Kui Vormsi volikogu reedel vallavanema ametist maha võttis, siis tegi ta Läänerannat. Küllap jäävad vormsilased mäletama nelja kätt, millega senine vallajuht lahti tehti ja uus ametisse pandi, nagu Virtsus, Koongas, Varblas ja Metskülas mäletatakse 13 kätt, mis tõusid koole sulgema.

Pühapäeval ja esmaspäeval mängitakse Haapsalu piiskopilinnuses taas malet, sest seal leiab aset kolmas Valge Daami kiirmaleturniir. Pühapäeval algavale turniirile tuleb mängima 32 kutsutud mängijat kuuest riigist. Nende hulgas on üheksa suur- ja kolm rahvusvahelist meistrit.

Vaidlus läbi Ramsholmi kinnistu Ramsi tippu viiva Ramsi tee sulgemise kohta on kestnud juba aastaid ja käinud kohtustki läbi. Viimane otsus selle kohta tuli mullu detsembris, mis ütles, et omanik peab Ramsi tee avama.

Eesti toidujulgeolek on viimasel ajal muutunud aina aktuaalsemaks teemaks, kuna globaalsete tarneahelate haavatavus ja kliimamuutuste mõju põllumajandusele suurenevad. Sõltuvus suurtest toidutootjatest ja -importijatest võib ohustada meie võimet tagada püsivat ja kvaliteetset toiduga varustatust. Just siin tõuseb esile väiketalude roll – need on toidujulgeoleku tagamisel asendamatud.

Õppeaasta algab mõne nädala pärast, mis tähendab, et viimaste vabade õpetajakohtade täitmiseks on veel pisut aega. Pilt aga ei ole ilus ja tundub, et lähiaastatel muutub veel koledamaks, sest õpetajate keskmine vanus üha kasvab ja olemasolevad soovivad minna pensionile.

Tulumaksumäärade ühtlustamise seadusemuudatust nimetatakse ka Robin Hoodi seaduseks, kuid praegusele regionaal- ja põllumajandusministrile Piret Hartmanile meeldib seda palju rohkem nimetada „tõeks ja õigluseks”. Kõik sammud, mis muudavad piirkondade arengut Eestis õiglasemaks, on õiged. Ja see tõe ja õigluse muudatus on Hartmani meelest üks nendest.

Tänavu veebruaris käivitus Haapsalus kalade päästeaktsioon. Väikese viigi jäässe puuriti tuhandeid auke ja tööle pandi seade, mis juhtis vett Suurest viigist Väikesesse. Viigijäält lükati lund ja päästeameti pumbad tekitasid kaks hiiglaslikku fontääni, et vett hapnikuga rikastada. Kõik selleks, et päästa ummuksisse jäänud kalu, keda linlased olid kaldavees ulpimas näinud.

Pole inimest, kes ei tahaks oma lastele parimat –parimat kasvukeskkonda, haridust ja ettevalmistust eluks. Teed selleni näevad inimesed isemoodi. Kui nüüd said Lääne-Nigula valla Martna lasteaiaõpetaja ja juhtkond heast haridusest aru täiesti erineval viisil, läks õpetaja vallandamisega valesti päris palju asju.

Nädalavahetusel kutsusid Eestimaa avatud talud endale kümnendat korda külalisi. Sündmus on ellu kutsutud, et anda hea võimalus näha, kuidas kasvab kodumaine toit, mida kujutab endast üks tänapäevane talupidamine või põllumajandusettevõte ning kui mitmekesine on maaelu. Põllumajanduse ja toidu kasvatamise kõrval võtab üha enam ruumi maaelu mitmekesisuse tutvustamine.

Haapsalu linnal oli plaan toetuse abil remontida pitsikeskus. Omaosalus remondiks oli kavas saada turismiinfokeskuse maja müügist ja kolida selle tegevus pitsikeskusesse. Läks aga nagu ikka: idee oli üllas, aga kukkus välja teisiti. Ei saadud pitsikeskuse maja remondiks raha, turismiinfokeskuse maja müük esimesel katsel ei õnnestunud ja pitsikeskuse naised pidi hakkama turismiinfot jagama selleks koolitust saamata.

Eestirootslaste suurpidu on peetud, suurem ja võimsam kui kunagi varem. Haapsalu piiskopilinnuse õuel said laupäeval kokku 1200 lauljat-tantsijat-pillimeest, korraldusmeeskonna liikmed ja vabatahtlikud, kes peo kordaminekule kaasa aitasid. „Ilus pidu oli,” tõdes vähemalt suurem osa neist, kes laval ja tantsumurul või pealtvaatajana peost osa said. Eks peo õnnestumise nimel ole ka kolm aastat vaeva nähtud.

Aastaid on Eestis olnud arusaam, et omand on püha ja puutumatu, kuid praegu ametis olev valitsus soovib üha enam inimeste käes olevat vara maksustada. Kui seni oli maksustatud vaid maa, seejuures kodualune maa oli aastaid maksuvaba ehk maksu tuli maksta vaid suurmaa ja mitme elukoha omanikel, siis nüüd kuulub maksu alla kogu maa ja lisaks on plaan maksustada ka autod. Viimase seaduse jättis president küll esialgu välja kuulutamata ja maksu edasine arutamine on praeguse seisuga liikunud teadmata tulevikku.

Selle nädala viimastel päevadel on toimetuse e-kirjakasti potsatanud järjest pressiteateid ja meeldetuletusi, mis manitsevad jaanilaupäeval mõistlikult käituma: liikluses külma pead ja sobivat kiirust hoidma, mitte purjuspäi ujuma minema, õigesti lõket tegema ja üldse tulega ettevaatlikult ringi käima. Muidugi pole need nõuanded ja manitsused mõeldud vaid toimetuse liikmetele, vaid ikka selleks, et neid lugejatega jagaksime. Oleme seda oma veebilehel ka jõudumööda teinud.

Teisipäeva õhtul heitis Eesti konservatiivne rahvapartei (EKRE) mitu teenekat poliitikut erakonnast välja. Selle tuules lahkusid ka EKREst ainukesena europarlamenti pääsenud Jaak Madison, riigikogu liige Ants Frosch, luuletaja Indrek Hirv ja veel üle saja erakondlase. Kindlasti ei piirdu asi sellega. Lisaks juba lahkunutele on mitmed ekrelased jätnud õhku võimaluse, et õige pea kirjutavad ka nemad lahkumisavalduse.

Avalikkuses on sügavat hämmingut ja teravat pahameelt tekitanud maksuameti soov saada tulevikus ligipääs ettevõtete pangakontodele. Et ligipääsu tahetakse ainult ettevõtete pangakontodele, on iseenesest juba samm tagasi, sest esialgu oli maksuametil soov pääseda ka eraisikute kontodele. Põhjendused, miks seda soovitakse, näivad muidugi ülimalt õilsad – selline kontroll peaks tagama, et inimesed ja ettevõtted ei susserdaks maksudega. Riigile on ju vaja, et inimesed ja ettevõtted korralikult maksu maksaks, sest riigi rahakotis valitseb teadupärast suuremat sorti auk.