Johann-Christian Põder: Putini agressioonisõda ja rahueetika
2022-03-08 / ERR
Ukrainas toimuva taustal väärivad tähelepanu ka eetika vaatenurgad sõjale. Johann-Christian Põder avab neid kahe olulise mõttesuuna abil, valgustades "õiglase sõja" traditsiooni ja printsipiaalset patsifismi. Samuti kirjeldab autor nn õiglase rahu kontseptsiooni, mis püüab neid kahte vahendada.
Ukraina sõja taustal on taas kerkinud küsimusi Venemaa nii-öelda ajaloolisest määratusest. Et kas ta ongi määratud olema igavesti agressor ning kas demokraatia ongi Venemaa elanike jaoks täiesti võõras värk. Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" jätkub Venemaa analüüsimine.
Andres Metsoja kirjutab, miks ei ole Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnu linnavolikogu suutnud mõista hukka Venemaa agressiooni Ukrainas.
Putini eesmärk on sulgeda Venemaa raudse eesriide taha. Vaadates seda, kui tõrges on lääs vastutama oma Ukraina suunal viimastel kümnenditel tehtud vigade eest, võib selle raudse eesriide langemine tulevikus olla venelaste ja teiste Venemaal elavate rahvaste kätes, leiab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.
24. veebruaril, kui hakkas ukrainlaste iseseisvussõda, keeras Venemaa Föderatsiooni juht kella tagasi aastasse 1946, mil Winston Churchill kuulutas Missouri osariigis viibides raudse eesriide langenuks, kirjutab Gaspar Šabad.
Kiriku üks ülesanne on olnud läbi aegade aidata hädasolijaid, kaitsta neid, kes on nõrgad ja haavatavad, seista kõigi eest, kes ise enda eest seista ei saa, kirjutab Jaan Lahe.
Eesti on väike. Ja isegi siis, kui lülitame Venemaa täielikult välja, on sel vähe mõju, ent eeskuju on nakkav, kirjutab Martti Kalda.
Lääs ei tahtnud varem piisavalt selgelt näha, mis on viimaste aastakümnete jooksul toimunud Venemaal ja Venemaaga. Sellest Venemaast, millest veel 1990. aastate alguses oleks võinud saada sõber, liitlane, on nüüdseks saanud surmavaenlane. Niisugune on kahjuks karm tõde, kirjutab Jüri Saar.
Et jõuda Münchenist Nürnbergi, läks omal ajal vaja kaheksa aastat. Kui kaua võtab aega, et jõuda Donbassist Haagi, me praegu veel ei tea, aga juba nüüd selge, et Putin on teinud Ukrainat rünnates oma rahva ajaloo ühe suurima vea, sedastab Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.
Viimastel päevadel on korduvalt läbi jooksnud mõte, et Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin tuleks võtta rahvusvaheliselt vastutusele sõjalise sekkumise eest Ukrainas. René Värk kirjutab sellest, kas see on aga võimalik.