Valitsus kiitis e-istungil heaks ja saadab riigikogule arutamiseks tänavuse negatiivse lisaeelarve, mis sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiu- ja 68 miljoni euro ulatuses tulumeetmeid.

Iga laps on rikkus!

Möödunud aastal langesid sündinud laste arv ja sündimuse erikordaja sajandi madalaimale tasemele selgub Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud raseduse infosüsteemi andmetest.

Eurojackpoti reedene loosimine tõi ühele Eesti lotomängijale 5+1 tabamusega 657 126,90 eurot, võidupilet osteti internetist.

Võrus kuulas Võru linnapea Kalvi Kõva Jaama ja Pika tänava piirkonna inimeste rõõme ja muresid. Järjekorras neljas kohtumispäev andis taas linnaelanikele võimaluse rääkida sellest, mis südamel ja mida nad tahaksid kodukohas muuta. Samasuguse ringi tegi linnapea Võrule peale möödunud sügisel.

Statistika kohaselt jäävad paljud tarbijad jätkuvalt võlgnevustesse ja seda just väikelaenudega, mida väljastavad kiirlaenufirmad.

24/7/365 > Päästjate töö on ööpäeva- ja aastaringne ning väljas tuleb olla iga ilmaga. Eriti siis, kui transpordiamet soovitab inimestel mitte sõita või siis, kui ilmaametnikud annavad tormi-, kuuma- või põuahoiatuse. Just neil eriti äärmuslikel juhtudel on päästjaid eriti tarvis.

Reedel aitasid kaitseliitlased kolida uut mööblit keskraamatukogu asenduspinnalt renoveeritud ruumidesse. Fotol vasakult Varbo Maandi, Martin Räim, Meeri Rägastik, Kairiin Märtson ja Margus Schmeimann. Foto: AIGAR NAGEL

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4 protsenti kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2 protsent suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas lükkas järgmisel kolmel õppeaastal kevadise koolivaheaja nädala võrra varasemaks, ülejäänud vaheajad jäävad samaks.

Pühapäeval toimus kultuurimajas Kannel neljas eakate festival. Festivali on läbi aegade saatnud tunnuslause „Kotost vällä tõistõ mano”, nii ka sel korral. Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Siiri Toomiku sõnul alustati eakate festivali pidamisega 2019. aastal, 2020. aasta jäi vahele ning pärast seda on festival taas igal aastal toimuda saanud.

SA Võrumaa Arenduskeskuse juhatuse liige Tiit Toots tunnustas neljapäeval maakonna silmapaistvamaid haridus- ja noortevaldkonna inimesi. Tänusündmus toimus Antsla Kultuurikeskuses.

Riigikogu lükkas kolmapäeval esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega sooviti kehtestada lesepension, et toetada üksikute pensionäride toimetulekut.

Rõuge kiriku taustal suvel EscapeKirikus abiks olnud Joann Artur Anipai ja kirikuõpetaja Mait Mölder.

Kui ilm ei sega ja kõik läheb plaanitult, võib reedel näha ja kuulda Viljandi ja Võru vahel lendavaid liitlasvägede helikoptereid.

2022. aastal oli rinnapiimatoidul kolmekuuselt 81,6 protsenti, pooleaastaselt 68,5 protsenti ja ühe aasta vanuselt 31 protsenti perearsti ja -õe jälgimisel olevast 13101-st kuni üheaastastest lapsest, selgus teisipäeval Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast.

Juba kevadest nimitoetajat otsinud Haanja puhke- ja spordikeskus elab suvel peost suhu ja äärmises kokkuhoius, kaotamata siiski lootust, et ajad lähevad paremaks.

Eesti suvi on lühike ja seetõttu suvesündmusi ahastamapanevalt täis planeeritud. Kas või läinud nädalavahetus: 28. pärimustantsu festival Võrus, Lõuna-Eesti ralli, Beach Grind Pärnus, rääkimata samal ajal toimunud erinevatest kultuurisündmustest mujal üle Eesti. Tahaks kõike seda toimuvat emmata, aga käed ei ulata ümbert kinni võtma.

