Rahvusvahelises äris kõrgemasse liigasse murdmiseks peavad Eesti ettevõtjad hakkama investeerima mitu põlvkonda ette mõeldes, nagu on kombeks arenenud tööstusriikides ja milleks on rohepöörde tõttu praegu parim aeg, kirjutab Priit Haldma.

On ettevõtjaid, kes ütlevad, et ametkond ei vaevugi neid kuulama, sest organisatsioonide eesmärgid on nii erinevad. Kuid juba talupojatarkus ütleb, et enda reguleerimine rikkaks ei ole reaalne, parimal juhul reguleerime endid veelgi konkurentsivõimetumateks ja vaesemaks, kirjutab Mait Palts.

Julgen esitada üsna enesekindla prognoosi kriisijärgse Eesti majanduse kohta: meid ootab rohmakate põlvkonnavahetuste kümnend, kirjutab Erik Sakkov.

Kui tahta ühiskonnana olla natukenegi innovatiivne ja konkurentsivõimeline, tuleks personaalse riigi ideega kiiresti edasi liikuda. Maksumuse võiks kokku lüüa alles pärast seda, kui me teame, mida me täpselt tahame, kirjutab Rein Lang.

Kliimakriisi, sõjalisi ohte ja majanduse vindumist leevendaks Eesti muutmine targa tööstuse maaks, mille jaoks tuleks sõlmida laialdane ühiskondlik kokkulepe ja algatada sarnane üldrahvalik programm, nagu Eesti IT-eduloole aluse pannud Tiigrihüpe, kirjutab Raul Kütt.

Energiakriis on löögi alla seadnud peamiselt tööstusettevõtted, ent hüppeline hinnatõus lööb valusalt kõiki ettevõtjaid. Katusorganisatsioonid ootavad valitsuselt nii kiiret abi kui ka pikemaid otsuseid, et tänavune olukord tulevikus enam ei korduks.