Reedel oli uut valitsust kokku paneva peaministrikandidaat Kristen Michali (Reformierakond) esimene tõehetk. Avalikkusele esitleti kahe nädalaga kokku lepitud koalitsioonilepingut.

Euroopa Parlament on rääkinud. Komisjoni president Ursula von der Leyen valiti ametipostile tagasi 401 poolthäälega, vastuhääli oli 284. Seega polnud tema võit mäekõrgune, kuid siiski piisavalt veenev ning valimine ei toimunud üle noatera, nagu ennustasid tema valjuhäälsed kriitikud.

Esialgsetel andmetel sündis tänavu esimesel poolaastal Eestis eelmise aasta esimese poolega võrreldes veelgi vähem lapsi. Rõhutame sõna «veelgi», sest läinud aasta oli kurb rekordaasta erakordselt madala sündide arvuga.

On ütlemata kurb, kui rohkem kui 30 aastat pärast Berliini müüri langemist tuleb Saksamaast rääkivale loole panna pealkiri «Nõukogude Liit on tagasi». Sellise pealkirjaga lugu on meie tänases lehes.

Haridus- ja teadusministeerium avalikustas nõndanimetatud Jaak Aaviksoo raporti, mis uurib, kuhu kaob raha meie haridussüsteemis. Küsimus on huvitav ja oluline, sest haridusraha kasutamisega on Eestis omapärane vastuolu: ühelt poolt kulutab Eesti umbes 6 protsenti SKTst haridusele, millega oleme OECD ja ELi riikide seas üsnagi esikohal, ent samas on meie õpetajate palgatase rahvusvahelises võrdluses madalaimate seas.

Nädal tagasi kirjutasime riigikontrolli auditist, mis tuvastas, et RMK oli müünud aastail 2017–2022 kestvuslepingutega puitu keskmiselt 30 protsenti odavama hinnaga, kui oleks saanud oksjonitelt. Selleks oli RMK sõlminud riigikontrolli andmetel saladiile mõnede metsatöösturitega, kes said seega soodsamat hinda.

Ukraina sõja üks võikamaid episoode pärineb 9. märtsist 2022, kui Venemaa relvajõud pommitasid Mariupoli lastehaiglat ja sünnitusosakonda. Tänu Mstõslav Tšernovi filmile «20 päeva Mariupolis» on seik hästi dokumenteeritud ning siin pole midagi vaielda. Samasugune sõjakuritegu on Mariupoli draamateatri hävitamine, mida pommitati vaatamata teatri ette joonistatud suurele tekstile «lapsed». Või – pommitati justnimelt seetõttu.

Poliitiline patiseis Prantsusmaal võib takistada Euroopa Liidu olulisi otsuseid ja viivitada abi jõudmist Ukrainale. Eestile pole segadus ühes ELi suurimas liikmesriigis hea.

Üle-eelmise aasta veebruaris kirjutasime juhtkirja «RMK lahked lepingud». Taunisime, et RMK kestvuslepingute hinnakokkulepped olid salastatud ja nende üle puudus sisuline kontroll. Nende lepingutega müüakse palke üksnes töötlejatele, kaks aastat tagasi moodustas kestvuslepingute müügimaht 85 protsenti RMK aastasest puidu müügi mahust.

Neljapäeval toimuvad Ühendkuningriigis järjekorras 58. parlamendivalimised, kus ennustatakse suurt valimiskaotust valitsevatele konservatiividele ning edu leiboristidele, kelle liider Keir Starmerist saab ilmselt uus peaminister.

Uue peaministri tulek tähendab ka uusi läbirääkimisi osaliste vahel selle üle, mida valitsus teha kavatseb. Loodetavasti loob olukord võimaluse ühtlasi vältida rajasõltuvust: olukorda, kus mõningaid alternatiivseid tulevikuotsuseid ei peeta enam võimalikuks, sest midagi on minevikus juba teatud viisil otsustatud ja keegi ei pea võimalikuks seda enam muuta.

Traditsiooniliste poliitiliste jõujoonte muutumine Euroopas seab Eesti välispoliitika uute väljakutsete ette, suurendades samas võimalust, et Euroopa abi Ukrainale väheneb.

Reformierakonna juhatus kinnitas peaministrikandidaadiks praeguse kliimaministri Kristen Michali, kes suure tõenäosusega on ka järgmine Eesti valitsusjuht – selline lihtsalt on praegune riigikogu kohtade jaotus.

Täpselt kaks nädalat tagasi kirjutasime juhtkirjas, et Kaja Kallas räägib Euroopas ühte juttu ja Eestis teist, mis jätab mulje, nagu oleks Kaja Kallaseid kaks. Lõpetasime kalambuuriga, et kui asi on nii, siis tuleks Euroopa Kaja Kallas kiiremas korras Eestisse tuua või saata Eesti Kaja Kallas kohe Euroopasse.

