Eneli Kindsiko: praegune klassiruum on tuleviku ühiskond
2024-05-18 / ERR
Võib üsna julgelt väita, et meie haridussüsteem on ootuste üleküllusest kurnatud ja väärib tervislikku lahutamistehet. Kuidas seda lahutamistehet teha oludes, kus kõik tundub justkui oluline, küsib Eneli Kindsiko.
Koolidel oleks oluliselt lihtsam nutireegleid jõustada ja nende vajalikkust nii lastele kui ka lapsevanematele selgitada, kui selleks tuleks selge signaal riigilt ja kui kõigis koolides kehtiksid sarnased põhimõtted, kirjutab Vivian Puusepp.
Praegu viitab kogu eesti keele e-eksamit ümbritsev avalik diskussioon sellele, et uue eksamiformaadi kavandamisel on rõhk vormil, mitte sisul. Paraku iseloomustab see tendents eesti keele õpetamist üldhariduses laiemalt, kirjutab Ilona Tragel.
Plaan tõsta õppimiskohustuse iga 18. eluaastani on üks samm noorte parema tuleviku poole ja sõnum ühiskonnale, et haridussiht peaks olema vähemalt grammi võrra põhiharidusest kõrgem, kirjutavad Joosep Norma ja Kärt Lehis.
Tehnooptimismi praegune tuhin keerleb sõnumi ümber, et tehisaru (ingl artificial intelligence, AI) võtab ära suure osa inimeste tööst ning mõni amet, näiteks ajakirjaniku oma, võib sootuks kaduda. Suure tõenäosusega tehisaru ajakirjanikku asendama ei hakka – jah, selleks on võimalus, kuid takistused tehisaru juurutamisel on märksa suuremad, kirjutab Marju Himma algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
Me tahame oma haridussüsteemi juurde noori kvalifitseeritud õpetajaid, kuid samal ajal räägime õpetajatööst kui ühest kõige vähem väärtustatud ametist. Tegelikult on tegemist ühe toredama ametiga, mis on suures muutuste tuules ja õpetajate kätes on meie haridussüsteemi järgmisele tasemele viimine, kirjutab Kati Bakradze-Pank.
Hariduselu puudutavaid otsuseid tehakse sageli kiirustades ning koolijuhte kaasamata. Juhtide ootus on, et haridusvõrk oleks rahvastikuprognoose arvestav ning analüüsitud, kirjutavad Triin Kaaver ja Marika Saar.
Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhatus arutas haridus- ja teadusministeeriumi algatatud haridusleppe läbirääkimiste senist protsessi ja otsustas, et ei jätka haridusleppe läbirääkimisi. Jan Trei põhjendab, miks liit haridusleppe läbirääkimistelt lahkus.
Peame suutma sõnastada, mis ulatuses ja kuidas on tehisaru ehk AI kasutamine (näiteks loov- ja uurimistöödes) aktsepteeritud, kirjutab Jana Paju-Hamburg algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.
Valitsus keeldus Narva viiele koolile ja kolmele lasteaiale erandite lubamisest eestikeelsele õppele üleminekul, kuna kaalukaid põhjusi selleks ei ole.
Jättes kõrvale Ukraina sõjapõgenikud, on viimase kümne aasta jooksul Eestisse igal aastal sisse rännanud keskmiselt 4500 inimest rohkem kui siit lahkunud. Kuigi uus rahvastikuprognoos veel valmis pole, siis võib eeldada, et trendi jätkumisel on sajandi lõpuks eestlasi alla poole riigi elanikkonnast, ütles rahvastikuteadlane Allan Puur.
Haridusleppe kolm töörühma käisid esialgsetes ettepanekutes välja neljaastmelise õpetajate karjäärimudeli ja sellele vastavad palgaastmed, õpetajate ja õpilaste suhtarvu ehk kui palju peaks olema õpetajaid õpilase kohta ning koolide uue rahastusmudeli, kus kõik haridustoetused antakse omavalitsustele üle.
