestikeelseks üleviimist ei pööra enam keegi tagasi.
Narva koalitsiooni otsus, et palju räägitud tanki peab ära koristama just kohalik võim, tuli viimasel hetkel, vahetult enne seda, kui peaminister Kaja Kallas narvalastele valitsuse sõnumit tooma tuli.
"Valitsemise kunst ongi selles, et kõigi peale tuleb mõelda, kuigi kõik inimesed ei pruugi ju kõigile meeldida. Aga nad kõik on meie Eesti inimesed," ütleb Eesti Vabariigi president Alar Karis tänase Põhjaranniku intervjuus.
Samal ajal kui Estonia põlevkivikaevanduses on üks tiib piltlikult lukku läinud ja huvi uute kaevanduste rajamise vastu, mille pärast on aastaid tuliseid kohtulahinguid peetud, on raugemas, otsivad geoloogid võimalusi muude maavarade kaevandamiseks Virumaal.
Ida-Virumaal on tänavugi oodata põnevaid kultuuri- ja spordisündmusi, millele riik rohkem kui 200 000 euroga hoogu juurde annab. Eeldus on, et üritus oleks vähemalt maakondliku tähtsusega, aga veel parem, kui see meelitaks mujaltki Eestist publikut, kes jätaks raha ka siinsetesse toitlustus- ja majutuskohtadesse.
Kevadest saadik on rahandusministeerium valmistanud ette plaani, kuidas kasutada Ida-Virumaal Euroopa Liidult Eestile eraldatavat ligikaudu 340 miljonit eurot niinimetatud õiglase ülemineku fondi raha.
Alates neljapäevast võib kiiruseületajaid trahvi asemel oodata rahunemispeatus – see tähendab, et kiirust ületanud autojuht saab lähinädalatel valida, kas maksab trahvi või ootab tee ääres vastavalt rikkumise tõsidusele kas 45 või 60 minutit.