Ukraina sõja taustal on taas kerkinud küsimusi Venemaa nii-öelda ajaloolisest määratusest. Et kas ta ongi määratud olema igavesti agressor ning kas demokraatia ongi Venemaa elanike jaoks täiesti võõras värk. Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" jätkub Venemaa analüüsimine.

Andres Metsoja kirjutab, miks ei ole Eesti Vabariigi sünnilinna Pärnu linnavolikogu suutnud mõista hukka Venemaa agressiooni Ukrainas.

Ukrainas toimuva taustal väärivad tähelepanu ka eetika vaatenurgad sõjale. Johann-Christian Põder avab neid kahe olulise mõttesuuna abil, valgustades "õiglase sõja" traditsiooni ja printsipiaalset patsifismi. Samuti kirjeldab autor nn õiglase rahu kontseptsiooni, mis püüab neid kahte vahendada.

Sõjast tuleb rääkida nende vahendite abil, mille naiskogemus ja -uurimus on viimase sajandi jooksul välja töötanud, kirjutab Kaisa Ling algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Praktikas pole vahet, kas Vladimir Putin on psühhopaat või mitte, vaid pigem on oluline, mida me selle võimalikkusega peale hakkame. Juhul kui Putinil on kõrgem psühhopaatsuse tase, siis mida see muu maailma jaoks peaks tähendama või kuidas temaga toime tulla, kirjutab Jaanus Aurelius Kangur.

Veendumus, et mingi osa teiste rahvastega asustatud maailmast kuulub Venemaale, on nii sügav ja nii juurdunud, et moodustab osa vene identiteedist, kirjutab Lauri Vahtre.

Venemaa ei seostu enam vene kirjanduse ja muusikaga, vaid lastega, keda pommitatakse. Putini kuritegu seisneb selles, et ta on mürgitanud inimesed vihkamisega. Putin läheb ära, aga valu ja viha võivad hinge jääda pikaks ajaks, kirjutab vene kirjanik Mihhail Šiškin.

Vikerraadio saatesarjas "Harri Tiido taustajutud" on seekord vaatluse all võimalused Vladimir Putin sõja- ja muude kuritegude eest vastutusele võtta. Ilmselt oleks vaja rahvusvahelise õiguse asjatundjatel pead kokku panna ja vaadata, mil viisil õnnestuks tunnistada Venemaa agressoriks, märgib Tiido.

Eesti on väike. Ja isegi siis, kui lülitame Venemaa täielikult välja, on sel vähe mõju, ent eeskuju on nakkav, kirjutab Martti Kalda.

Et jõuda Münchenist Nürnbergi, läks omal ajal vaja kaheksa aastat. Kui kaua võtab aega, et jõuda Donbassist Haagi, me praegu veel ei tea, aga juba nüüd selge, et Putin on teinud Ukrainat rünnates oma rahva ajaloo ühe suurima vea, sedastab Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.

Viimastel päevadel on korduvalt läbi jooksnud mõte, et Venemaa Föderatsiooni president Vladimir Putin tuleks võtta rahvusvaheliselt vastutusele sõjalise sekkumise eest Ukrainas. René Värk kirjutab sellest, kas see on aga võimalik.