Raul Kütt: vajame targa tööstuse Tiigrihüpet | Arvamus
2024-02-25 / ERR
Kliimakriisi, sõjalisi ohte ja majanduse vindumist leevendaks Eesti muutmine targa tööstuse maaks, mille jaoks tuleks sõlmida laialdane ühiskondlik kokkulepe ja algatada sarnane üldrahvalik programm, nagu Eesti IT-eduloole aluse pannud Tiigrihüpe, kirjutab Raul Kütt.
Haridus ja teadus käivad majanduse arenguga ühte sammu ning kui saadame signaali, et need valdkonnad ei ole prioriteetsed ning rahastus pole järjepidev, lähevad uurimis- ja töörühmad, kes võiksid Eestis töötada, teistesse riikidesse väärtust looma, kirjutab Koit Kaskel.
Rahvusvahelises äris kõrgemasse liigasse murdmiseks peavad Eesti ettevõtjad hakkama investeerima mitu põlvkonda ette mõeldes, nagu on kombeks arenenud tööstusriikides ja milleks on rohepöörde tõttu praegu parim aeg, kirjutab Priit Haldma.
Eesti võiks olla riik, kust saavad alguse innovatsioon, selle rahastamine, tööstuslik skaleerimine ja litsentseerimine. Edasi liiguksid projektid uutele suurtele turgudele, aga oskusteave, teadusmahukus ja intellektuaalomand jääksid siia. Selle tulevikuvisiooni elluviimiseks on vaja palju roheenergiat, kirjutab Joonas Vänto.
Pelgalt õpikohustusliku ea tõstmisega ei ole võimalik lahendada väljakutseid, mis seisavad koolist väljalangemise ja õpitee katkemise taga. Individuaalse õpitee tunnuslause taustal on vaja ühtset mudelit ja süsteemi iga õpilase toevajaduse hindamiseks, kirjutab Kert Valdaru.
Vähim, mis me saame teha enda ja teiste heaks, on endid hoida. Kui oleme ise katki, lõhume ka teisi enda ümber. See kehtib peres, koolis, töökohal, riigis. Ennast hoides oleme ka teiste jaoks olemas ning leiame ühiselt tee raskustest välja. Ja ehk isegi pisut muudame seda liigestest lahti maailma, ütles president Alar Karis vabariigi aastapäeval peetud kõnes.
Töötleva tööstuse ning info- ja kommunikatsioonitööstuse vahelisel koostööl on määrav tähtsus efektiivsele majandamisele ning rahvusvahelisele konkurentsivõimelisusele. Eesti on väike ja kallis ning see trend on ajas kasvanud, kirjutab Andres Birnbaum.
Tugeva panuse Eesti kaitsevõime arendamiseks saaks anda meie idusektor, millel on suur kogemus ekspordivõimeliste tehnoloogiaettevõtete loomisel, kirjutab Roland R. Puiestik.
Eesti majandus on kaheksa kvartalit järjest kahanenud, kuid valitsus on tegelenud viimase aasta jooksul väikeste probleemide lahendamisega, märkis ettevõtja Indrek Neivelt "Esimeses stuudios". Tema hinnangul tuleb majanduse turgutamise nimel anda ettevõtetele tegutsemiseks odavaid sisendeid, eelkõige soodsamat energiat.