Riigikogu võttis vastu lisaeelarve seaduse
2024-06-19 / ERR
Riigikogus kiitis kolmapäeval heaks 2024. aasta negatiivse lisaeelarve mahuga 183 miljonit eurot.
Euroopa Komisjon ei algata Eesti suhtes menetlust seoses Eesti riigieelarve puudujäägiga, selgub komisjoni kolmapäeval avaldatud Euroopa poolaasta kevadpaketist.
Riigikogu esimees kutsus reedeks kokku parlamendi täiendava istungi valitsuse algatatud lisaeelarve teiseks lugemiseks. Kell 10 algavat istungit näeb otsepildis ERR-i portaalis.
Riigikogu esimees Lauri Hussar kutsus reedeks, 14. juuniks kokku riigikogu täiendava istungi, mille päevakorras on valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teine lugemine.
Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise 2024. aasta negatiivse lisaeelarve eelnõu mahuga 183 miljonit eurot.
Opositsioonierakondade hinnangul ei paranda tänavune 183 miljoni euro suurune negatiivne lisaeelarve riigirahanduse kehva olukorda, kuna reaalse kokkuhoiu asemel lükatakse kulutused järgmisesse aastasse.
Valitsus kiitis kolmapäeval e-istungil heaks ja saadab riigikogule arutamiseks tänavuse negatiivse lisaeelarve, mis sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid.
Keskerakonna esindajad andsid esmaspäeval vabariigi valimiskomisjonile üle Euroopa Parlamendi valimisnimekirja.
Soome järgmise aasta riigieelarve on rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt 10,1 miljardi euroga defitsiidis ehk selles mahus tuleb võtta laenu. Eelarve ettepaneku kohaselt tuleb kulusid haridusele kärpida, kuid samas investeeringuid haridusvaldkonda suurendada. Plaanis on kärpida ka sotsiaaltoetusi.
Tuleva aasta riigieelarve eelnõu kohaselt ulatub riigieelarve nominaalne puudujääk 3,9 protsendini SKP-st, riigi võlakoormus kerkib 19,8 protsendini SKP-st.
Soome valitsus kavatseb uue eelarvega pehmendada tarbijatele elektri hinnatõusu, tõsta lastetoetust ning alandada maksukoormust.
Riigikogu esmaspäevase istungi päevakorras oli ka valitsuskoalitsioonis pingeid tekitanud peretoetuste eelnõu esimene lugemine. Reformierakond tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, ettepanek toetust aga ei leidnud.
ABIS-e ja muude andmekogude ristkasutus muudab meie privaatsuse veelgi haavatavamaks. Põhiõiguste piiramise õigustamiseks ei piisa paljasõnalisest kinnitusest, et nii on vaja turvalisuse ja julgeoleku kindlustamiseks, kirjutab Uno Lõhmus.
Kultuuriminister Tõnis Lukas ütles, et kuigi igas valdkonnas on võimalik vajadusel kokku hoida, siis ei ole kultuur esimene koht, kust riik kärpima võiks hakata.
Valitsuse algatatud 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu eesmärk on tagada riigi finantsstabiilsus ja jätkusuutlikkus. Lisaeelarvega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst.
President Kersti Kaljulaid jättis välja kuulutamata päästeseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse, mille riigikogu võttis vastu 15. aprillil. Seadusega plaaniti anda kriisiolukorras hädaabiteadete menetlemise andmekogule õigus saada tervise infosüsteemist andmeid selle kohta, kas, kus ja millal on mõnele inimesele antud selles kriisiolukorras arstiabi või osutatud tervishoiuteenust.
Riigikogu avaldas tuge demokraatiale Gruusias, võttis vastu kaks otsust ning kolm eelnõu läbis esimese lugemise.
Riigikogu Eesti-Iisraeli parlamendirühm tegi avalduse, milles taunib Hamasi ja Iisraeli juhtide analoogset kohtlemist Rahvusvahelise Kriminaalkohtu poolt.
Riigikogu võttis vastu seaduse, millega suurendatakse Riigikogu rolli põhiseaduslike institutsioonide eelarveotsuste tegemisel. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 70 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu viis seadust, millega muu hulgas võimaldatakse Eestist lahkunud Ukraina sõjapõgenikest lapsed koolist välja arvata, muudetakse Kaitseliidu keskorganite toimimine paindlikumaks ning soodustatakse Ukraina toetamist.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon saab täna toimuval avalikul istungil ülevaate omavalitsuste rahastamismudelist.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seadusemuudatused, mis soodustavad vanglas digitaalsele asjaajamisele üleminekut ning avardavad kinnipeetavate võimalusi kasutada tehnoloogiat.
Teise lugemise läbisid muuhulgas kiirabilende, kultuuriehitise rajamist, vabakutseliste loomeinimeste sotsiaalseid garantiisid ja taaskasutusvee tootmist puudutavad eelnõud.
