KUNST JA POPP Kunstile, eriti kõrgemaks peetavale kunstile, on üldisemalt omane tõsidus. Isegi kui see mõne teosega alguses nii polnud, siis varsti oli. Mida rohkem teost paigutatakse, tõlgendatakse ja filterdatakse, seda rohkem tõsiduskangust sinna sisse kipub minema. Ehk võib seda nimetada kunsti suletud väljale omaseks entroopiaks.

Rulatajad on alati tundunud cool’id tüübid. Neid juba ei koti. Nagu üht õiget noort inimestki. Rulatamine on teist korda kavas kohe algavatel olümpiamängudel.

Inimese ja reaalsuse vahel on mõra, ütleksid psühhoanalüütikud. Inimese ja nüüdiskunsti vahel on mõra, ütleksid moralistid. See võib väljenduda lihtsas poekotiski, lisaksid nad.

Kunstnik ja muusik Jimmy Cautyst rääkides peaksime ilmselt võtma teemaks väljaspoolsuse. Väljaspool süsteemi on ta asunud nii muusiku kui ka kunstnikuna (anti-art öeldakse tema kunsti kohta).

19.juunil kell 17.00 avati ARS projektiruumis, Pärnu mnt 154 Jaan Elkeni isiknäitus «MAASTIK / LANDSCAPE».

Philadelphiast pärit Marion Stokes võttis kord südameasjaks lindistada kõike, mis televiisorist tuleb. Tööd alustas ta 1979 ja lõpetas surres 2012. Lõpuks kuulus sellesse kogusse 71 000 Betamaxi ja VHSi kassetti. Tegu olevat oma ajastu põhjalikema telekoguga, mida Internet Archive nüüd ka digiteerimas on.

Mõtlesin, et kus ma kodus päeva jooksul kõige rohkem käin, ja ilmselt on selleks õnnistatud kohaks prügikast. Võib vist öelda, et see on ühe moodsa kodu kese. Mis teeb meie kodud nii teistsuguseks, nii meeldivaks, küsis Richard Hamilton, popkunstiklassik 50ndatest. Kui see tänasesse päeva ümber tõsta, võiks ju vastata ka: eks ikka prügikast.