Ajalehed üle Eesti avaldasid neljapäeval terve lehekülje katva leinakuulutuse, milles heidavad valitsusele ette plaani tõsta ajakirjanduse käibemaksu.

Maksu- ja tolliamet (MTA) saadab sel nädalal 30 000 ehitusettevõttele meeldetuletuse 1. oktoobrist jõustuva seadusemuudatuse kohta, mille järgi tuleb MTA e-teenuste keskkonnas edaspidi registreerida ehituse töövõtuahel ja töötajate ehitusplatsil viibitud aeg.

Kagu, Viljandi-, Valga- ja Pärnumaa ühistranspordikeskused ning Läti Vidzeme planeerimisregioon on ühiselt sisse andnud rahastustaotluse maakonnaliinide pikendamiseks Lätti. Kagu ühistranspordikeskuse huvi on Võru – Aluksne – Võru liin. Ühistranspordikeskused on informeerinud plaanist Eesti ja Läti transpordiametit. Kui projektiraha tuleb, peab poole aasta jooksul liinide pikendamise nimel ära lahendama mõne riikidevahelise seadusemure.

Parksepa keskkooli endise õpilase Marie Martine Lupi 8. klassis kaitstud loovtöö „Eesti linnud vesivärvides” pälvis Eesti teaduste akadeemia riikliku teadustööde konkursi esimese preemia põhikooli astmes ning Eesti kunstiakadeemia eripreemia. Veel on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ja selle aasta üleriigilisel kunstiolümpiaadil sai ta esikoha. Sellist tunnustuste loetelu pole temaealistel tavaliselt ette näidata.

Riigikohus rõhutas eelmisel nädalal avaldatud otsuses, et pärimislepingut on võimalik tühistada vaid väga erandlikel juhtudel, mistõttu tuleb notaril enne lepingu sõlmimist pooltele selle olemust ja alternatiive hoolikalt selgitada. Kohtus arutusel olnud juhtum puudutas elukaaslasi, kes sõlmisid pärimislepingu, millega mees nimetas naise oma pärijaks. Paari kooselu lõppes aga vähem kui aasta hiljem, mistõttu soovis mees lepingu tühistada.

Võru Rannaklubi välifassaad on ajahambast kõvasti puretud ning sisemusest tuvastasid päästeameti inspektorid hulgaliselt puudujääke. Foto: AIGAR NAGEL

Maja, tõsi küll, jäi samaks – varem koolimaja, nüüd teenuskeskuse maja. Alates eelmise aasta teisest poolaastast kannab raamatukogu ametlikku nime Sõmerpalu haruraamatukogu, sellel suvel koliti raamatud maja vasakust tiivast paremasse. Majja sisse pääseb nüüd maja ülevalt paremast küljest, raamatute tagastuskapp aga jäi vanasse kohta, vana sissepääsu juurde võlvi alla. Sealne asukoht on hea, sest sinna saab sõita autoga, samuti on tagastuskapp seal kenasti vihmavarjus, ütleb raamatukogu hoidja Külli Ossul.

Margus Treial ja Hendrik Post olid nädalavahetusel toimunud Motoshowl ühtedeks Treial Customs esindajateks. Huvilistele oli vaatamiseks toodud elektrisõiduk ning bensiinimootori jõul liikuv Speedster.

Veel kolm aastat tagasi oli maailm teistsugune. Viirusest ja maskidest ei teatud midagi, lennukid lendasid, rahvas reisis ja puhkas. Ning ootas augustikuud ja Hauka laata. Antsla kandi rahva ajaarvamine käibki selle järgi – enne laata ja pärast laata. Ja nii mõnigi ohkab laada lõppedes, et nüüd on suvi läbi ja polegi enam midagi oodata. Kolm aastat tagasi ei osanud keegi arvata, et järgmisel paaril aastal laata ei toimu ning et kui maailm uuesti lahti läheb, ei ole Antsla Tarbijate Ühistu enam see, kes suurüritust korraldab. Nüüd on aasta 2022, on taas Hauka laat, aga uues kuues. Kes mõni aasta Antslasse pole sattunud, ei tunne kesklinna ilmselt äragi. Ning muutunud on laada korraldaja – varem suurüritust vedanud ühistu andis teatepulga üle MTÜ-le Hauka Laat.

