Kuigi uute sõiduautode müük on viimaste aastate jooksul jõudsalt kosunud, jääb tänavune müük 10-aasta tagusele majandusbuumile siiski omajagu alla.

Tootmisjuht Aimar Kaljula (vasakul) ja tegevjuht Tiit Kolk, kes demonstreerivad Võrumaa Teatajale montaažiruumis asuvaid eritellimusel valminud kontorikappe. Foto: AIGAR NAGEL Keerulistest aegadest välja rabelenud ja end tugeva koostööpartnerina tõestanud Võru pikaaaegne mööblitootja Wermo tegeleb suuresti uute arengusuundade kallal ja naaseb oma tootearenduse juurde järk-järgult. Praegu on Eesti mööblitootjal turul rohkem uusi tooteid kui kunagi varem. Mööblitehase uus ajajärk Küsimusele, kas Wermol läheb praegu hästi, vastab firma tegevjuht Tiit Kolk eestlasliku tagasihoidlikkusega, et alati võiks paremini minna. „Selles mõttes võiks ju paremini minna, et planeerisime optimistlikumaid numbreid, aga samas ei ole põhjust viriseda. Käive on kasvanud, kliendiportfell laienenud ning hea algus tulevikuks on tehtud,” sõnab Kolk rahulolevalt. Keskmise suurusega mööblitootja jaoks on alanud aasta olnud hea mitmes mõttes. „Oleme saanud oma meeskonda võtmetöötajaid ja meil on palju häid plaane. Tegeleme jätkuvalt organisatsiooni võimekuse arendamisega,” märgib tegevjuht. Heas mõttes võib mööblitootja kiidelda ka oma seadmepargiga, sest mööblitehasele kuuluvad kõige nüüdisaegsemad seadmed alates lahtisaagimisest kuni viimistluseni. Firma jõudis märkimisväärse käibeni juba üle-eelmisel aastal pärast saneerimisprotsessi lõppemist. Tootearendus on number üks Ettevõtte juht Tiit Kolk ütleb, et tänavune aasta on olnud oluliselt erinev kõikidest teistest aastatest. „Sel aastal oleme väga palju pühendanud aega ja ressursse tootearendusele. Arendame ja turustame tooteid oma nime all, meil pole kunagi varem nii palju tooteid ühe aastaga turule toodud. See on ka üks põhjusi, miks kogu aur läheb arendusele. Oleme kahekordistanud oma toodete arvu. Kui enne oli nomenklatuuris umbes 50 toodet, siis nüüd on neid juba kaks korda rohkem,” sõnab Kolk. Kuigi praegu veel infot kõikide uute toodete kohta veebilehelt ei leia, ei tähenda see, et töö selle kallal ei käi. Kolgi sõnul on osad tooted veel prototüüpidena valmis, osad lansseerimisel ja osad katsetamisjärgus. Erakordseks peab ta aga tänavust aastat ka selle poolest, et üle 20 aasta külastas ettevõte taas üht mööblimessi, mis toimus Kölnis, kus esimest korda esitleti ka uusimat tootesarja Havvej. Tänaseks on sari müügil nii Londoni peenetes salongides kui ka saadaval Eestis. „Meie populaarsus tõusis väga kiiresti,” on Kolk õnnelik. Wermo selle aasta käive on ületanud kolme miljoni euro piiri ja jäänud enam-vähem samale tasemele eelmise aastaga, ent puhaskasum on võrreldes eelmise aastaga pisut tõusnud. „Selle aasta kasuminumbrist ma veel ei räägiks, aga sellel aastal tuleb ta kindlasti parem,” sõnab Kolk. Wermo müügihitt – söögilauad Ettevõtte juhi sõnul meeldivad inimestele kõige rohkem söögilauad. „Need on püsinud meie toodete tipus, mida müüme vähemalt 200 tükki aastas ainuüksi Eestis. Firma tootevalikusse kuuluvad naturaalselt spoonitud, lamineeritud, MDF- (ehk keskmise tihedusega puitkiudplaat) ja täispuidust lauaplaadist valminud kodumööbel. On ka erinevaid kombinatsioone ja täispuidust tooteid väga enam tootevalikus ei leidu. Mid-century-modern, lühendatult MCM (vabas tõlkes – viiekümnendate modern), on üks mööblidisaini stiile, mis sai alguse Taanis ja millest on inspiratsiooni saanud ka uusim mööbli tootesari. „Tal on omapärane stiil ja esteetika. Teiseks sobib ta meie seadmete, oskuste ja stiiliga ning on ka üks edukamaid tooteid. Selle aasta märtsis lansseerisime selle ja kui tollal arvati, et nad on liiga kallid ja keegi neid ei osta, siis me võtsime siiski selle riski. Tänaseks on selle sarja kalleim toode ehk puhvetkapp toodete paremikus neljandal-viiendal kohal, kusjuures see ei ole olnud müügis veel tervet aastat,” sõnab Kolk. Wermo mööblitehasest on räägitud ka kui tugevast eksportettevõttest. „Meil on koostööpartnerid, kes ekspordivad meie tooteid, mis moodustavad poole meie eksporditavast kaubast. Otseekspordiks läheb aga umbes 40 protsenti toodangust, mille peamisteks sihtriikideks on põhjanaabrid Soome, Rootsi, Norra, ka Läti, Saksamaa, Inglismaa, Belgia, Prantsusmaa,” ütleb Kolk. Ettevõtte juhi sõnul lisandub igal aastal uusi sihtriike, sel aastal Poola ja Tšehhi. „Tootearendus on meie jaoks pidev protsess ja meie eesmärk on tootmisvõimekust iga aastaga kasvatada. Selles mõttes oleme veel noor ettevõte,” räägib Wermo tegevjuht Tiit Kolk, kelle sõnul liigub ettevõte ainult tõusujoonel.