Oleme kuulnud ütlust, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, ent õiglaselt. Vaadates Tallinna Sadama kohtuprotsessil toimunut, võiks öelda, et kohtuveskid jahvatavad lihtsalt aeglaselt, aga nad jahvatavad tühja.

Läinud aasta novembris rääkis Kaja Kallas Politico kaitsekonverentsil Washingtonis anekdoodi. «Arvatakse, et NATO peasekretär võiks tulla mõnest uuemast liikmesriigist,» pajatas Kallas. «Samuti riigist, mis kulutab kaitsele vähemalt 2 protsenti SKTst. Oleks ka kena, kui ta oleks naine. Seega on loogiline, et selleks peaks saama Mark Rutte.»

«Terminaatori» filmidest saadik oleme kartnud, et meie ellu võivad sekkuda saatanlikult irvitavad robotid. Postimees kirjutab, kuidas ühe Saaremaa Gümnaasiumi abituriendi inglise keele riigieksami tulemus termineeritigi, ehkki see toimus diskreetsel moel ja irvitusteta ning harno (haridus- ja noorteameti) vahendusel.

Kuluaaridest on kuulda, et valitsus leiab Eesti kaitsmiseks vajalikku lisaraha. Kuid vormistab selle uus valitsus, kes asub ametisse pärast Kaja Kallase Brüsselisse lähetamist. Tõenäoliselt jääb koalitsioon samaks, üksnes peaminister ning küllap ka rahandusminister saavad olema teised isikud. Seega suhtutakse praegusesse valitsusse juba kui ajutisse valitsusse. Ent nagu teame, kipuvad kõik ajutised nähtused kestma kaua. Enamgi veel, praeguses julgeolekuolukorras ei saa me lubada jokutamist, isegi ajutiselt mitte.

Kui valite puhkusel olles hotelli, siis ikka sellist, mis on heas asukohas, mugav ja puhas ning mille pakutavate teenuste kvaliteedi ja hinna vahekord tundub teile mõistlik. Samuti on hea, kui keegi naabertoas ei kolista või veelgi hullem, öösel teie tuppa ei tungi.

Konkurentsiamet on avalikustanud umbes poolteist aastat kestnud uuringu tulemused, kas Eesti kütuseturul on kartell või ei. Hulk inimesi on selle küsimuse kallal tööd teinud, tulemus on aga paraku ebamäärane ning ühest vastust olukorrale pole konkurentsiamet raportis suutnud anda.

Reformierakond on saamas endale uut esimeest ja potentsiaalselt võib Eesti sellega saada ka uue peaministri. Samas vajab Eesti restarti, sest praegune valitsuskoalitsioon on täiesti kinni jooksnud ega suuda genereerida värskeid ideid.

Sel nädalavahetusel kogunesid Šveitsi Luzerni järve äärde Bürgenstocki kuurorti kahepäevasele Ukraina rahutippkohtumisele enam kui 90 riigi esindajad. Pühapäeval olid arutluse all Ukraina toiduga kindlustamine, tuumakatastroofi vältimine ja Venemaale viidud Ukraina laste tagasitoomine.

Sel nädalavahetusel kogunesid Šveitsi Luzerni järve äärde Bürgenstocki kuurorti kahepäevasele Ukraina rahutippkohtumisele enam kui 90 riigi esindajad. Pühapäeval olid arutluse all Ukraina toiduga kindlustamine, tuumakatastroofi vältimine ja Venemaale viidud Ukraina laste tagasitoomine.

Reedel puhkes järjekordne skandaal, kui ajakirjandusse lekkis reformierakondlase ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga kiri erakonnakaaslastele. Selles soovitati kaitseminister Hanno Pevkuril tagasi astuda, et «säilitada Kaja valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas».

Reedel puhkes järjekordne skandaal, kui ajakirjandusse lekkis reformierakondlase ja riigikogu riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga kiri erakonnakaaslastele. Selles soovitati kaitseminister Hanno Pevkuril tagasi astuda, et «säilitada Kaja valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas».

Tuleb nentida, et neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil esines peaminister Kaja Kallas viisil, mis paneb Eesti tuleviku pärast muretsevaid inimesi pikisilmi ootama tema siirdumist Brüsselisse. Pole ju enam kaua aega olnud saladuseks, et võimalusel ta sinna läheks, ehkki parema meelega ta sellest avalikkuses ei kõnele, mis on temast ilmselt mõistlik.

