Mida tähendab see, kui riigis kehtivaid seadusi eiratakse? Eestis näiteks seda, et valitsus tuleb ja ütleb, et tegelikult polnudki nõuded täitmiseks.

Tänane Delfi paljastab ühe hübriidrünnaku anatoomiat, kus Venemaa luure värbas kaks Läti noort Eestisse grafitit tegema.

Vist ammu ei ole Eesti nii üksmeelselt peaminister Kaja Kallasele edu soovinud kui täna, mil peaks selguma tema suundumine Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja kohale. Rõõmustamiseks on põhjust nii toetajatel kui ka kriitikutel. *

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm andis täna teada, et lahkub ametist. Aasta algul teatas ameti üleandmisest kaitseväe juhataja Martin Herem. Kummagi lahkumise taga kumab tõdemus, et Eesti riik ei võta riigikaitset nii tõsiselt, kui seda tahame välja näidata.

Valitsuse eelarvekärped jäävad tõenäoliselt seegi kord pealispindseks.

Täiemõõdulise sõja puhkemine Lähis-Idas poleks kellelegi hea. Kahjuks peame selleks aga valmis olema.

Sellel nädalavahetusel toimub Tallinnas taas​ Ironmani triatlon, pealinnas sedapuhku juba seitsmendat korda.

Neljapäeval Keskerakonnaga liitunud Jaak Madison näeb Narva keskerakondlase Mihhail Panšini puhul kõige suurema probleemina, et Panšin elab Venemaa meedia mõjuväljas. Meenutame, et kõik algas sellest, et Tondiraba huvikooli ning Kuristiku lasteaia direktor Sergei Ptšjolkin nimetas sotsiaalmeedias metsavendi terroristideks, millele järgnes tema vallandamine ning seejärel asus Panšin teda kaitsma.

Mõnel inimesel on mitu sünnipäeva. Esiteks päev, kui ta on sündinud, ja teiseks päev, kui tal on õnnestunud ellu jääda vaatamata tellingutelt kukkumisele, raskele haigusele või raudkangiga röövli rünnakule.

Teisipäeval tekkis Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) tundidepikkune järjekord, erakorralise meditsiini osakond (EMO) ei saanud uusi patsiente vastu võtta. Ligi kolmandik Tallinna 22 kiirabibrigaadist seisis haiglaukse taga sabas ega saanud seetõttu ka uutele väljakutsetele sõita. Mis juhtus?

Eesti olümpiakoondis naasis Pariisist medalita – aeg on vaadata peeglisse ja analüüsida meie olümpiaalade hetkeseisu. Kuid mööda ei saa vaadata ka positiivsetest nootidest.

Jana Toom, Keskerakonna europarlamendi saadik on saanud sedapuhku pahaseks sõna «tiblad» kasutamise peale uues Untsakate sõdurilaulus. Koguni nii pahaseks, et saatis kirja Kaitseliidu ülemale Ilmar Tammele.

Võib-olla on Eesti ajakirjandus tõepoolest pööranud liiga palju tähelepanu Kaja Kallasele? Ühiskonnas oli juba tekkinud lootus, et Kaja Kallase siirdumisega Brüsselisse pääseb Eesti elu kännu tagant ning valitsus suudab majandust elavdada.

Reedel oli uut valitsust kokku paneva peaministrikandidaat Kristen Michali (Reformierakond) esimene tõehetk. Avalikkusele esitleti kahe nädalaga kokku lepitud koalitsioonilepingut.

Euroopa Parlament on rääkinud. Komisjoni president Ursula von der Leyen valiti ametipostile tagasi 401 poolthäälega, vastuhääli oli 284. Seega polnud tema võit mäekõrgune, kuid siiski piisavalt veenev ning valimine ei toimunud üle noatera, nagu ennustasid tema valjuhäälsed kriitikud.

Esialgsetel andmetel sündis tänavu esimesel poolaastal Eestis eelmise aasta esimese poolega võrreldes veelgi vähem lapsi. Rõhutame sõna «veelgi», sest läinud aasta oli kurb rekordaasta erakordselt madala sündide arvuga.

