Arabella on 9-aastane tüdruk, kelle ema on surnud, isa aga kardetud röövlipealik Taaniel Tina.

ERR

ERRi raadiouudiste toimetus toodab saateid varahommikust hilisõhtuni. Argipäevadel on uudised kella 6-st 9-ni igal täis- ja pooltunnil, edasi kuni kella 22-ni täistundidel.Uudistesaadete järjepidevust kannab "Päevakaja", mis on eetris olnud igal õhtul alates 6. oktoobrist 1958. Saadet kuulete iga päev kell 18. "Päevakaja" saab järelkuulata siit.ERR-i raadiouudised on eetris Vikerraadios, Klassikaraadios, Raadio 2-s ja Raadio Tallinnas ning vene keeles Raadio 4-s. Toimetuse üldtelefon 611 4270.

Valitud muusika neile, kes ei saa või ei taha uinuda.

Kas elu vanadekodus võib olla lõbus?

"Pohlad" on poliitiline kiirreaktsioon, mille teksti sünni, salvestuse ja eetriaja vahele jääb lühike aeg. Tegevus leiab aset ühe anonüümse ministri kabinetis ning vaatleb, mis on parasjagu hapu ja mahub hambusse. Kelle kapsaaed on kive täis ja kuhu jäävad kapsaste kõrval pohlad. Satiirisarja osades on näitlejad Teele Pärn ja Kaspar Velberg. Teksti autor Martin Jahu, režissöör Laura Kalle, helirežissöör Külli Tüli, muusikaline kujundus Veiko Tubin ja produtsent Tiina Vilu. Alates 2024. aastast on satiirisari Vikerraadio eetris kaks korda kuus pühapäeval kell 22.15 ning esmaspäeval kell 7.10.

"Me ei pruugi lõpuni mõista, miks üks inimene mõtleb ja tunneb teistmoodi kui teine. Ta ei pruugi sellepärast veel rumal või halb inimene olla, kui ta teistmoodi mõtleb," ütleb õiguskantsler Ülle Madise ja lisab: "See, et inimesed on ebatäiuslikud, on pigem voorus kui puudus."

Kristiina Kassi raamatut loeb Indrek Ojari.

Tõnn Lamp loeb kaks juttu: Liis Sein - "Unimütsid" ja Veiko Märka - "Punahundike ja Kuri müts". Režissöör Tiina Vilu-Demjanov, helirežissöör Külliki Valdma. Salvestatud märts 2022. Lood on esmakordselt avaldatud ajakirjas Täheke.

Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja kinnitas esmaspäeval, et toiduainete hinnad on koroonaeelse ajaga võrreldes poodides kasvanud rohkem kui põllumajandussektori või toiduainetööstuse tootjahinnad. Kas hinnatõusu põhjus on hoopis kaupmeeste ahnus, seda küsime kell 7.35 Prisma sortimendi- ja hankedirektorilt Kaimo Niitarult. Vähem kui kuu aja pärast lähevad lapsed taas kooli. Kas kõigis koolides on selleks ajaks olemas ka õpetajad? Kell 8.15 räägib sellel teemal haridus- ja teadusministeeriumi haridusjuhtimise ja õpetajapoliitika valdkonna peaekspert Anu Vau. Ukraina sõja rindeuudiste kõrval huvitab meid, kuidas inimesed Venemaal elavad. Kui hea ja adekvaatse vastuse saab sellele distantsilt üldse anda ning kas oligarhid seotakse veel tugevamalt Kremli külge? Sel teemal räägib Vikerhommikus kell 8.40 Karmo Tüür. Lastefilmi "Arabella, mereröövli tütar" ekraanile jõudmisest möödus tänavu 40 aastat. Armastusfilmide festival Tartuff näitab sel puhul reedel lisaks filmile ka haruldast materjali selle tegemisest. Kell 9.15 on stuudios "Arabella" režissöör Peeter Simm ja helilooja Jaanus Nõgisto. Saatejuhid on Margit Kilumets ja Janek Luts. Saate toimetaja on Liis Seljamaa. Kontakt: liis.seljamaa@err.ee ÕNNESOOVIDE kohta loe lähemalt siit.

Jaanus Vaiksoo raamat "Miku ja Mirjami 6 kummalist kohtumist" koosneb kuuest lastele mõeldud seiklusjutust, kus lapsed tänu oma fantaasiale, loetud muinasjuttudele ja "liiga heale" kujutlusvõimele satuvad ise veidratesse, põnevatesse ja naljakatesse seiklustesse.

Toredate detailide ja muheda huumoriga pajatusi ühe kooliminekueas poisi kasvamisest 1950ndate algul Lääne-Virumaal loeb Raivo Trass.Raadioteater 2015.

