Plaan tõsta õppimiskohustuse iga 18. eluaastani on üks samm noorte parema tuleviku poole ja sõnum ühiskonnale, et haridussiht peaks olema vähemalt grammi võrra põhiharidusest kõrgem, kirjutavad Joosep Norma ja Kärt Lehis.

Käimasolev haridusreform pakub võimaluse lahendada põhikoolides aastaid muret teinud probleemid tehnoloogiaõpetuse kvaliteedi ja ohutusega, kirjutab Erni Ajaots.

Haridusreformiga kaasnevad muudatused ka kutsekoolides. Ministeerium plaanib õppe muuta nelja aasta pikkuseks ja loodab, et nii jõuab rohkem kutsehariduse omandanutest ülikooli.

Ehkki Eesti tööjõud on maksimaalselt rakendatud, kummitab tööandjaid endiselt spetsialistide puudus, millele nähakse leevendust tööjõu sisserände kvoodi tõstmises. Kuna rändeküsimus on muutunud julgeolekuolukorras tundlik teema, tahan pakkuda teisegi lahenduse: koolitame vajalikud spetsialistid Eestis, kirjutab Ulla Preeden.

Loomulikult on haridusreform vajalik ja mitmeski paigas paraku möödapääsmatu, kuid sellised otsused ei saa lähtuda ainult tuludest ja kuludest, sedastab Mirjam Mõttus Vikerraadio päevakommentaaris.

Põlva vallas käima lükatud haridusreformi seekordne eesmärk on viia kõik valla viis kooli ühtse juhtimise alla. Kui sellega on kogukonnad päri, siis vastuseisu tekitab valla plaan muuta kaks põhikooli kuueklassiliseks.

Poliitikud räägivad üha enam vajadusest haridusreformide järele. Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri pole nõus väitega, justkui poleks haridusmaastiku seni reformitud. Vastupidi, kohati on tunda isegi reformiväsimust.

Kutseõppeasutused, õppurid ja tööandjad vajavad selget sõnumit, miks ja kuhu liigutakse, sest koolides on kogemus, seal toimub õppekavade arendus ja on palju erinevaid mõtteid. Veel liiga värskelt on meeles õppekavade lühendamine üldainete arvelt, kirjutab Riina Müürsepp.

Haridus- ja teadusministeerium plaanib luua Soome eeskujul põhikoolilõpetajatele ühtse sisseastumiskeskkonna nii gümnaasiumisse kui kutseõppesse pürgimiseks, senisest olulisemaks muutub vaheaasta roll.