Radikaliseerumine ei ole mitte niivõrd globaalne, vaid vägagi lokaalsete juurtega nähtus. Kui selles ühiskonnas, kus elatakse, ei tunta ennast väärtustatuna ning mingile ühiskonna grupile ei avane kõik need võimalused, mis põliselanikele, siis hakkavad inimesed sellele ühiskonnakorraldusele vastanduma, kirjutab Rait Kuuse.

Tallinn kui kõige jõukam omavalitsus suudab toetada oma õpetajaid ise. Leppisime linnavalitsusega põhimõtteliselt kokku suunata seitse miljonit eurot õpetajate palgatõusuks, kirjutab Aleksei Jašin.

Õpetajate suure rolli kõrval ja samal ajal selle ühe mõjutajana väärivad rohkem tähelepanu ka hariduse juhtimise kvaliteedi küsimused, kirjutab Anna Karolin.

Loomulikult ei ole üleminek eestikeelsele õppele kerge ülesanne, sest see on muutus paljude koolijuhtide ja õpetajate mõtlemises. Küsimus ei ole ju vaid ainult ühe või teise aine õpetamises teises keeles, vaid kogu õppimise ümbermõtestamine ja õppeprotsessi tänapäevastamine, kirjutab Irene Käosaar.

Kuna õpetajate alampalga 1820 euroni tõstev määrus on veel riigikogu menetluses, pole suur osa kohalikke omavalitsusi õpetajatele varasemast suuremat palka välja maksnud. Palgalisa pole saanud ka suurima omavalitsuse Tallinna õpetajad.

Kuigi pealinnas lasteaia kohatasu kaotamine on olnud läbi aastate Reformierakonna üks valimisloosungeid, siis uus võimuliit leppis esialgu kokku, et pigem minnakse tasu vähendamise teed. Lasteaiatasu langeb kõige varem järgmisel aastal.

Pealinna volikogu opositsioon leidis Tallinna järgmise aasta eelarvet kommenteerides, et rohkem raha tuleks suunata rööbastranspordi ja rattateede arendamiseks, jätkuv probleem on lasteaia- ja koolikohad ning üleminek eestikeelsele õppele. Endiselt on opositsioonile vastukarva pealinna suured meediakulud.