Kui hädaldada selle üle, et eestlased on liiga palju virisema hakanud, siis tuleks tajuda, et selle taga on talumatuks muutunud olukorrad. Kõike näib olevat liiga palju – uusi makse, uusi keelde, käske ja ähvardusi, uusi umbkeelseid immigrante ja niisama kõikvõimalikke katastroofiennustusi, märgib Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris.
Kindlasti on Tallinnas vaja algatada aastakümnetega üles ehitatud linnajuhtimise masinavärgi väline, professionaalne ning neutraalne audit, kirjutab Mati Raidma.
Mitte kunagi varem ei ole nii suure hulga tallinlaste huvid linnajuhtimist suunanud, kinnitab Tallinna abilinnapea Margot Roose.
Valitsus otsustas hiljuti anda osale venekeelsete koolide õpetajatest aasta pikendust, et tõendada oma eesti keele oskust B1 tasemelt B2 tasemele. Narvas eestikeelse kooli eestvedaja Katri Raik sõnas, et rohkem järeleandmisi teha ei saa.
Oleme ehk lihtsalt leppinud, et osa eestlastele olulisi seadusi polegi nagu täitmiseks, kirjutab Mart Rannut.
Peaminister Kristen Michali valitsus otsustas neljapäeval peetud esimesel tööistungil pikendada eesti keele B2-tasemel oskuse nõude jõustumist veel ühe aasta võrra väga piiratud ringile võõrkeeles õpetavatele õpetajatele.
Esimesed sada päeva Tallinna linnavalitsuses on uuel võimuliidul selja taga. Ligi 20 aastat oli (ainu)võimul Keskerakond. Mis neist maha jäi? Leiame näiteid, väljakutseid ja lahendusi otse Tallinna tänavatelt, kirjutab Pärtel-Peeter Pere.
Kui valitsus lubab tööle jääda ka nendel vene keeles õpetavatel õpetajatel, kes on omandanud eesti keele tasemel B1, ehkki neilt nõutakse uuel õppeaastal B2 taset, siis peaks Tallinn alates 1. augustist vallandama ainult 80 õpetajat, ütles Tallinna hariduse valdkonna abilinnapea Aleksei Jašini (Eesti 200).
Kui meil on valida, kas pikkade aastate vältel üha kõvemini kokku jooksnud umbsõlmed läbi raiuda või hädavajalikke otsuseid veelgi edasi lükata ja nii ebakindlust pikendada, on valik kristalselt selge. Meil on vaja kindlust, ütles peaministrikandidaat Kristen Michal riigikogus peetud kõnes.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul mõjutavad uue valitsuse välja käidud maksutõusud eelkõige madalama sissetulekuga inimesi, mis tähendab aeglasemat tarbimise kasvu ning seetõttu väiksemat maksulaekumist.