Eesti väiksus on muutumas järjest suuremaks takistuseks, mis kipub piirama meie IT- ja tehnoloogiasektori edasise kasvu võimalusi. Me ei saa tahta olla osa globaalsest maailmast ja selle hüvedest, olles samal ajal kinnised, peletades ja peljates välismaalasi, kirjutab Annika Järs.
Alates esmaspäevast on Novaatori keskkonnas avatud rahvahääletus, mille tulemusel selgitatakse välja aasta kool 2024. Aasta kooli tiitlile kandideerib kümme finaali jõudnud kooli kuuest maakonnast. Hääletamine on avatud 24. maini.
Õpetajate suure rolli kõrval ja samal ajal selle ühe mõjutajana väärivad rohkem tähelepanu ka hariduse juhtimise kvaliteedi küsimused, kirjutab Anna Karolin.
Ehkki Eestis kehtib ühtluskooli põhimõte, on siiski inimestel ruumi erinevate haridusvalikute tegemiseks. Sotsiaal- ja riigiteadlased leiavad, et selle mõjul tekkiv hariduslik kihistumine võib hakata mõjutama inimeste edaspidises elus ka tema poliitilisi eelistusi.
Regionaalne lõhe pealinna ja ääremaade vahel on aastakümnete jooksul nii suureks kärisenud, et seda eirata pole enam võimalik. Kui mitte muu, siis viimases kapo aastaraamatus märgitud hoiatus Venemaa mõjutustegevusest Kirde- ja Kagu-Eestis peaks ka Harjumaa silmad avama, kirjutab Maido Ruusmann.
Hiina president Xi Jinping ütles eile Pariisis, et toetab rahvusvahelise rahukonverentsi korraldamist.
Uuel kooliaastal peaks eestikeelsele õppele üle minevates koolides õpetajaid piisama, kuid mure on tuleviku pärast. Haridusministeeriumi hinnangul ei kavatse terve hulk õpetajaid keeleksamit sooritada, kuid uute inimeste värbamine pole igal pool nii lihtne, näiteks Narvas takerdub see tihti koolijuhtide enda keeleoskuse taha.
Euroopa Liidu välis- ja kaitseministrid kinnitasid kohtumisel Luksemburgis, et otsivad võimalusi Ukrainale täiendava õhukaitse andmiseks, konkreetseid Patrioti õhutõrjesüsteemide lubadusi siiski ei jagatud.
Ruumiloome võib ühiskondlikke ebavõrdsusi leevendada, kuid ka süvendada. Eestit viimasel veerandsajandil iseloomustanud autokeskne planeerimine on põhjustanud pigem viimast, tõugates liikuvusvaesusesse rohkem inimesi kui praegu poleemikat tekitav automaks, kirjutavad Mats-Laes Nuter ja Mari Jüssi algselt Müürilehes ilmunud kommentaaris.
Peretoetused ei mõjuta otseselt sündimust, küll aga aitaks iivet tõsta see, kui parandada laste kasvamise keskkonda ja perekondade kindlustunnet läbi teenuste, ütles ERR-ile sotsiaalteadlane ja poliitik Marju Lauristin. Samas on sündide arvust tema sõnul tähtsam see, et inimesed elaksid hästi ja tervena.
Aastal 2025 valmib uus õigekeelsussõnaraamat ehk Eesti Keele sõnaraamat ÕS 2025.
Mitmed sõnavabaduse aktivistid ning silmapaistvad Nobeli preemia laureaadid on alla kirjutanud üleskutsele Ukraina sõja lõpetamiseks. Pöördumise korraldas rahvusvaheline autorite ühendus PEN.
Kolmapäeval on rahvusringhäälingu veebisaate "Otse uudistemajast" külaline kirjastaja Hans H. Luik, kellega ajakirjanik Anvar Samost vestleb 2021. aastast Eestis.
Internerioksjonilt maailmakuulsas Fabergé juveelifirmas valmistatud prossi ostnud pärnakas võib nüüd kergendatult hingata, sest sai eksperdilt kinnituse, et tegemist on originaaliga. Selleks vajas ta Pärnu Faberge Seltsi abi.