Eesti majanduspoliitika plaani peamisteks puudusteks on vähene ambitsioonikus ja fookus ning palju kõrvalisi tegevusi, mis tulenevad vähesest tõenduspõhisusest. Majanduspoliitika fookuses peavad olema teadus, innovatsioon ja eksport, kirjutab Mait Raava.

Kärpimine on hädavajalik, üleväljakärbe on hea lahendus, aga seda ei tohi kirvemeetodil ja argpükslikult valedel alustel ellu viia. Ükskõik milliseid õigeid plaane saab tuksi keerata, kui neid õigesti ellu ei viida. Sama kehtib ka teistpidi: vigaste ideede perfektne elluviimine on topeltviga, kirjutab Raul Ennus.

Kuigi lisaeelarve mõjul väheneks selleks aastaks eraldatud teadusraha 19 miljoni euro võrra, mis jätab sellega vältimatult jälje Eestis tehtavale teadusele, alustatakse huvirühmade hinnangul valdkonnas kärpeid kõige valutumast võimalikust kohast.

Kiirelt muutuval tehnoloogiamaastikul jääb jätkusuutliku tarkvara tähtsus sageli märkamata. Jätkusuutliku tarkvara eest ei vastuta ainult arendajad, see on ettevõtteülene kokkulepe ja pingutus alates mõtteviisist juhtimises kuni töötajateni, kirjutab Meelis Lang.

Ettevõtjad, kes on kolmkümmend ja rohkem aastat tegelenud oma ettevõtete ja nende kaudu meie majanduse ülesehitamisega, on väsinud. Väsinud bürokraatiast. Väsinud sellest, et mida aeg edasi, seda vähem meiesuguseid usaldatakse, kirjutab Indrek Neivelt.

Eesti arengukava näeb ette, et igal aastal peaks lisanduma ülikoolidest 300 doktorikraadi omanikku. Tegelik näitaja on aga vaid 200–250, avaldas haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Renno Veinthal täna Tallinna Tehnikaülikoolis toimuval doktorantide karjäärikonverentsil.

Bolt investeerib järgmise viie aasta jooksul Prantsusmaale üle 100 miljoni euro.

Eesti väiksus on muutumas järjest suuremaks takistuseks, mis kipub piirama meie IT- ja tehnoloogiasektori edasise kasvu võimalusi. Me ei saa tahta olla osa globaalsest maailmast ja selle hüvedest, olles samal ajal kinnised, peletades ja peljates välismaalasi, kirjutab Annika Järs.

Euroopas on lisaks julgeolekule löögi all teinegi demokraatia, vabaduse ja heaolu sillapea ehk majanduse konkurentsivõime. Kas Euroopa jätkab vaikset hääbumist või võtame majanduse arendamise fookusesse, küsib Arto Aas.

Defitsiidi vähendamine ning eelarve tasakaalu viimine on paljude ettevõtjate argipäev, millest tasub kogemusi jagada ka riigieelarve majandajatele, kirjutab Andero Mardo.

Defitsiidi vähendamine ning eelarve tasakaalu viimine on paljude ettevõtjate argipäev, millest tasub kogemusi jagada ka riigieelarve majandajatele, kirjutab Andero Mardo.

Konkurentsivõime põhimõtted peaksid olema lihtsalt ja selgelt sõnastatud. Näiteks Soomega sama kallis elekter ja sama kõrged laenuintressid oleksid konkreetsed näitajad, kirjutab Indrek Neivelt.

Kui tahame ühiskonnana rikkamaks saada, peame muutma suhtumist julgetesse ideedesse ja plaanidesse. Ambitsioon pole üksnes valik, vaid hädavajalik, kirjutab Jüri Käo.

Seni on riiklikud investeeringutoetused olnud suunatud ennekõike väikestele või keskmistele projektidele, kuid praegu on õige fookusesse võtta suurinvesteeringud. Selleks ei pea küsima lisaraha, vaid alustama seniste prioriteetide ja toetuspõhimõtete ülevaatamise ja ümberhindamisega, kirjutab Andres Sutt.

Eesti on ka tulevikus Euroopaga ja räägib otsustes kaasa. Kui muidugi meie valik on puhtam ja soodsam energia saastava asemel või korras ja kliimakindel hoonefond. Eelnevaga koos käib ka puhas ja hoitud loodus, kirjutab Kristen Michal.

Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev välistöötaja peaks olema siin teretulnud, sest ta panustab Eesti ühiskonna jõukuse kasvu. Kahetsusväärsel kombel lähevad aga Eestis aruteludes segi immigratsioon, tööränne ja viimasel ajal ka sõjapõgenike aitamine, kirjutab Raul Puusepp.

Iga seaduslikult Eestisse tööle tulev välistöötaja peaks olema siin teretulnud, sest ta panustab Eesti ühiskonna jõukuse kasvu. Kahetsusväärsel kombel lähevad aga Eestis aruteludes segi immigratsioon, tööränne ja viimasel ajal ka sõjapõgenike aitamine, kirjutab Raul Puusepp.

Liialt välistööjõule lootma jäämine ei ole jätkusuutlik lahendus, vaid hoopis sõltuvust tekitav, kirjutab Triinu Tapver.

Kliimakriisi, sõjalisi ohte ja majanduse vindumist leevendaks Eesti muutmine targa tööstuse maaks, mille jaoks tuleks sõlmida laialdane ühiskondlik kokkulepe ja algatada sarnane üldrahvalik programm, nagu Eesti IT-eduloole aluse pannud Tiigrihüpe, kirjutab Raul Kütt.