Pelgalt õpikohustusliku ea tõstmisega ei ole võimalik lahendada väljakutseid, mis seisavad koolist väljalangemise ja õpitee katkemise taga. Individuaalse õpitee tunnuslause taustal on vaja ühtset mudelit ja süsteemi iga õpilase toevajaduse hindamiseks, kirjutab Kert Valdaru.

Mõtted, et moel või teisel peaks kutseõppeasutuses õppimine olema tasuline, suurendamaks õppijate vastutust ning rõhutamaks, et kutseõppe läbi omandatud oskused on eelkõige mõeldud tööturul rakendamiseks, pole õigupoolest uued, kirjutab Triin Laasi-Õige.

Eesti keskharidus on viimaste aastatega oluliselt muutunud, kutsekeskkoolid on kohati nõudlikumad kui gümnaasiumid ja ülikoolid ootavad noortelt praktilisi kogemusi, kirjutab Helen Johanson.

Riigijuhtidel oleks ühel hetkel aus tõdeda, et kui eelarve ikkagi ei võimalda õpetajatele adekvaatset töötasu maksta ning valdkonnas järelkasv sisuliselt puudub, tuleb esitatud ootustest teatud osas loobuda, kirjutab Madis Somelar.

Iga õppija väärib võimalust keskenduda õppimisele. See tähendab, et teda peavad parimal moel toetama nii kool, kodu kui ka sõbrad. Ja väga oluline on, et õpetajalgi peab olema turvaline ja toetatud tunne oma tööd teha, ütles president Alar Karis tervituses kooliaasta alguse puhul.

Naisi on IT-sektoris palju vähem kui mehi: iga nelja meessoost IT-spetsialisti kohta on Eestis ametis vaid üks naine. Probleem algab rohujuure tasandilt ja jõuab välja kõrgharidusse ning tööjõuturule, kirjutab Hipp Gustavson.

Riigi plaanitavad haridusreformid on targa tööstuse ettevõtjate hinnangul suurepärane algatus, aga nende edukaks elluviimiseks on vaja täpsust detailides ning riigi ja ettevõtete pidevat koostööd, kirjutab Raul Kütt.