"Sõda on rahu", "Vabadus on orjus", "Teadmatus on jõud" – need parteiloosungid seisavad sisenduslikult seinal Tõeministeeriumis, kus töötab Winston Smith.

Kajalood mõõdab mere sügavust - helisignaal saadetakse laevalt veekogu põhja, see kiirgab alusele tagasi ja kajalood arvestab sekundid meetriteks. Vikerraadio saade "Kajalood" kaardistab valitud persooni sügavamaid kihistusi, mida palja silmaga ei näe. Saate autor on Kaja Kärner. "Kajalood" on eetris laupäeviti kell 12.05, kordusena pühapäeviti kell 6.

1.-23. augustini kõlab uus kuuldejutt lastele "Piia Präänik ja sõnasööbik". Kairi Looki raamatut loeb Ülle Kaljuste.

Lotte lugusid esitab Anu Lamp. Väike väsinud linnupoeg Pippo jääb lõunamaale lendavast linnuparvest maha. Lotte otsustab Pippo lõunamaale viia. Koos isa Oskari ja vana rännukoer Klausiga asutakse Oskari leiutatud lennumasinaga teele. Reisilisi ootavad ees mitmed põnevad seiklused.Kuulake 11.juuli - 27.juuli kell 10.05 või 18.45.

Tänavusel Nukitsa konkursil valisid lapsed Leiutajate küla koeratüdruku Lotte kõrval oma lemmikuteks ka Taksi ja Dogi. Miks meeldivad lastele koeralood? "Taksi ja Dogi" looja, lastekirjanik Kadri Hinrikus arutleb.

"Mõnel troopikamatkal on päevi, kus hommikul ei tea, kas sa selle päeva suudad läbi käia või ei suuda," ütleb maailmarändur ja loodusfotograaf Hendrik Relve, kes raadiokuulajad igal pühapäeval eksootilistesse paikadesse viib.

Sellest piisas, kui 20-aastane Jelena Poznjak tuli Esmeraldana Vanemuise lavale, ja publikus olid ülekaalus mehed. Oli aasta 1957.

Suure saladuskatte all saadeti 1972. aastal Eestist ÜRO-sse Memorandum, mis kirjeldas venestamist Eestis, taotles vene vägede väljaviimist ja vabu valimisi. Mis juhtus, kui KGB kirjast teada sai? Meenutab teksti koostanud Tunne Kelam.

Seekord pajatab oma lapse- ja nooruspõlve lugusid Jaan Kirss. Ta meenutab, kuidas ta 5-aastaselt esimest korda elektrit tundma sai, aga ka seda, kuidas ta nõukogude armeeteenistuse ajal paljudes välisriikides käis, aga Apelsini ajal enam mitte.

Scotland Yardil tuleb uurida rikka Aristide Leonidese surma - mees on ilmselt mürgitatud. Esialgu näib, nagu oleks igaüks suurest perekonnast võinud kuriteo korda saata, kuid otsest motiivi ei leita. Mis selles majas siis ikkagi toimub?

Teatri- ja poliitikailmast tuttava Jaak Alliku vanemaid saadab nende kommunistliku mineviku tõttu teatav kurikuulsus. Kuna mõlemad vanemad, ema enne ja isa pärast poja sündi kandsid pikka vanglakaristust, avaldas see kindlasti mõju Jaagu kasvamise loole.

Jaanus Vaiksoo raamat "Miku ja Mirjami 6 kummalist kohtumist" koosneb kuuest lastele mõeldud seiklusjutust, kus lapsed tänu oma fantaasiale, loetud muinasjuttudele ja "liiga heale" kujutlusvõimele satuvad ise veidratesse, põnevatesse ja naljakatesse seiklustesse.

Jaanus Vaiksoo raamat "Miku ja Mirjami 6 kummalist kohtumist" koosneb kuuest lastele mõeldud seiklusjutust, kus lapsed tänu oma fantaasiale, loetud muinasjuttudele ja "liiga heale" kujutlusvõimele satuvad ise veidratesse, põnevatesse ja naljakatesse seiklustesse.

Hiljuti aasta ettevõtja 2019 tiitli ja enne seda aasta kultuurisõbra 2018 tiitli pälvinud Tõnis Kaasik on oma ettevõtluse rajanud keskkonnaohtlike jäätmete käitlusele: akusid töötlevas perefirmas Ecometal ja osalusega jäätmekäitlejates Weerec ja Höhle.

"Miks eestlased jäävad vähem hiljaks kui leedulased kokkulepitud kohtumistele? Protestantlikel aladel löövad kirikukellad täistunde, pooltunde ja mõnikord ka kolmveerandtunde. Samas kui katoliiklidel aladel löövad kellad siis, kui on vaja minna missale," mõtiskles 2000. aastal Eesti Humanitaarinstituudi ja Helsingi Ülikooli professor Rein Raud.

