Maarja Vaino: eesti keele pärast muretsemine pole virisemine
2024-08-26 / ERR
Kui hädaldada selle üle, et eestlased on liiga palju virisema hakanud, siis tuleks tajuda, et selle taga on talumatuks muutunud olukorrad. Kõike näib olevat liiga palju – uusi makse, uusi keelde, käske ja ähvardusi, uusi umbkeelseid immigrante ja niisama kõikvõimalikke katastroofiennustusi, märgib Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris.
Eestlane on olnud hea integreeruja, seda näitab väga hästi eesti pagulaste saatus. Ja tänapäeval ei ole teise kultuuri ja keelde integreerumiseks vaja enam kuhugi ära minna, kirjutab Tiit Hennoste algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
Üha enamatesse valdkondadesse levib arusaam, et iseenda eesmärkidest ja sisemisest motivatsioonist lähtuv tegutsemine ei ole mitte ainult võimalik, vaid annab ka paremaid tulemusi kui välisele mõjutamisele allumine, kirjutab Arvi Tavast.
Et valitsus andis osale õpetajatele eesti keele oskuse nõutava taseme saavutamiseks lisaaega, ei tähenda midagi, kui need õpetajad keelenõuded lõpuks ikka täidavad, ütles keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk Vikerraadios.
On mõeldamatu, et bussijuht ei oska vajadusel reisijale riigikeeles selgitada, kuidas konkreetse bussiliini marsruut kulgeb või mis kellast soovitud peatusse kohale jõutakse, kirjutab Vladimir Svet.
Peaminister Kristen Michali valitsus otsustas neljapäeval peetud esimesel tööistungil pikendada eesti keele B2-tasemel oskuse nõude jõustumist veel ühe aasta võrra väga piiratud ringile võõrkeeles õpetavatele õpetajatele.