Enne elavat arutelu Värska gümnaasiumi õpilastega astus president Alar Karis läbi õpetajate toast, kus räägiti kohalikust elust ning kooli käekäigust. Paremal Värska gümnaasiumi direktor Liina Palu.

6. märtsil saab Hillar Kalda 32 872 päeva vanuseks, sest nii palju päevi, päikesetõuse ja -loojanguid mahub 90 aasta sisse.

Võru Maksimarketi juhataja Veiko Park möönab, et tal on keeruline esile tuua eriti suure hinnatõusu läbi teinud ühte kindlat toidukaubagruppi. Võru Maksimarketi juhataja Veiko Park möönab, et tal on keeruline esile tuua eriti suure hinnatõusu läbi teinud ühte kindlat toidukaubagruppi. „Riburadapidi läheb kallimaks kõik. Esialgu tundus, et hinnatõus jääb kümne protsendi juurde, aga ilmselt näeb täpset tõusu alles aasta teises pooles. Paaril kuul kõrgel püsinud energiahinnad ei jõua kohe poelettidele, vaid umbes pooleaastase viitega.” Foto: AIGAR NAGEL

Hansa Liinide sohver Janek Kallas sai sel aastal enim kohalike kiidusõnu ning valiti Võrumaa aasta bussijuhiks. Oktoobri keskpaigas lõppes Kagu ühistranspordikeskuse konkurss „Aasta bussijuht”, kuhu oodati märkama ja edastama tublide bussijuhtide tegusid ja nimesid. Üleskutse peale reageeris kuu jooksul poolsada kiita soovijat ning novembri lõpus sai Võrumaa laureaat Janek Kallas kätte aasta bussijuhi tiitli ühes 500eurose preemiarahaga. Põlvamaa parimale sohvrile antakse tunnustus üle mõne aja pärast. Foto: AIGAR NAGEL

Võru valla sädeinimesed: Võru valla aasta noor Nele Jõgeva, Võru valla aasta kultuurielu kirgastaja Ermo Talvik, aasta terviseedendaja Maire Kaur, aasta eduka esineja Sulbi külateatri esindaja Airika Saamo, aasta küla Lasva küla esindaja Marianne Hermann, aasta unikaalne looja Franka Gelencseri, aasta kultuurilise algataja Navi külaseltsi esindaja Kristjan Runtal ja Marjametsa discgolf’ipargi esindaja.

Käesoleval aastal on üheks Riho Pätsi Koolimuusika Fondi laureaadiks Võru Kesklinna kooli muusika- õpetaja Signe Rõõmus. Foto: AIGAR NAGEL

Ari Lustila oli 35aastane noor mees, kui kevadel esimest korda Antslasse Antsu külla jõudis ja Antsla Innos juhtimise üle võttis. Ari Lustila oli 35aastane noor mees, kui kevadel esimest korda Antslasse Antsu külla jõudis ja Antsla Innos juhtimise üle võttis. Praegu töötab Ari Lustila juhitavates ettevõtetes umbes 400 inimest.

Parksepa keskkool on võistlustules hommikusaate aasta kooli tiitli nimel. Fotol osa aasta kool 2021 videotiimist. 11.a klassi õppurid Lauri Piirisild, Iiris Aljes, Karmen Lisett Taal, õpetaja Katrin Kullo, Marta Kaiv ja Robert Runtal. Parksepa keskkool, Katrin Kullo, Ilmar Kesselmann, Novaator, aasta kool 2021, Diana Pilv, Anneli Tambets, Marta Kaiv, Lauri Piirisild, Marco Kindsigo, Iiris Aljes, Robert Runtal, Marta Kaiv, Johanna Gross, Braian Tsirk, Karmen Lisett Taal, Lauri Piirisild, Nele Jõgeva.

