Haridusleppe läbirääkijad on erinevatel seisukohtadel vanemõpetaja kutse andmise reeglites ning selles, kui paljusid õpetajaid peaks valmiv karjäärimudel puudutama. Mudelit juba järgmisel aastal täies mahus rakendades oleks aga lisaraha juurde vaja 187 miljonit eurot.

Paar tuhat õpetajat kogunes teisipäeval Läti Haridus- ja Teadustöötajate Ametiühingu (LIZDA) korraldatud piketile valitsuse hoone ees, et avaldada rahulolematust haridusministeeriumi ettepaneku suhtes õpetajate töökoormuse tasakaalustamiseks.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhatus arutas haridus- ja teadusministeeriumi algatatud haridusleppe läbirääkimiste senist protsessi ja otsustas, et ei jätka haridusleppe läbirääkimisi. Jan Trei põhjendab, miks liit haridusleppe läbirääkimistelt lahkus.

Haridusministeeriumis toimunud neljandal haridusleppe arutelul tõdesid omavalitsuste esindajad, et hariduslepe ja selle töörühma välja pakutud omavalitsuste rahastamismudel on segane. Esmaspäevasel kohtumisel ühegi kokkuleppeni ei jõutud.

Peame suutma sõnastada, mis ulatuses ja kuidas on tehisaru ehk AI kasutamine (näiteks loov- ja uurimistöödes) aktsepteeritud, kirjutab Jana Paju-Hamburg algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Võib üsna julgelt väita, et meie haridussüsteem on ootuste üleküllusest kurnatud ja väärib tervislikku lahutamistehet. Kuidas seda lahutamistehet teha oludes, kus kõik tundub justkui oluline, küsib Eneli Kindsiko.

Personaliseeritud õppeni jõudmisel Eesti koolides on esile kerkinud kaks vaatenurka: tehisaruga ja tehisaruta. Olen sügavalt tehnoloogiausku ning mul isiklikult oleks kahju lasta teadlikult raisku tehisaru lai potentsiaal. Otse loomulikult kaasneb tehisaruga ka maandamist vajavaid riske, kirjutab Tea Danilov.

Kõige alarmeerivam on ühiskonnas see, kui loodus- ja tehnikateadustes (sh kliimauuringutes ja ökoloogias) kasutatakse hinnangutel põhinevaid uurimismeetodeid seal, kus tuleks rangelt kasutada mõõtmistel ja katsetel põhinevaid lähenemisi, kirjutab Argo Rosin.

Viimasel ajal meediasse jõudnud kõhedust tekitavad lood äärmuslikult käituvatest noortest jahmatavad küll avalikkust, kuid on paljude noorsootöötajate jaoks kurvastavad, aga kahjuks mitte üllatavad. Kui noorsootööd rohkem väärtustama ei hakata, süveneb olukord veelgi, kirjutab Heili Griffith.

Vähene doktoriõppe lõpetanute arv võib saada takistuseks nii Eesti ülikoolide kui ka riigi arengule, kirjutab Jaak Vilo algselt ajakirjas Universitas Tartuensis ilmunud kommentaaris.

Kes tahab, see leiab eesti keele õppimiseks võimaluse, ja kes ei taha, vabanduse, kirjutab Piret Kärner.

Nädala alguses toimunud haridusleppe läbirääkimistel õpetajate töö- ja palgakorralduse ning koormuse arvestuse üle kõlas ka mõte suurendada õpetajate üldtööaega praeguselt 35 tunnilt nädalas 40 tunnile. Haridustöötajate sõnul võib ettepaneku üle arutleda, aga praegu on raske mõista, missugust probleemi töötundide arvu suurendamine lahendaks.

Pelgalt õpikohustusliku ea tõstmisega ei ole võimalik lahendada väljakutseid, mis seisavad koolist väljalangemise ja õpitee katkemise taga. Individuaalse õpitee tunnuslause taustal on vaja ühtset mudelit ja süsteemi iga õpilase toevajaduse hindamiseks, kirjutab Kert Valdaru.

Kõrghariduse rahastamise kasv 15 protsenti aastas ei tähenda lisaraha, mida võiks vabalt ka mujale suunata, vaid see on Eestis ülikoolihariduse tagamise üks peamisi hoobasid, kirjutab Tiit Land.

Eesti Vabariigi aastapäeva puhul kirjutas ERR-i palvel vastamata kõne Eestile Katrin Johanson, õpetaja Polli külast Viljandimaalt.

Haridus- ja teadusministeeriumis toimus esimene osapoolte kokkusaamine haridusleppe sõlmimiseks järgmiseks kolmeks aastaks. Õpetajate karjääri- ja palgamudelis ning töötingimustes loodetakse kokkulepped saavutada mai lõpuks.

Õpetajate streik tõstatas rohkem küsimusi, kui andis vastuseid. Paljud küsimused näitavad, et me ei ole hariduse korraldamisel ikka veel saanud lahti nõukogudeaegsest taagast. Riigikord ja õpikäsitus on muutunud, aga hoiakud ja arusaamad õpetaja töö- ja palgakorralduses on visad muutuma, kirjutab Piret Sapp.

Opositsioonis oleva erakonna Isamaa eestseisus leiab, et valitsus peaks peaks koroonapiirangud ühtlustama, naastes varasema poliitika juurde aktsepteerida negatiivset kiirtesti tulemust nakkusohutuse tõendina.