Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud "Majanduspoliitika plaani" 2025. aasta ja järgnevate aastate tegevuskavade koostamiseks. ERR-i portaal avaldab ettepanekud täismahus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud "Majanduspoliitika plaani" 2025. aasta ja järgnevate aastate tegevuskavade koostamiseks. ERR-i portaal avaldab ettepanekud täismahus.

Rahvusvahelises äris kõrgemasse liigasse murdmiseks peavad Eesti ettevõtjad hakkama investeerima mitu põlvkonda ette mõeldes, nagu on kombeks arenenud tööstusriikides ja milleks on rohepöörde tõttu praegu parim aeg, kirjutab Priit Haldma.

Eesti võiks olla riik, kust saavad alguse innovatsioon, selle rahastamine, tööstuslik skaleerimine ja litsentseerimine. Edasi liiguksid projektid uutele suurtele turgudele, aga oskusteave, teadusmahukus ja intellektuaalomand jääksid siia. Selle tulevikuvisiooni elluviimiseks on vaja palju roheenergiat, kirjutab Joonas Vänto.

Eesti majandus on topeltsurve all: väliselt raske olukord on korrutatud riigisisese survega. Ilmselt teab iga ärimees, et kahte sõda korraga ei ole võimalik võita, kirjutab Jüri Tiidermann.

Eesti riik ei ole katki, katki on poliitiline kultuur. Õigusega kultuuri ei loo, küll saab aga õigusega kultuuri mõjutada. Põhiseadus on Eestit hästi teeninud, mingit põhiseaduse kriisi pole olnud ega ole ka praegu. Parlamentarismi kriis on 2023. aastal aga ilmne ja Eesti parlamentarism vajab järeleaitamistunde, kirjutab Jüri Raidla algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Valitsus hakkab arutama võimalusi, kuidas piirata niinimetatud OÜ-tamist. Näiteks on võimalik, et teatud juhtudel hakatakse dividende sotsiaalmaksuga maksustama.

Eesti riigi juhtimise seisukohalt on vaja praktikat, et seatud plaanide täitmist analüüsitakse ja hinnatakse ning ebaõnnestumistest õpitakse. Praegune praktika on aga selline, et võetakse vastu arengukavad, tehakse plaanid ning tähtaja saabumisel ei analüüsita ega hinnata tulemusi piisavalt, kirjutab Urmas Varblane.

Kui jätta ära rikastele suunatud maksusoodustused, kehtestada pankade superkasumile maks ja alustada avaliku sektori personali reformiga, tekib riigieelarvesse üle miljardi euro vaba raha, kirjutab Andrei Korobeinik.

Eesti on takerdumas bürokraatiamasinasse, mis seadusloome "efektiivsuse" huvides on asunud looma aina rohkem regulatsioone, mis ei ole meie majanduse arengu huvides. Regulatsioone võetakse üle karmimalt, kui seda tehakse teistes EL-i liikmesriikides, ning tundub puuduvat ka julgus vastu vaidlemiseks, kirjutab Mait Palts.