Kui meil on soov majanduse valdkonnas "Eesti 2035" strateegia ellu viia, siis vajaksime senisest kiiremat arenguhüpet, mis hõlmab tootlikkuse tõusu innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse toel ning keskkonnasäästlikul moel, kirjutab Olev Mait Makk.

Põlevkivienergeetikal on tulevikku, kui investeerime uutesse nüüdisaegsetesse tehnoloogiatesse ja väärindame tekkivat tahket jääki vajaminevateks toormeteks ja materjalideks, kirjutab Alar Konist algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Eesti energeetika on aastate jooksul läbi teinud märkimisväärseid muutusi, otsides tasakaalu majandusliku arengu, keskkonnasõbralikkuse ja energiasõltumatuse vahel. Nüüdseks oleme jõudnud sellel arenguteel keerulisse ajajärku, kirjutab Toomas Vaimann algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Rohepöördele toetuse kasvatamiseks tuleb esmalt illustreerida võit ja kasu, seda võimalikult individuaalsel ja inimesi vahetult puudutaval tasandil, kirjutab Põim Kama.

Skeptiline olemine annab esimese tõuke info kriitiliseks vastuvõtmiseks, aga kui sellele järgneb ka info analüüs, siis loob see võimaluse infost tõeliselt aru saada, kirjutab Ilona Tamm algselt veebiajakirjas Samovar ilmunud kommentaaris.

Märtsis koostatud arvutuste kohaselt on Eesti Energia uue õlitehase projekt jätkuvalt tasuv, teatas ettevõte vastuseks riigikontrolli küsimusele.

Riigikogu liikmed võiksid aru saada, et selline silmakirjalikkus, kus rahvale lajatatakse rohejutu valguses automaks kaela, aga ise jätkatakse maksumaksjate kulul uhkete autode paraadi, mõjub laastavalt rohepöörde tõsiseltvõetavusele ja muudab jutud sellest roheliseks uduks, sedastab Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

Põhiseadus tagab keskkonna kaitse, ent seda tehes tuleb kaitsta ka riiki, omandit, ettevõtlust ja sotsiaalseid õigusi. Demokraatia võlu ja valu tasakaalupunkti leidmises seisnebki ning sinna saame jõuda äärmuslike nõudmisteta ja sunnita, kirjutab Olari Koppel.