USA on saanud hetkel uue superstaari. Vabariiklaste partei Milwaukees toimuv kongress tervitas Donald Trumpi maruliselt kaks päeva pärast ekspresidendile tehtud atentaati ning kinnitas ta ametlikult vabariiklaste presidendikandidaadiks. Samuti kinnitas kongress Trumpi valiku asepresidendikandi kohale, kelleks on Ohio senaator James David Vance (39).

Pole nähtud kaupmeest, kes oma kaupa ei kiidaks. Küllap sellesse kategooriasse liigitub Kaja Kallase seisukoht «Vikerhommiku» intervjuus, et tema peaministrina ja tema valitsus on saanud vaatamata rasketele aegadele väga hästi hakkama. Vaadates erakondade ja peaminisri reitinguid, suur osa rahvast siiski nii ei arva.

On ütlemata kurb, kui rohkem kui 30 aastat pärast Berliini müüri langemist tuleb Saksamaast rääkivale loole panna pealkiri «Nõukogude Liit on tagasi». Sellise pealkirjaga lugu on meie tänases lehes.

Haridus- ja teadusministeerium avalikustas nõndanimetatud Jaak Aaviksoo raporti, mis uurib, kuhu kaob raha meie haridussüsteemis. Küsimus on huvitav ja oluline, sest haridusraha kasutamisega on Eestis omapärane vastuolu: ühelt poolt kulutab Eesti umbes 6 protsenti SKTst haridusele, millega oleme OECD ja ELi riikide seas üsnagi esikohal, ent samas on meie õpetajate palgatase rahvusvahelises võrdluses madalaimate seas.

Nädal tagasi kirjutasime riigikontrolli auditist, mis tuvastas, et RMK oli müünud aastail 2017–2022 kestvuslepingutega puitu keskmiselt 30 protsenti odavama hinnaga, kui oleks saanud oksjonitelt. Selleks oli RMK sõlminud riigikontrolli andmetel saladiile mõnede metsatöösturitega, kes said seega soodsamat hinda.

Ukraina sõja üks võikamaid episoode pärineb 9. märtsist 2022, kui Venemaa relvajõud pommitasid Mariupoli lastehaiglat ja sünnitusosakonda. Tänu Mstõslav Tšernovi filmile «20 päeva Mariupolis» on seik hästi dokumenteeritud ning siin pole midagi vaielda. Samasugune sõjakuritegu on Mariupoli draamateatri hävitamine, mida pommitati vaatamata teatri ette joonistatud suurele tekstile «lapsed». Või – pommitati justnimelt seetõttu.

Poliitiline patiseis Prantsusmaal võib takistada Euroopa Liidu olulisi otsuseid ja viivitada abi jõudmist Ukrainale. Eestile pole segadus ühes ELi suurimas liikmesriigis hea.

Ühendkuningriigi lõppenud valimised lähevad kindlasti ajalukku. Viimastel andmetel kaotasid konservatiivid 251 parlamendikohta, mis on suurim kaotus kogu nende ajaloos.

Üle-eelmise aasta veebruaris kirjutasime juhtkirja «RMK lahked lepingud». Taunisime, et RMK kestvuslepingute hinnakokkulepped olid salastatud ja nende üle puudus sisuline kontroll. Nende lepingutega müüakse palke üksnes töötlejatele, kaks aastat tagasi moodustas kestvuslepingute müügimaht 85 protsenti RMK aastasest puidu müügi mahust.

Neljapäeval toimuvad Ühendkuningriigis järjekorras 58. parlamendivalimised, kus ennustatakse suurt valimiskaotust valitsevatele konservatiividele ning edu leiboristidele, kelle liider Keir Starmerist saab ilmselt uus peaminister.

Uue peaministri tulek tähendab ka uusi läbirääkimisi osaliste vahel selle üle, mida valitsus teha kavatseb. Loodetavasti loob olukord võimaluse ühtlasi vältida rajasõltuvust: olukorda, kus mõningaid alternatiivseid tulevikuotsuseid ei peeta enam võimalikuks, sest midagi on minevikus juba teatud viisil otsustatud ja keegi ei pea võimalikuks seda enam muuta.

Traditsiooniliste poliitiliste jõujoonte muutumine Euroopas seab Eesti välispoliitika uute väljakutsete ette, suurendades samas võimalust, et Euroopa abi Ukrainale väheneb.