Viie kuni viiesajaste Eesti kroonide kujundamisega Eesti rahakunstniku tiitli välja teeninud graafiku Vladimir Taigeri loomingusse mahub veel palju muudki: postmarke, postkaarte, plakateid, turvatrükiseid, raamatu illustratsioone.

Jaanuaris, Tammsaare 140. sünniaastapäeval kõlasid järjejutuna katkendid romaani „Põrgupõhja uus Vanapagan“ esimesest poolest. Kuna kuulajatelt sai see palju positiivset vastukaja ja kõlas soove, et seda tahaks edasi kuulata, jõuavadki sel nädalal eetrisse viis katkendit romaani teisest poolest.

Iga esmaspäeva õhtul 85 tuhat inimest teleekraanide ette "Osooni" vaatama tõmbav Vladislav Koržets ei ole ammu enam see naljamees, kes ta satiirilehe Pikker aegadel oli. Nüüd ütleb ta, et inimesel on vaja enese jaoks aega, et oma mõtetest ja ilmatumast tarkusest puhastuda.Suurem kui mure metsamajanduse pärast on Vladislav Koržetsi hinnangul mure põlevkivielektri ja Rail Balticu pärast. Aga rõõmul, rahul ja tasakaalul on tema elus kõige tähtsam koht.

1967 oli ilus aasta, sest siis sündis Vikerraadio. Aga see oli ka aasta, mis Eestis ja maailmas juhtus palju muud. Head, ilusat, naljakat, kurba, dramaatilist. Peeter Helme ja Urmas Vadi valisid välja kakskümmend asja, sündmust ja nähtust, mis kõik 1967. aastal juhtusid ning jutustavad neist nüüd raadiokuulajale.Minisari "Ilus aasta 67" on "Vikerhommikus" eetris alates 6. märtsist kell 8.50.

Kui palju on putukaid, kes hooilmata külmast edasi toimetavad ja kuidas nende elu välja näeb, räägib bioloog ja loodusfotograaf Urmas Tartes. Kristo Elias viib kuulajad oma reportaažis Saaremaa kõrgeimasse punkti, Viidumäe looduskaitsealal asuvasse torni, kus koos noorte loodusfotograafide Martin Vesbergi ja Karl-Jakob Toplaanega asutakse krõbekülmal varahommikul päikesetõusu ja muud põnevat pildile püüdma. Tunni lõpus saame teada, milline oli elu 500 miljonit aastat tagasi, rubriigis "Ürgmere lood" räägib Karin Truuver.Saatejuht on Krista Taim.

Urmas Vadi: "Ilmuma hakkab ajakiri "Teater. Muusika. Kino". 13. oktoobri öösel puhkeb salapärastel asjaoludel Tallinnas Niguliste kirikus tulekahju. Soomlased valivad endale presidendiks Mauno Koivisto ja avavad Helsingis metroo. Toimub Falklandi sõda. 2. aprillil okupeerivad Argentina väed Falklandi ja Lõuna-Georgia saared. Suurbritannia saadab oma väed saari tagasi vallutama. Sõda kestab 74 päeva ja lõpeb Argentina vägede alistumisega. Londonis sünnib prints William. Ajakiri Time annab sel aastal oma aasta inimese tiitli sel korral mitte inimesele, vaid kompuutrile.

3. septembril on Sergei Dovlatovi 75. sünniaastapäev. Selle meenutuseks kuulame katkendeid tema humoorikast lühiromaanist „Võõramaalanna“, mis pajatab nõukogude emigrantide elust Ameerikas. 1941 Ufaas sündinud ja vahepeal ka Eestis elanud Dovlatov emigreerus Ameerikasse – nii nagu ta romaani kangelannagi – ja elas kuni surmani 1990. aastal New Yorgis. „Võõramaalanna“ (Inostranka) ilmus seal aastal 1986.Katkendeid teosest on valinud ja tõlkinud Käthe Kits, neid loeb Tõnu Aav. Helisalvestis aastast 1996. Kuula 29. augustist 2. septembrini kell 11.30 või 22.30.

Miks sai kunstist Kolmanda Reichi poliitika oluline osa, kuidas natsid kunstiteoseid röövisid ja kuidas neid pärast Teist maailmasõda otsima hakati – vastuseid leiab raamatust „Röövlid”. Teos on ilmunud eesti keeles kirjastuselt Hea Lugu, selle on tõlkinud Heidi Saar. Katkendeid raamatust loeb Martin Veinmann.Pildil van Eyckide maalitud Genti altar, mis leiti 1944 Altaussee soolakaevandusse peidetuna.Kuula 6.-10. aprillil kell 11.30 või 22.30.