Võru Kreutzwaldi kooli direktori Taavi Karu sõnul ei jää see kindlasti viimaseks kooli mänguvälja laienduseks, sest ruumi jagub ning ka ideid ja plaane on juba mitu. Kaasava eelarve toel laieneb praegune mänguväljak paremale jäävale haljasalale. Foto: AIGAR NAGEL

Võru toidupanga koordinaatorid Ove Palo (paremalt) ja Ester Penk annavad toidupakid üle Rõuge valla sotsiaalhooldustöötajale Kristel Kõllile. Foto: AIGAR NAGEL

Väimela tervisekeskuse kollektiiv oli hoolimata eriolukorrast riigis sünnipäevatähistamise meeleolus ning ootab teateid olukorra taastumisest, et siis igapäevarütmis taas külastajaile avatud olla. Pildil on enamik kollektiivist: majandustöötaja Kevin Kulpson ja juhataja Henn Antson, tagareas majandustöötaja ja basseinitehnik Enn Nurk ja administraator Anneli Ilves.

Keskkonnaameti Lõuna regiooni juhataja Ena Poltimäe sõnul toimus teisipäeval Võru Naftabaasis alles esimene arutelu pärast uuringutulemuste kättesaamist ka keskkonnaministeeriumi esindajatega. Poltimäe sõnul tuleb kõik asjad rahulikult läbi arutada, mitte anda valesid signaale „Meil on siin probleeme, aga on ka võimalus nüüd või mitte kunagi,” sõnas Poltimäe. Pildil on keskkonnaministeerumi asekantsler Marku Lamp, keskkonnaameti Lõuna regiooni juhataja Ena Poltimäe, Võru linnavalitsuse maanõunik Tauno Asi, ministri nõunik Gert Villard ja keskkonnaminister Rene Kokk, kes vaatavad üle territooriumil oleva reostunud ala plaani.

Ester Allas, Võru gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Eesti keelt õpetanud 15 aastat. Anu Silm, Antsla gümnaasiumi eesti keele, kirjanduse ja soome keele õpetaja. Eesti keelt õpetanud 25 aastat. Annela Tohv, Vastseliina gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja. Eesti keelt õpetanud 15 aastat.

