Noore jaoks on väga oluline tööle kandideerimine või esimene töökogemus, mis võib häälestada ja mõjutada kogu tema edasist tööelu. Nii on oluline toetada noori teel õppima või tööle võimalikult kvaliteetselt, kirjutab Liis Seeme.

Pelgalt õpikohustusliku ea tõstmisega ei ole võimalik lahendada väljakutseid, mis seisavad koolist väljalangemise ja õpitee katkemise taga. Individuaalse õpitee tunnuslause taustal on vaja ühtset mudelit ja süsteemi iga õpilase toevajaduse hindamiseks, kirjutab Kert Valdaru.

Haridusminister Kristina Kallas süüdistab enda täitmata lubadustes kahetsusväärselt omavalitsusi ja koole. Kui valitsus oma vastutust kannab, siis saavad valitsuse eeskuju täiel määral järgida ka kohalikud omavalitsused ja koolijuhid, kirjutab Jan Trei.

Eesti keskharidus on viimaste aastatega oluliselt muutunud, kutsekeskkoolid on kohati nõudlikumad kui gümnaasiumid ja ülikoolid ootavad noortelt praktilisi kogemusi, kirjutab Helen Johanson.

Kutseõppeasutused, õppurid ja tööandjad vajavad selget sõnumit, miks ja kuhu liigutakse, sest koolides on kogemus, seal toimub õppekavade arendus ja on palju erinevaid mõtteid. Veel liiga värskelt on meeles õppekavade lühendamine üldainete arvelt, kirjutab Riina Müürsepp.

Riigi plaanitavad haridusreformid on targa tööstuse ettevõtjate hinnangul suurepärane algatus, aga nende edukaks elluviimiseks on vaja täpsust detailides ning riigi ja ettevõtete pidevat koostööd, kirjutab Raul Kütt.