Rail Balticu (RB) mõttekuses kahtlejaid on varasematel aastatel tembeldatud hullukesteks või suisa riigivaenlasteks. Nüüd aga on kolme Baltimaa riigikontrollid teinud ühise avalduse, milles nendivad, et RB ehitus on läinud algupärasega võrreldes neli korda kallimaks, et projekti ähvardab kuni 19 miljardi euro suurune eelarveauk ning et projekt on ajakavast maha jäänud.

Üleeuroopaline vaade äsjastele Euroopa Parlamendi valimistele kinnitab, et valijad on valinud stabiilsuse. Võimas uustulnukate tung parlamenti jäi olemata ning konservatiivide, sotsialistide ja liberaalide suur koalitsioon tõenäoliselt jätkab, valides Ursula von der Leyeni tagasi Euroopa Komisjoni presidendiks.

Ehkki Euroopa Parlament pole kõige tähtsam otsustaja, kui jutt läheb Ukraina abistamisele, võisid Euroopa valimised mõjutada Ukraina abistamist ja sellega ka sõja edasist käiku, kirjutab arvamustoimetaja Erkki Bahovski.

Valijad on rääkinud. Ning nagu ikka, on selle tulemusena sündinud valimiste võitjad ja valimiste kaotajad. Valimiste suureks võitjaks on Isamaa (21,5 protsenti 2024 vs. 10,3 protsenti 2019), aga ka Parempoolsed, kes uustulnukana kogusid 6,8 protsenti häältest.

Euroopa Parlamendi (EP) valimiste eelhääletus ja veebihääletus on kestnud juba esmaspäevast alates, seega terve töönädala. Nendel valimistel osalemine on tehtud väga lihtsaks, mida soosib ka eripära, et terve Eesti on üks ringkond. Seega võib kõigis valimisjaoskondades valida kõiki kandidaate.

Võib-olla mäletate Edgar Savisaare ütlust «olen puhas kui prillikivi»? On sündinud uus Eesti poliitilise retoorika kuldvaramu lause. Kaja Kallas on kommenteerinud koalitsioonipartnerite kriitikat lisaeelarve koostamise kohta järgnevalt: «Mina olen olnud kogu aeg olemas, olen käinud neile peale nagu uni.».

Võib-olla mäletate Edgar Savisaare ütlust «olen puhas kui prillikivi»? On sündinud uus Eesti poliitilise retoorika kuldvaramu lause. Kaja Kallas on kommenteerinud koalitsioonipartnerite kriitikat lisaeelarve koostamise kohta järgnevalt: «Mina olen olnud kogu aeg olemas, olen käinud neile peale nagu uni.».

Kolmapäeval möödub 167 aastat päevast, mil Johann Voldemar Jannsen asutas Perno Postimehe, mida on tagantjärele peetud ärkamisaja alguseks. Sellest saadik oleme käinud koos eesti rahvaga määratu tee, mida võib hoomata esimeste aastakäikude köiteid käes hoides, lugedes köite sisekaanele talumehe pliiatsiga kirjutatud imelisi kalligraafilisi märkmeid külviaegadest ja laatadest.

Gruusial tuleb otsustada, kas ta soovib kuuluda läände ja olla seega demokraatlik riik või vajuda Venemaa hõlma alla koos autoritarismi ilmingutega.

Enne Euroopa Liiduga (EL) liitumise referendumit 2003. aastal paiskas Res Publica Eesti tänavatele reklaamplakateid «Rohkem seksikaid mehi. Jah Euroopale!». Neil tõmbasid tähelepanu mingid rahvusvahelistest pildipankadest võetud tõmmud lõunamaalaste näod.

Kristi Leppik: et jätkuks külma närvi!

Teisipäeva õhtul heitis Eesti konservatiivne rahvapartei (EKRE) mitu teenekat poliitikut erakonnast välja. Selle tuules lahkusid ka EKREst ainukesena europarlamenti pääsenud Jaak Madison, riigikogu liige Ants Frosch, luuletaja Indrek Hirv ja veel üle saja erakondlase. Kindlasti ei piirdu asi sellega. Lisaks juba lahkunutele on mitmed ekrelased jätnud õhku võimaluse, et õige pea kirjutavad ka nemad lahkumisavalduse.

Lõppenud eurovalimiste võitja oli erakond Isamaa, kes sai europarlamendis ühe koha juurde, kaotaja aga Reformierakond, kes jäi ühest kohast ilma. Ehkki tegemist oli europarlamendi valimistega, näitasid need valimised suhtumist praegusesse Eesti valitsusse. Prantsusmaal ja Belgias on valitsus juba kehva valimistulemuse pärast tagasi astunud, Eestis aga ei paista, et valimistulemused võiksid valitsuse kukutada. Ometi käivad jutud, et peaminister Kaja Kallas läheb Euroopa Komisjoni volinikuks ja hoopis see kukutab Eesti praeguse valitsuse, kuigi midagi kindlat teada veel pole.