Võru maakonnas Rõuge vallas asuv Mõniste-Ritsiku kirik on ehitatud 1855. aastal ja on üks Konstantinoopoli patriarhi eeskoste alla kuuluvatest Eesti apostlik-õigeusu kiriku (EAÕK) kirikutest. Kirik on väike, ehitatud laudvooderdusega palkidest ning vajab hädasti remonti. Mittetulundusühingu (MTÜ) Mõniste-Ritsiku Kiriku Toetajad asutajaliikme Oleg Terepingi sõnul saadi viimane osa renoveerimissummast kokku tänu kodanikualgatusele Hooandja lehel, kus oma panuse andsid 51 Eestimaa inimest, toetades kiriku osalist taastamist kogusummas 1461 eurot. Kirik vajas ammu renoveerimist Kirik on jäänud Vene okupatsiooniajast küll puutumata, ent aastal 1930 ehitatud betoontrepp on nüüdseks vajunud, osa kiriku puitkonstruktsioonist ja trepiosa katusega piirneva välisseina vooderdus on kõdunenud. Suure tõenäosusega lagunevad hoonega ühendatud trepi puitkonstruktsioon ja katus lähima kahe-kolme aasta jooksul. „Hädasti on vaja renoveerimistöid, aga vahendeid kogudusel napib,” sõnab mittetulundusühingu asutajaliige Tereping, kelle sõnul saadi viimane, ent hädavajalik summa lõpuks kokku. Aastal 2017 on tehtud kiriku juures muidki hädavajalikke töid, et vähendada ilmastiku lagundavat mõju puukirikule, kuid järgmine avariiline ehitustöö ootab kirikut veel ees. Projektiks kogunes toetusi mitmes osas „Projekti kogumaksumus on umbes 5600 eurot,” sõnab Tereping toimetusele. Osa andis Rõuge vald, teise osa EAÕK kirikuvalitsus, kolmanda osa MTÜ kontole annetanud inimesed ning viimane osa sai kokku tänu ühisrahastusplatvormile Hooandja, mille kaudu said kodanikud kiriku osalise taastamise toetamiseks annetada kas viis, 15, 30 eurot või rohkem. Kodanikualgatuse eestvedaja Tereping ütleb toimetusele: „Kogutud summast piisab, et projekt ära teha ja saata ka Hooandja kingitused laiali, milleks on küünalde komplektid ja tänuavaldus kõikidele annetajatele.” Ta lisab, et toetajate arv tuli tallegi üllatusena, sest reklaami pole kusagil tehtud. „Annetajate seas olid ka paljud tuttavad-sugulased. Meeldiv üllatus oli ka Rõuge valla vastutulek,” märgib ta. Terepingi sõnul läheb taastamisele kirikuhoone lagunev trepiosa, külgsissepääsu puitsein ning varikatuse plekkornament. Vana kirik vajab rohkemat tähelepanu Tulevikus on plaanis algatada teisigi korjandusi. Näiteks vajab kirikuhoone korralikku elektriküttelahendust. „Praegu jõuab kolmest faasist hoonesse üks, mille põhjuseks näib olevat kaablirike. Ja küte puudub kirikus hoopis,” sõnab Tereping. Septembris 2016 püstitati kiriku kõrvale mälestuskivi Eestimaa uusmärtritele Th eodor ja Anna Petaile. Maanteeameti kooskõlastus on olemas ka Petaide mälestuskivi juurde suunaviida loomiseks, mis praegu puudub ning samuti rahalist toetust vajab. Võrumaal asuvas Mõniste-Ritsiku kirikus toimuvad regulaarsed jumalateenistused ning tegemist on ainsa tegutseva ortodoksi kirikuga ühinenud Rõuge vallas. Eelmise aasta novembrist teenib kirikus noor preester Timoteos (Tanel) Vassel, kes omal ajal õppis Varstu koolis.

