Kui optimeerime süsteemi taastuvenergiale, siis on sinna raskem sisse tuua tuumaenergiat ja vastupidi, kirjutab Piret Väinsalu.

Meelitamaks Eestisse energiamahukaid ja kõrget lisandväärtust loovaid tööstusi tuleb alustada konkurentsivõime parandamisest. Üks võimalus selle saavutamiseks on ühiskondlik kokkulepe, mille kohaselt panustaks tavatarbija senisest rohkem ettevõtlust soodustava keskkonna loomisesse, kirjutab Priit Mändmaa.

Pikas perspektiivis on subsiidiumide ja soodustuste toel loodud elektrisüsteemi negatiivne mõju selles, et juhitavad ja kõrge kasuteguriga tootmisvõimsused jäävad ehitamata või on nende ehitamine kordades kulukam, kirjutab Rain Epler.

Poliitikud on otsustanud kasvatada taastuvenergia osakaalu kümnelt protsendilt saja protsendini, aga eesmärgi täitmine kujuneb tarbijale kestvalt kalliks. Otsides tarbija hinnataluvusele sobivamat elektritootmise portfelli, tuleb tuuleenergia osas kaaluda maismaatuuleparke, kirjutab Arvi Hamburg.

On ettevõtjaid, kes ütlevad, et ametkond ei vaevugi neid kuulama, sest organisatsioonide eesmärgid on nii erinevad. Kuid juba talupojatarkus ütleb, et enda reguleerimine rikkaks ei ole reaalne, parimal juhul reguleerime endid veelgi konkurentsivõimetumateks ja vaesemaks, kirjutab Mait Palts.

Konkurentsivõimelise hinnaga ja tööstuse nõudlust arvestava taastuvenergia pakkumine on üks oluline komponent paljude teiste seas Eesti majanduse elavdamisest, kirjutab Tiit Riisalo.

Eurotsooni PMI ehk ostujuhtide indeks tõusis veebruaris 48,9 protsendi tasemele, kuid jääb endiselt alla 50 punkti piiri, mis tähistab tööstustoodangu mahtude suurenemist. Siiski langes euroala majandusaktiivsus vähem kui jaanuaris.

Ettevõtjate ja investorite valmisolek investeerida on jätkuvalt olemas ja raha ega meie asukoht ei ole takistus, kirjutab Andres Sutt.