Riigikogu võttis tänasel täiendaval istungil vastu valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon peab täna avaliku istungi, et arutada taas Euroopa Liidu toetuste kasutamist, aga ka Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi ning riigi eelarve täitmist.
Järgmise aasta riigieelarve keskendub Eesti julgeoleku kindlustamisele ning inimeste ja ettevõtete hakkamasaamisele Venemaa laiaulatuslikust sõjast põhjustatud kriisides.
Eelnõu seadusena vastu võtmisel oleks keelatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolite eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu otsuse, millega nimetatakse Ülle Madise õiguskantsleri ametisse teiseks ametiajaks.
Riigikogu esimehe Jüri Ratase kutsel on täna Eestis ühepäevasel visiidil Soome parlamendi esimees Anu Vehviläinen.
Riigikogu kiitis heaks loomakaitseseaduse ja looduskaitseseaduse muutmise seaduse, mis näeb ette keelustada Eestis loomade aretamine ja pidamine üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Seaduse vastuvõtmise poolt oli 55 ja vastu 19 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mis muu hulgas reguleerib hädaolukorra juhtimist, kui hädaolukorral on oluline ühiskondlik või majanduslik mõju või kui selle mõju ulatub rohkem kui ühe kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumile.
Riigikogu kinnitas töönädala päevakorra ja otsustas muuta töö ajagraafikut, mille kohaselt istung toimub üksnes esmaspäeval ja kolmapäeval toimub infotund.
Riigikogu võttis vastu seaduse, millega muudetakse püsiasustusega väikesaarte nimistu moodustamise aluseid. Väikesaarte nimistu kehtestab edaspidi Vabariigi Valitsus määrusega. Nimistusse hakkab kuuluma saar, mille pindala on alla 100 ruutkilomeetri ja kus elas eelmise kalendriaasta jooksul rahvastikuregistri andmetel vähemalt viis inimest. Samuti antakse luba sõidutada inimesi väikesaartel veoauto kastis.
Riigikogu võttis 62 poolthäälega vastu seaduse valimisea langetamisest kohaliku omavalitsuse valimistel 18. eluaastalt 16. eluaastale. Valimisea langetamine eeldas põhiseaduse muutmist ja nõudis vähemalt 61 saadiku toetust.
President Alar Karis allkirjastas teisipäeval riigikogus hiljuti usaldushääletustega vastu võetud kaheksa seadust, mille hulka kuuluvad ka abieluvõrdsust ja maksutõuse puudutavad seadused, kirjutab Postimees.
Eesti Riigikogu võttis vastu abieluvõrdsust kehtestava perekonnaseaduse. Eelnõu poolt hääletas 55 riigikogu liiget ning vastu 34. Seaduse vastuvõtmine oli seotud valitsuse usaldushääletusega. Peaminister Kaja Kallase sõnul näitab seaduse vastuvõtmine, et Eesti on hooliv ja peame üksteisest lugu.
Riigikogu võttis erakorralisel istungil vastu kaheksa seadust, nende hulgas 2023. aasta lisaeelarve, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimääri, käibemaksu ja tulumaksu tõstva, ministeeriumide tööjaotust ümber korraldava ja sooneutraalset abielu võimaldava seaduse.
Riigikogu võttis esmaspäeval vastu seaduse, mis kehtestab õppekeelena koolides ja lasteasutustes eesti keele. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 62 riigikogu liiget ja vastu oli kõigest 16: 14 keskerakondlast ja kaks sõltumatut. Mida tähendab selline otsus koolide jaoks? Kas eesti keelt vajalikul tasemel mitteoskavad õpetajad vallandatakse ja kuidas mõjub selline otsus lastele?
Riigikogu võttis täna vastu kooseluseaduse, poolt hääletas 40 saadikut, vastu oli 38. Delfi avaldab poolt ja vastu hääletanud saadikute nimed.
20. aprillil aastal 1994 võeti vastu esimene abipolitseiniku seadus. Sellega loodi esmakordselt taasiseseisvunud Eestis seaduslikud alused vabatahtlike kaasamiseks avaliku korra kaitsmisse ja turvalisuse loomisse.
Riigikogu keskfraktsiooni esimees Vilja Savisaar saatis kolmapäeval president Arnold Rüütlile pöördumise, paludes jätta välja kuulutamata üüri piirmäärad kaotav elamuseaduse muutmise seadus.
Täna riigikogule üle antud 641 miljoni suuruses lisaeelarves laiutab esikohal 117 miljoni eurone kulurida. Sellel pole mingit pistmist viiruskriisi kahjude lappimisega, vaid jaotatakse hoopis pensionisambast esimeste lahkujate taskutesse.
Mullu 12. detsembril võttis riigikogu vastu 2008. aasta riigieelarve seaduse, mille tulude maht on 96,275 miljardit krooni, kulude maht 93,58 miljardit krooni ja finantseerimistehingute maht on 2,696 miljardit krooni.