Ukrainas toimuva taustal väärivad tähelepanu ka eetika vaatenurgad sõjale. Johann-Christian Põder avab neid kahe olulise mõttesuuna abil, valgustades "õiglase sõja" traditsiooni ja printsipiaalset patsifismi. Samuti kirjeldab autor nn õiglase rahu kontseptsiooni, mis püüab neid kahte vahendada.

Putini eesmärk on sulgeda Venemaa raudse eesriide taha. Vaadates seda, kui tõrges on lääs vastutama oma Ukraina suunal viimastel kümnenditel tehtud vigade eest, võib selle raudse eesriide langemine tulevikus olla venelaste ja teiste Venemaal elavate rahvaste kätes, leiab Meelis Oidsalu Vikerraadio päevakommentaaris.

Sõjast tuleb rääkida nende vahendite abil, mille naiskogemus ja -uurimus on viimase sajandi jooksul välja töötanud, kirjutab Kaisa Ling algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.

Aeg-ajalt võib kohata retoorilist küsimust "Kas NATO tuleb appi?". Pärast Vladimir Putini fantaasiarikast ajalookäsitlust ja selle praktikas rakendamist Ukrainas võime vaid ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui Eesti ei oleks NATO liikmesriik. Päris maailmas ei ole mõtet teha elu keeruliseks ja panna kahtluse alla julgeolekugarantiid, kirjutab Meelis Kiili.

Keskerakonna volikogu tühistas koostööleppe Venemaa presidendi Vladimir Putini juhitud võimupartei Ühtse Venemaaga ja on lubanud sellest ka Putini parteid teavitada. Lepe sõlmiti peaaegu 18 aastat tagasi ja avalikkus on aastaid oodanud selle tühistamist.

24. veebruaril, kui hakkas ukrainlaste iseseisvussõda, keeras Venemaa Föderatsiooni juht kella tagasi aastasse 1946, mil Winston Churchill kuulutas Missouri osariigis viibides raudse eesriide langenuks, kirjutab Gaspar Šabad.

Venemaa-vastased sanktsioonid on mõjusad ja hämmastaval kombel rakendati neid kiiresti, kuid jäeti rahule Vladimir Putinile kuldmune munev hani, milleks on tolle režiimi fossiilkütuste eksport, kirjutab Jaak Madison.