Igapäevaselt me ei teadvusta, et põllumajandus ja toidutootmine on üks osa riigi majandusest, mis toob ühiskonnale tulu. Selle aasta alguses oli just põllumajandus see, mis vedas Eesti majandust edasi samal ajal, kui varasemad edukad sektorid olid languses, kirjutab Ülle Jaakma.

Euroopa Liidu rohepöörde direktiivil on oht muutuda suureks rohepesumasinaks, mis ka nafta peediks tsentrifuugib ja korraga suurema koguse peseb, kirjutab Triinu Tapver.

Eestil on viimane aeg minna puhtalt puidust elektri tootmiselt üle koostootmisele. Selleks aga, et kohapealne bioenergia tootmine saaks hoo sisse, oleks vaja muuta meie energiajaamad senisest mitmekesisemaks, kirjutab Jaano Haidla.

Õlitehase ehituse lõpuleviimine mõjutab oluliselt Ida-Virumaa püüdlusi ja võimalusi minna üle põlevkivijärgsele puhtamale majandamisele, kuna sajad miljonid eurod suunatakse piltlikult öeldes täiesti valesse kohta, kirjutavad Maris Pedaja ja Demy Landson.

Eesti on rikas nägemuslike aedade poolest. Mõned neist on reaalsed, mõned eksisteerivad üksnes fantaasiates. Ometi on neil üks ühendav joon – neist hakkab pihta Eesti looduskaitse, märgib Valdur Mikita.

Rohepööre on tegelikult elupööre ja kliimapiibel kuluks ära, märgib Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.

Inimtegevus vähendab lindude arvukust nii linnastumise kui ka üha intensiivsemaks muutuva põllumajanduse näol. Rahvusvaheline uuring näitas, et põllukemikaalide kasutamise mõju ulatub ühest põllust kaugemale ja üle riigipiiride.