Eile tegi Võru spordikooli verivärske direktor Karel Saarna (33) tutvust oma uute tööruumidega Võru spordikeskuses. Rõugest pärit spordihingega noormees ütleb, et sport ja aktiivsed eluviisid on talle alati südamelähedased olnud ning ta soovib ka edaspidi anda oma panuse Võru kui laste- ja spordisõbraliku linna arengusse. Noor juht hakkamist täis Võru spordikooli uueks direktoriks valitud Karel Saarna ütleb, et sport ja võistlusmoment on teda alati köitnud ning tagant tõuganud. Ta on algatanud mitme uue spordiala treeninguid ja klubisid oma kodukohas Rõuges ning ajalehte sirvides avab ta esmalt spordiveeru ja sealsed uudised. Saarna soovib, et uuele ametikohale asudes saaks ta anda oma panuse kohaliku spordikooli arengusse. „Spordikool on oluline kogu Võrumaa spordihuvilistele noortele. Spordiga tegelemine annab neile positiivseid väärtushinnanguid eluks, hea sotsiaalse keskkonna ja arendab noorte liikumisvajadust,” räägib Saarna, kel on palju varasemaid koostöökogemusi nii laste kui ka noortega. Oma esmaseks prioriteediks peab ta uuele ametikohale asudes meeskonnatööd, avatust, sõbralikku keskkonda, kooli võimaluste laialdasemat teadvustamist ja kooli tugeva kuvandi saavutamist. Erinevad sportimisvõimalused kõigile Läbi ja lõhki sportlik Saarna ütleb, et Võru maakond pakub praegu väga häid ja erinevaid sportimisvõimalusi. „Kindlasti annavad selleks oma panuse meie vaheldusrikas loodus ja kohalikud omavalitsused, kes on spordivaldkonda investeerimist oluliseks pidanud. Kõigile on midagi, oleks vaid teadlikkust rohkem erinevate võimaluste kohta, esimese sammu julgust ja pealehakkamist,” tõdeb Saarna. Samuti leiab ta, et hajaasustuses elavatele lastele peab spordikooli võimalused paremini kättesaadavamaks muutma. „Minul jäid omal ajal spordikooli võimalused kättesaamatuks, aga tänapäeval ei tohi see enam nii olla,” selgitab ta. Muu hulgas arvab ta, et spordikooli võimaluste teadlikkust tuleb tõsta. „Koolides tuleb läbi viia demotrenne, et lastele tutvustada erinevaid spordialasid ja leida igale lapsele sobiv ala. Nii saab edukamalt tagada ka selle, et väga lootustandev talent ei lähe kaotsi,” on ta veendunud. „Treenerite rolli tuleb ühiskonnas rohkem väärtustada, sest treener on noorele-lapsele väärtuste ja eluks vajalike oskuste õpetaja, elukvaliteeti tõstvate liikumisharjumuste kujundaja ning ühiskonna sidustaja,” tõdeb ta. Karel Saarna ütleb, et omal ajal maapoisina ei olnud tal võimalik Võru spordikoolis õppida ning Rõuge põhikoolis õppides sai igal reedel külastatud spordikooli Kreutzwaldi tänava võimlat. „Sellest ajast peale on see legendaarne saal sügavale mällu sööbinud oma akendel rippuvate spordisangarite piltidega. Need nostalgilised tunded valitsevad alati, kui sellesse vägevat ajalugu näinud hoonesse siseneda,” meenutab ta tagantjärele. Ise on ta lapsest saadik tegelenud väga erinevate spordialadega, kõige tõsisemalt jalgrattaspordiga. Praegu tegeleb Saarna harrastaja tasemel võrkpalli, tennise ja golfi ga ning on kahekordne Võru maakonna meister golfi s. Uuele spordikooli direktorile aga soovime vunki mano!