Täpselt kaks nädalat tagasi kirjutasime juhtkirjas, et Kaja Kallas räägib Euroopas ühte juttu ja Eestis teist, mis jätab mulje, nagu oleks Kaja Kallaseid kaks. Lõpetasime kalambuuriga, et kui asi on nii, siis tuleks Euroopa Kaja Kallas kiiremas korras Eestisse tuua või saata Eesti Kaja Kallas kohe Euroopasse.

Oleme kuulnud ütlust, et kohtuveskid jahvatavad aeglaselt, ent õiglaselt. Vaadates Tallinna Sadama kohtuprotsessil toimunut, võiks öelda, et kohtuveskid jahvatavad lihtsalt aeglaselt, aga nad jahvatavad tühja.

Läinud aasta novembris rääkis Kaja Kallas Politico kaitsekonverentsil Washingtonis anekdoodi. «Arvatakse, et NATO peasekretär võiks tulla mõnest uuemast liikmesriigist,» pajatas Kallas. «Samuti riigist, mis kulutab kaitsele vähemalt 2 protsenti SKTst. Oleks ka kena, kui ta oleks naine. Seega on loogiline, et selleks peaks saama Mark Rutte.»

«Terminaatori» filmidest saadik oleme kartnud, et meie ellu võivad sekkuda saatanlikult irvitavad robotid. Postimees kirjutab, kuidas ühe Saaremaa Gümnaasiumi abituriendi inglise keele riigieksami tulemus termineeritigi, ehkki see toimus diskreetsel moel ja irvitusteta ning harno (haridus- ja noorteameti) vahendusel.

Kuluaaridest on kuulda, et valitsus leiab Eesti kaitsmiseks vajalikku lisaraha. Kuid vormistab selle uus valitsus, kes asub ametisse pärast Kaja Kallase Brüsselisse lähetamist. Tõenäoliselt jääb koalitsioon samaks, üksnes peaminister ning küllap ka rahandusminister saavad olema teised isikud. Seega suhtutakse praegusesse valitsusse juba kui ajutisse valitsusse. Ent nagu teame, kipuvad kõik ajutised nähtused kestma kaua. Enamgi veel, praeguses julgeolekuolukorras ei saa me lubada jokutamist, isegi ajutiselt mitte.

Kui valite puhkusel olles hotelli, siis ikka sellist, mis on heas asukohas, mugav ja puhas ning mille pakutavate teenuste kvaliteedi ja hinna vahekord tundub teile mõistlik. Samuti on hea, kui keegi naabertoas ei kolista või veelgi hullem, öösel teie tuppa ei tungi.

Reformierakond on saamas endale uut esimeest ja potentsiaalselt võib Eesti sellega saada ka uue peaministri. Samas vajab Eesti restarti, sest praegune valitsuskoalitsioon on täiesti kinni jooksnud ega suuda genereerida värskeid ideid.

Sel nädalavahetusel kogunesid Šveitsi Luzerni järve äärde Bürgenstocki kuurorti kahepäevasele Ukraina rahutippkohtumisele enam kui 90 riigi esindajad. Pühapäeval olid arutluse all Ukraina toiduga kindlustamine, tuumakatastroofi vältimine ja Venemaale viidud Ukraina laste tagasitoomine.

Tuleb nentida, et neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil esines peaminister Kaja Kallas viisil, mis paneb Eesti tuleviku pärast muretsevaid inimesi pikisilmi ootama tema siirdumist Brüsselisse. Pole ju enam kaua aega olnud saladuseks, et võimalusel ta sinna läheks, ehkki parema meelega ta sellest avalikkuses ei kõnele, mis on temast ilmselt mõistlik.

Eesti toidujulgeolek on viimasel ajal muutunud aina aktuaalsemaks teemaks, kuna globaalsete tarneahelate haavatavus ja kliimamuutuste mõju põllumajandusele suurenevad. Sõltuvus suurtest toidutootjatest ja -importijatest võib ohustada meie võimet tagada püsivat ja kvaliteetset toiduga varustatust. Just siin tõuseb esile väiketalude roll – need on toidujulgeoleku tagamisel asendamatud.

