Saaremaa kui aegade algusest merega seotud paiga eluolu on tihedalt seotud merendusega. Kahjuks ei ole senimaani Saaremaal eraldi meremuuseumi. Ja ehkki siin ja seal saab merendusega seotud esemeid vaadelda ekspositsiooni osadena, ei anna see kaugeltki tervikpilti.

Mõntu külas oleva metsa lageraie on näide olukorrast, kus paberi peal on justkui kõik korras, kuid olukorda lähemalt süvenedes võib hakata koitma, et äkki ikka päriselt ei ole.

Alles eelmisel nädalal tutvustas Saaremaa Zoo oma külastajatele uut asukat, pisikest krokodilli Kustit. Ei läinud nädalatki, kui loomake suri. Verevalum peas viitas tõsiasjale, et keegi oli Kustit kas väga kõvasti torkinud või talle kiviga pähe visanud.

Eile Tehumardi lahingupaigas alanud säilmete ümbermatmise tööd lõpetavad osaliselt ühe ajastu, millega seotud vales on üles kasvanud juba mitu põlvkonda saarlasi.

Täna jõudsid Reformierakond, SDE ja Eesti 200 koalitsioonilepingu suhtes ametlikule üksmeelele. Eelarve lappimiseks ootavad ees uued maksutõusud, millega käivad käsikäes ka kärped.

Riigieelarve peab olema selline, et vähemalt iga võimekam riigikogu liige suudab aru saada, kellele ja milleks raha läheb. Ja loomulikult ka selline, et pärast suudetakse eesotsas riigikontrolliga vaadata, kas raha ikka kulus nii, nagu planeeriti.

Üks peamine Eesti poliitikute ees seisev küsimus on, kuidas lappida järgmise aasta riigieelarves haigutavat miljardieurost auku – millist maksu tõsta, kust kärpida, kui palju laenata, mis ära jätta. Sellele lisanduvad kaitseväe laskemoonasoovid – ehk kokku võib katmist vajada üle 1,6 miljardi euro.

Tallinna uus linnavõim lubas suurt pööret võrreldes keskerakondliku juhtimisstiiliga, värsket hingamist.

„Praegu on juba juuni lõpp. Siis on suvepuhkus, september, siis on jõulud. Siis on järgmine jaanipäev. Aga ühel hetkel ei ole enam jõule, on venelased Põlvas.“

Kuldne Trio laulis hea mitu aastat tagasi järjekordse olümpiahulluse ajal: „Kui ei tulnudki võit, tulge tagasi kõik.“ Toona oli koduvabariik samamoodi valmistumas üldrahvalikuks meelelahutuseks: esmalt ajada ootused kõrgele, siis pettuda ning seejärel lohutada, et osavõtt on samuti oluline ja lõppeks on ikkagi nii kena näha Eesti lippu suurel areenil.

Proua Kohviveski, naerutanud mitu põlvkonda eestlasi, on paljude talupidajate jaoks igapäevane reaalsus. Kahjuks aga ei piirdu tänapäeva talunike raskused vaid kapriissete daamidega. Sagedasemad on teadmatusest või vanemate ükskõiksusest kantud lapsed, kes halvimal juhul mõne väiksema looma surnuks väntsutavad.

Nädalavahetusel USAs presidendikampaania kihutuskoosolekul kõlanud lasud hävitasid lisaks USA riigipeaks taaspürgiva Donald Trumpi kõrvale ka viimase lootuse veidigi mõistlikuks valimisprotsessiks.

Viljakus on vananevas ühiskonnas järjest olulisem teema. Kui kaua see tegelikult kestab? Kuidas tagada see ka vanemas eas, kui nooremas eas soovitud laste saamiseks tingimusi nappis?

  Täna täpselt 35 aastat tagasi ilmus Lääne Elu esimene number. Kui panna toonane ja tänane leht kõrvuti, on need nagu öö ja päev. 35 aastaga on muutunud maailm ja sellega koos ka ajalehtede kujunduspõhimõtted ning ajakirjanduski.

Muinsuskaitse on teema, mis võib vahel harja punaseks ajada. Ühelt poolt neil, kes leiavad, et muinsuskaitse on oma nõudmistega omanikul turjal – käsib, poob ja laseb ning keelab igasuguse tegevuse ja arengu. Teiselt poolt neil, kes leiavad, et omanikele antakse liialt vabad käed ja nii rikutakse või hävitatakse kaitsealuseid objekte. Tegelikult on ka muinsuskaitses, nii nagu igal muul elualal, oluline tasakaal. Liiga suurelisi omanikke tuleks tagasi maa peale kutsuda ja mõistlikule tegutsejale ei tohiks liialt päitseid pähe panna.

Eestirootslaste suurpidu on peetud, suurem ja võimsam kui kunagi varem. Haapsalu piiskopilinnuse õuel said laupäeval kokku 1200 lauljat-tantsijat-pillimeest, korraldusmeeskonna liikmed ja vabatahtlikud, kes peo kordaminekule kaasa aitasid. „Ilus pidu oli,” tõdes vähemalt suurem osa neist, kes laval ja tantsumurul või pealtvaatajana peost osa said. Eks peo õnnestumise nimel ole ka kolm aastat vaeva nähtud.

Pidevalt käib jutt sellest, et bürokraatiat on ettevõtjate jaoks palju ja riik proovib teha sõnades kõik, et seda kaotada, aga samal ajal tuleb sama maja teisest toast aina uusi ideid, mida võiks maksustada, kuidas välja mõelda uusi aruandeid või kuidas saada ülevaadet ettevõtete pangakontodel toimuvast. Eesti autorite esindajad soovivad 2025. aastast tõsta erakopeerimise eest makstavaid […]