PIKAAJALISED TÖÖTAJAD ❯ Võru juustutehas tähistab tänavu 50 aasta juubelit. Legendaarne juustutehas on legendaarne ka oma töötajate poolest. Kõige staažikam neist on ettevõttes töötanud üle 45 aasta. Võru juustutehase direktori Vahur Sikaste sõnul on töötajate keskmine vanus 46 aastat. Tehasejuhi sõnul on see iseenesest kuidagi niimoodi välja kukkunud, et inimesed on jäänud ettevõttesse püsima ja ta on selle üle ainult uhke. Kuigi ettevõte on üle elanud erinevaid aegu, on suurettevõttes kunagi töötanud üle 1000 inimese. Praegu töötab tehases kokku üle 170 inimese. Öeldakse ikka, et iga eduka ettevõtte taga on pühendunud inimesed. Võrumaa Teataja toob teieni need üksikud endised ja praegused persoonid, kes räägivad meile sellest, mis neid juustutehasega nii kauaks siduma on jäänud. Oleme tänulikud. Aare Leer, kõige staažikam töötaja, tööstaaž 45 aastat: „Alustasin tööd Võru Piimatoodete Kombinaadis 8. juunil 1973. Töötasin algul kaheksa kuud autojuhina ja siis hakkasin varustama tööstust autovaruosadega. Läbisin töö kõrvalt Tallinna tehnikakoolis logistikakursused ning hakkasin seejärel vastutama transpordi ja välisvedude korraldamise eest. Olulisemast väljaõppest võib välja tuua ka veel jäätmekäitluse kursused Tallinnas. Täna töötan Võru Juustu haldus- ja transpordikorraldajana – tegelen kõigega, mis on seotud masinapargi hooldamise, territooriumi halduse, reoveejaama korrashoiu ja jäätmekäitlusega. Mind on siin hoidnud see, et töö on alati olnud väga seiklusrikas. Liigun pidevalt eri linnade ja riikide vahel, hangin varustust, leian lahendusi kitsaskohtadele. Samuti hoiab mind siin ka seltskond – meil on alati olnud väga ühtehoidev kollektiiv, me mitte ainult ei suhtle oma osakonna inimestega, aga meil on tihe läbikäimine ja kõigi teiste üksuste töötajatega. Olen 67aastane, mul on abikaasa, üks poeg ja kaks tütart. Lapsed on mul väga tublid ja ettevõtlikud, mul on eriti hea meel, et olen saanud aidata kaasa oma tütre lillesalongi avamisele algul Võrus ja hiljem ka laienemisele teistesse linnadesse. Tööalastest saavutustest võiks välja tuua selle, kuidas tulime toime tehase kõige raskemate aegadega. Tööstus suuremalt jaolt seisis, aga jätkasime siiski piima varumist ja andsime ülejääva piima teistele tööstustele. Tegutsesime töö jätkamise nimel ja käisime näiteks Saaremaalt vedelkütte katlamaja toomas, mis oli väga suur ametialane väljakutse. Seadmed olid tohutu rasked, meeletult kõrged ja laiad, kuid pidime need siiski üle vee ja siis mööda maanteed Võrru transportima. See, kuidas praam katlamaja transpordiks vahepeal raskuste jaotamiseks sadamas ümber pöörama pidi ja teisest otsast seadmeid laadima hakkas, oli väga meeldejääv kogemus. Valio tulek muutis tehase tegevust väga palju. Hakkasid toimuma kiired arengud, töö muutus ja muutub ka täna pidevalt lihtsamaks. Kogu aeg on käigus uued investeeringuprojektid ja tehas muudkui kasvab.” Urve Allas, endine Võru juustuvabriku tööline, tööstaaž 46 aastat: „Mina asusin tööle 1970. aasta septembris, umbes 20. septembri paiku. Töötasin ettevõttes kuni 2016. aastani, siis läksin peagi pensionile. Kui ma 1970. aastal kombinaati läksin, siis töötasin kaks aastat maalrina. Aastal 1973 sain tööle juustukeldrisse. Olin siis lihtsalt tööline ja pidin enamikke töid oskama. Olin parafi neerija, kilestaja. Kui AS Valio Eesti tehase ära ostis, siis läks meil töö hulga kergemaks, tulid uued liinid. Tegin ka siis jätkuvalt kõiki töid, oli kolm juustuliini (pakendusliinid) ning töötasin graafi ku alusel kõigil kolmel liinil töölisena. Paljud on minult küsinud, miks jäin Võru juustutehasesse niivõrd kauaks. Kõik olid niivõrd meeldivad inimesed – kollektiiv, juhtkond, meistrid – kõik! Ja eks omal ajal mängis rolli ka see, et ootasin korterijärjekorras ja nii see kõik läks. Olen täna 64aastane. Võru juustuvabrikus alustasin tööd 16aastaselt, seega töötasin juustuvabrikus kokku 46 aastat ehk peaaegu terve oma tööelu. Tööl tutvusin ka oma abikaasaga. Tema töötas samal ajal piimaautojuhina ja tegi seda tööd kokku üle 30 aasta.” Urve Allas on pälvinud Võru endiselt linnapealt Jüri Kaverilt 2013. aastal ka Võru linnapea vapimärgi. Valve Kelp, endine