Tallinna linnavolikogu kinnitas 2024. aasta lisaeelarve, millega suurendatakse investeeringuid haridusse, sotsiaalvaldkonda, keskkonnahoidu ja ühistransporti. Tallinna käesoleva aasta eelarve kogumaht suureneb 9,5 miljoni euro võrra.

Radikaliseerumine ei ole mitte niivõrd globaalne, vaid vägagi lokaalsete juurtega nähtus. Kui selles ühiskonnas, kus elatakse, ei tunta ennast väärtustatuna ning mingile ühiskonna grupile ei avane kõik need võimalused, mis põliselanikele, siis hakkavad inimesed sellele ühiskonnakorraldusele vastanduma, kirjutab Rait Kuuse.

Eelmisel nädalal sai kokku lisaeelarve kärpeplaan, mis näeb siseministeeriumile ette kolm miljonit kokkuhoidu.

Lühiajaliselt oleks järgmise aasta eelarve seisu parandamisel ilmselt kõige madalamal rippuv õun maksuküüru kaotamise edasilükkamine. Aga sellega on tõenäoliselt juba hiljaks jäädud. Ma arvan samuti, et maksuküür on halb, aga veel halvem on see, kui riigieelarve on korrast ära, kirjutab Kaspar Oja.

Narva koolides on sadakond keelenõuetele mittevastavat aineõpetajat, kellest enamik keeleksami sooritamisega tähtajaks toime ei tule. Linnavalitsus kinnitab, et tegemist on eriolukorraga, haridusminister saadab Narvale appi keeleameti.

Haridusministeeriumi töörühm pakkus välja plaani kärpida omavalitsustele makstavat toetusraha. Teiste seas kaotaksid suure summa raha väikesaared Kihnu, Ruhnu ja Vormsi, seejuures Ruhnu kaotaks enamiku senisest toetusest ja sealset kooli ähvardaks sulgemine. Saarte hinnangul ei arvesta see plaan nende erilist olukorda.

Haridusleppe kolm töörühma käisid esialgsetes ettepanekutes välja neljaastmelise õpetajate karjäärimudeli ja sellele vastavad palgaastmed, õpetajate ja õpilaste suhtarvu ehk kui palju peaks olema õpetajaid õpilase kohta ning koolide uue rahastusmudeli, kus kõik haridustoetused antakse omavalitsustele üle.

Tallinna linnavalitsus soovib linna rohkem kui 10 miljoni eurose lisaeelarve kokku panna järgmise nädala alguseks. Lisaeelarve prioriteetideks on eestikeelsele haridusele üleminek ja lumekoristuse korraldamine.

Narva kinnitab, et tuleb eestikeelsele õppele üleminekuga toime, kuid probleemiks on eesti keelt oskavate, kuid veel vene keeles õpetavate aineõpetajate nappus. Neid on puudu üle 100 ja keelenõudeid leevendamata ei saa põhikoolides uut õppeaastat alustada.

Loomulikult ei ole üleminek eestikeelsele õppele kerge ülesanne, sest see on muutus paljude koolijuhtide ja õpetajate mõtlemises. Küsimus ei ole ju vaid ainult ühe või teise aine õpetamises teises keeles, vaid kogu õppimise ümbermõtestamine ja õppeprotsessi tänapäevastamine, kirjutab Irene Käosaar.

Rootsi keskpank langetas esimest korda viimase kaheksa aasta jooksul intressimäära, kuna keskpank tahab riigi majandust taas käima tõmmata.

Koolide ja lasteaedade eestikeelsele õppele üleminekuks suurendab Tallinn õpetajate palgafondi lisaeelarvega. Koolijuhid ei usu, et seetõttu hakatakse õpetajaid koolidest üle meelitama, kuid on ebavõrdsuse küsimuses äraootaval seisukohal.

Kuigi pealinnas lasteaia kohatasu kaotamine on olnud läbi aastate Reformierakonna üks valimisloosungeid, siis uus võimuliit leppis esialgu kokku, et pigem minnakse tasu vähendamise teed. Lasteaiatasu langeb kõige varem järgmisel aastal.

Tallinnas on praegu täitmata 122 õpetaja töökohta, kuid ilmselt on nõudlus õpetajate järele suuremgi, kuna üle tuhande õpetaja on pensioniealised, ütles Tallinna haridusameti juht Kaarel Rundu. Kevadel plaanib linn käivitada õpetajate värbamise kampaania.

Narva volikogu arutas neljapäeval eestikeelsele õppele üleminekut, kuid ajapikendust veel taotlema ei hakanud. Erandit võib volikogu valitsuselt küsida siis, kui õpetajate puudus on väga suur.

Tallinn planeerib tulevast aastast esimestes ja neljandates klassides eestikeelsele õppele üleminekuks eelarvest üle 8,8 miljoni euro, tulevast aastast vajab linn tõenäoliselt juurde 450 õpetajat.

Õpetajate palgateema igikestva tragöödia allikad on keerulise ülesehitusega rahastamine ning tööaja loogika, mida on enamikul inimestel väga raske mõista. Ühiskonna ja ka õpetajate huvides oleks selguse suurendamine, kuid tihti tundub, et ühed räägivad aiast ja teised aiaaugust. Asi on selles, et räägivadki. Enamasti teadmatusest, aga vahel ka teadlikult, kirjutab Argo Kerb.

Eestikeelsele õppele ülemineku perioodil peaksid riik, omavalitsused ja kogu haridusrahvas panema seljad kokku, et üleminek õnnestuks. Tallinn, Eesti kõige jõukam omavalitsus suudab kahtlemata raskel ajal oma koole toetada, kirjutab Aleksei Jašin.

Alates sügisest kerkivad õpetajaks õppijate eristipendiumid 160 eurolt kuus 400 euroni kuus ning kasvab ka stipendiumi saajate hulk. Tänavu kulub riigil stipendiumi maksmisele 1,28 miljonit eurot, tuleval aastal 4,4 miljonit eurot.

Pealinna volikogu opositsioon leidis Tallinna järgmise aasta eelarvet kommenteerides, et rohkem raha tuleks suunata rööbastranspordi ja rattateede arendamiseks, jätkuv probleem on lasteaia- ja koolikohad ning üleminek eestikeelsele õppele. Endiselt on opositsioonile vastukarva pealinna suured meediakulud.