Haapsalu kodutute varjupaik on aastaid tegutsenud äärelinnas Tulbi tänaval. Inimesed on sellega harjunud ja kellelgi sellega probleeme ei ole. Nüüd on aga asjad muutumas, sest tulemas on uus varjupaigateenuse pakkuja, kes hakkab seda tegema uues asukohas. On mõistetav, et muutused tekitavad alati segadust, küsimusi ja vastuolusid. Nii ka nüüd, kuid selleks on ka põhjust.

Teisipäeval sai Metsküla kool rõõmusõnumi – haridusminister pani käskkirjale allkirja ja sellega seab geriljakoolist taas päris kool. Tõsi, mitte küll valla-, vaid erakool, Alustavasse kooli on tulemas rohkem lapsi, kui seal viimastel aastakümnetel korraga õppinud on. Erakool ei olnud küll koolipere ega lapsevanemate esimene valik, seda luues ei lähtutud edevusest või enda tähtsaks pidamisest.

Kuldne Trio laulis hea mitu aastat tagasi järjekordse olümpiahulluse ajal: „Kui ei tulnudki võit, tulge tagasi kõik.“ Toona oli koduvabariik samamoodi valmistumas üldrahvalikuks meelelahutuseks: esmalt ajada ootused kõrgele, siis pettuda ning seejärel lohutada, et osavõtt on samuti oluline ja lõppeks on ikkagi nii kena näha Eesti lippu suurel areenil.

Mootorsõidukimaksu puudutava eelnõu teine lugemine on lõpetatud ja eelnõu ise riigikogusse saadetud. Rahva arvamus sellest on aga kõike muud kui positiivne, eelkõige maksu sellisel kujul teostamise pärast.

Kui suurem osa maailmast end viis aastat tagasi kevadel koroonakriisi tõttu kinni pani, oli selge, et selle kriisi vilju nopime veel pikalt. Mitte kõigile ei sobinud sotsiaalne eraldumine. Aga kui arvestada viiruse suhtes õrnema osaga rahvastikust, tundus eraldumine tol hetkel hea mõttena. Seda enam, et viis, kuidas haiguse esimene laine lõi teatud riike, näiteks Itaaliat, oli õõvastav: inimesi langes sõna otseses mõttes nagu loogu.

Res Publica oli aastaid tagasi Eesti üks suuremaid poliitilisi imesid – õhinapõhiselt kokku tulnud, saanud 2003. aasta riigikogu valimistel toona erakordsed 28 kohta… Ja siis sama kiiresti langenud. Juba aasta hiljem toimunud europarlamendi valimistel ei suutnudki nad läbi murda, nagu nende võitlusloosung oli lubanud. Eesti poliitmaastikul kinnistus aga uus sõna: projektierakond.

Kui peaminister Kaja Kallas ei tee enam katsetki enda mõlemal küljel ajakirjanike ees vaidlema läinud koalitsioonipartnereid ohjata, mis sõnumi see annab? Viimane valitsuse pressikonverents oli tubateater harjunud tasandil.

On üks karm ja kauakestev vigastus, millest pole üldises halas koolinoorte olematu kehaliste võimekuse pärast eriti räägitud. See on vaimne sporditrauma. Just kooliajal, murdeea alguses on lapse vaimne tervis eriti haavatav.

Keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused mõjutavad meid kõiki – meie tervist, majandust ja ühiskonda. Üha suuremate probleemide ja mõjude lahendamiseks on Euroopa kehtestanud ambitsioonikad poliitikad ja eesmärgid. Toimunu kokkuvõte näitab, et ELi liikumiseks eesmärkide poole on vaja keskkonna- ja kliimapoliitikate täielikku rakendamist, vajaduse korral lisameetmeid ja lõimimist muude poliitikavaldkondadega. Piisav rahastamine on kiirema arengu jaoks otsustava tähtsusega.

Üleeuroopaline vaade äsjastele Euroopa Parlamendi valimistele kinnitab, et valijad on valinud stabiilsuse. Võimas uustulnukate tung parlamenti jäi olemata ning konservatiivide, sotsialistide ja liberaalide suur koalitsioon tõenäoliselt jätkab, valides Ursula von der Leyeni tagasi Euroopa Komisjoni presidendiks.

Uued Euroopa juhid pead suutma võita vähemalt kaks sõda ning mõlemal juhul on Euroopa väga kehvas seisus paljude varasemate poliitiliste valikute tõttu, kirjutab Janek Mäggi (KE).