tööline, töötas 1984. aastal välja Atleedi retsepti, tööstaaž 40 aastat: „Asusin toonasesse Võru Piimatoodete Kombi n a a t i tööle 1969. aastal. Sellest viis aastat töötasin juustuvalmistuses, järgnevad viis aastat piima vastuvõtus laborandina ning ülejäänud 30 aastat juustutehnoloogina. Võru Juustuga sidus mind nii pikaks ajaks minu õpitud eriala ja pühendumine juustu tootmisele. Olen 71aastane, ligi pool sajandit juba abielus, mul on tütar ja poeg ning olen vanaema. Lõpetasin Eesti põllumajandusakadeemia 1975. aastal inseneri-tehnoloogina piimatoodete tootmise alal. 1977. aastal olin kuu aega mikrobioloogide kursustel Venemaa või- ja juustutootmise teaduslikus uurimise instituudis linnas nimega Uglits. Seal omandasin põhialused mikrobioloogias juustude ja juuretiste tootmise valdkonnas ning oma loengukonspekte kasutasin pikki aastaid igapäevatöös. Olen kaks korda käinud kursustel ka Taanis Kristjan Hanseni laboratooriumis, kus olen saanud täiendavaid teadmisi juuretiste kasutamise alal juustutootmises. Palju olen käinud Soomes juustutootmistes ja pesufi rmades ennast täiendamas ka pesuvahendite kasutamise osas. Nimelt ei saa piimatoodete tootmine ja seadmete pesu teineteiseta eksisteerida – öeldakse, et pool tööst kuulub piimatoodete tootmisele ning teine pool seadmete pesule ja korrashoiule. 1984. aastal, kui tulime välja Atleedi juustuga, saadeti see Moskvasse rahvamajandussaavutuste näitusele ja seal omistati mulle pronksmedal uue Atleedi juustu väljatöötamise eest. Sellest hetkest alates oli Atleedi juust nii-öelda heaks kiidetud ja tee Venemaa turgudele avatud.” Atleedi juustu eduloost räägib Valve Kelp lähemalt: „Kuna Moskva oli käivitanud suured seadmeinvesteeringud Võru Piimatoodete Kombinaati juustu tootmiseks, siis loomulikult oodati selle tulemusena ka head juustu. Uue juustu väljatöötamine ja katsetamine algas 1983. aastal ja kestis aasta. Selle aasta jooksul toimus pidevalt juustude eraldi valmistamine uutele seadmetele kohandatud tehnoloogia järgi. Juustude valmistamine ehk küpsemine kestis kaks-kolm kuud, misjärel seda analüüsiti ja komisjon andis juustupartiile hinnangu. Atleedi juustu valmimisel ja kvaliteedi saavutamisel mängis suurt rolli juuretiste valik. Õnneks olin saanud põhjalikud juustu juuretiste alased teadmised nii Uglitsist kui ka Taanist. Selleks ajaks, kui juustuseadmed olid monteeritud ja töösse häälestatud, oli Atleedi juustu retsept saanud heakskiidu nii tööstuse komisjonilt kui ka piima- ja lihaministeeriumilt. Kusjuures uuele juustule andis nime just toonane liha- ja piimatööstuse minister Albert Essenson. Atleedi juustu tootmist alustati 4. oktoobril 1984 ja see kestab praeguseni, see on üks nõutumaid juuste Eestis ja oli seda kuni sanktsioonideni ka Venemaal.” Riita Mokrik, tööstaaž 43 aastat: „Alustasin 1975. aastal vastuvõtu laborandina. Töötanud olen selle aja jooksul vadaku separeerijana, võivalmistajana, juustumeistrina ja juustupakkijana ning hetkel töötan võimeistrina. Ameteid on olnud seega mitmeid. Ühes ettevõttes on mind hoidnud soov siin töötada. Ei ole soovinud mujale minna. Liikunud olen ainult ametiredelit mööda. Siia sattusin tööle tänu tulevasele abikaasale, kes töötas siin autojuhina. Oli selline aeg, kus laborante oli vaja ja siis sai siia tuldud. Olen lõpetanud endise Õisu tehnikumi piimandustehnoloogia erialal.” Ülla Koduvere, tööstaaž 39 aastat: „Alustasin täispiimatsehhis 1979. aastal kohupiimavalmistajana. Olen töötanud nende aastate jooksul kohupiima brigadirina, dieettoodete meistrina ja kõige rohkem juuretise valmistajana. Kui 1992. aastal kombinaat mõneks ajaks suleti, olime kõik sunnitud olema vähemalt pool aastat kodused, sest tööd ei saanud teha. Pärast taasavamist alustasin tööd juustutsehhis abitöölisena. Hiljem olin juuretise valmistaja ja praegu töötan juustumeistrina. Olen väga rahul oma tööga. Olen samuti lõpetanud endise Õisu tehnikumi toitlustustehnoloogia erialal.”

Võrumaa Teataja Kagu-Eesti suurim ajaleht.

Pillimeister Heino Tartes tõi publiku ette EV100 temaatikas kaunistatud Teppo tüüpi lõõtspilli. Lasi sellel kõlada kena Imavere valsi ja pajatas lõõtspilli ajaloost põnevaid seiku.