Pole inimest, kes ei tahaks oma lastele parimat –parimat kasvukeskkonda, haridust ja ettevalmistust eluks. Teed selleni näevad inimesed isemoodi. Kui nüüd said Lääne-Nigula valla Martna lasteaiaõpetaja ja juhtkond heast haridusest aru täiesti erineval viisil, läks õpetaja vallandamisega valesti päris palju asju.

Haapsalu linnal oli plaan toetuse abil remontida pitsikeskus. Omaosalus remondiks oli kavas saada turismiinfokeskuse maja müügist ja kolida selle tegevus pitsikeskusesse. Läks aga nagu ikka: idee oli üllas, aga kukkus välja teisiti. Ei saadud pitsikeskuse maja remondiks raha, turismiinfokeskuse maja müük esimesel katsel ei õnnestunud ja pitsikeskuse naised pidi hakkama turismiinfot jagama selleks koolitust saamata.

Eestirootslaste suurpidu on peetud, suurem ja võimsam kui kunagi varem. Haapsalu piiskopilinnuse õuel said laupäeval kokku 1200 lauljat-tantsijat-pillimeest, korraldusmeeskonna liikmed ja vabatahtlikud, kes peo kordaminekule kaasa aitasid. „Ilus pidu oli,” tõdes vähemalt suurem osa neist, kes laval ja tantsumurul või pealtvaatajana peost osa said. Eks peo õnnestumise nimel ole ka kolm aastat vaeva nähtud.

Aastaid on Eestis olnud arusaam, et omand on püha ja puutumatu, kuid praegu ametis olev valitsus soovib üha enam inimeste käes olevat vara maksustada. Kui seni oli maksustatud vaid maa, seejuures kodualune maa oli aastaid maksuvaba ehk maksu tuli maksta vaid suurmaa ja mitme elukoha omanikel, siis nüüd kuulub maksu alla kogu maa ja lisaks on plaan maksustada ka autod. Viimase seaduse jättis president küll esialgu välja kuulutamata ja maksu edasine arutamine on praeguse seisuga liikunud teadmata tulevikku.

Teisipäeva õhtul heitis Eesti konservatiivne rahvapartei (EKRE) mitu teenekat poliitikut erakonnast välja. Selle tuules lahkusid ka EKREst ainukesena europarlamenti pääsenud Jaak Madison, riigikogu liige Ants Frosch, luuletaja Indrek Hirv ja veel üle saja erakondlase. Kindlasti ei piirdu asi sellega. Lisaks juba lahkunutele on mitmed ekrelased jätnud õhku võimaluse, et õige pea kirjutavad ka nemad lahkumisavalduse.

Just nii on kokku võetavad maailma väljaannete juhtkirjad ja arvamuskirjutised Ukraina pealetungist Kurski suunas ehk sõja viimisest Venemaa territooriumile.

Kuldne Trio laulis hea mitu aastat tagasi järjekordse olümpiahulluse ajal: „Kui ei tulnudki võit, tulge tagasi kõik.“ Toona oli koduvabariik samamoodi valmistumas üldrahvalikuks meelelahutuseks: esmalt ajada ootused kõrgele, siis pettuda ning seejärel lohutada, et osavõtt on samuti oluline ja lõppeks on ikkagi nii kena näha Eesti lippu suurel areenil.

Kaks ja pool aastat väldanud sõda Ukrainas on tõmmanud uusi punaseid jooni ka Eesti ühiskonnas. Punasümbolid, mis varem enamikku eestimaalasi ärritasid, ei olnud enne seda keelatud ja Venemaa viimaste aastakümnete sõjakultusest mõjutatud inimesed lehvitasid neid innukalt. Nüüd on nende eksponeerimine karistatav, nagu ka näiteks sõja õigustamine ja Venemaa tegevusele takkakiitmine.

Pidevalt käib jutt sellest, et bürokraatiat on ettevõtjate jaoks palju ja riik proovib teha sõnades kõik, et seda kaotada, aga samal ajal tuleb sama maja teisest toast aina uusi ideid, mida võiks maksustada, kuidas välja mõelda uusi aruandeid või kuidas saada ülevaadet ettevõtete pangakontodel toimuvast. Eesti autorite esindajad soovivad 2025. aastast tõsta erakopeerimise eest makstavaid […]