Äkki torkaks kudumisvarda pistikusse või prooviks metallposti limpsata? Tundub jabur, aga vähemasti viimast tehakse ikka.

Vaba Lava avanes omaaegsete "transameeste" lugudega

Korvpalliliigas NBA alistas Dallas Mavericks läinud öösel peetud kohtumises Houston Rocketsi 107:104.

Haapsalu Rannarootsi Selveris ootavad toidupanga vabatahtlikud täna toiduabi puudustkannatavatele läänlastele. Jõulueelne kogumisaktsioon algas eile ja jätkus täna. Tänased noorimad vabatahtlikud olid üheksa-aastased Jaanika ja Veronika, kes võtsid kogumispäevast osa koos emaga ja valvasid annetatud toidu kärusid. “Korjame sööke toidupangale,” selgitas Jaanika. “Et inimesed, kes hakkama ei saa, ei peaks tühja kõhuga olema,” lisas Veronika. Tüdrukud […]

Maanteeamet kuulutas välja rasked ilmaolud Valga, Võru, Põlva, Jõgeva ja Tartu maakonna kõrvalteedel.

Võru linnapeal Anti Allasel on Võru linna ja maakonna elu edasiviimiseks mitu plaani, kuid riigikogus olles näeb ta suuremaid võimalusi nende elluviimiseks. Mõni päev tagasi tegi Võru linnapea Anti Allas teatavaks, et soovib kandideerida tulevastel riigikogu valimistel. Viimati kirjutas Võrumaa Teataja 16. juunil linnapeaga tehtud intervjuus, et ta on otsuses, kas kandideerida või mitte, veel kahevahel. Nüüd aga ütleb linnapea, et otsus sündis raske südamega, ent ta peab seda praegu õigeks. Allas: „Riigikogu võidab ja Võru ei kaotaks” Ilmselt paljude linnakodanike jaoks tuli teade suure üllatusena. Kui küsisime Anti Allaselt, kas ta hindab oma panust riigikogus suuremaks kui praegu linnapeana, siis vastas ta, et need on kaks erinevat asja. „Linnapeana saab linnas rohkem midagi konkreetset ära teha, kuid Võru ja Kagu- Eesti piirkond vajavad rohkem regionaalpoliitilist panust. Võru linna saatus sõltub ka väga palju parlamendi otsustest. Riigikokku valituks osutudes jään edasi linnavolikogu liikmeks ja soovin osaleda volikogu komisjonide töös. Koos minu koduga jäävad mu süda ja hing ikka Võrru ning ma panustan riigikogu kõrvalt jätkuvalt ka linnaelu korraldamisse, nii et linn kokkuvõttes kindlasti ei kaota,” sõnab Allas oma vastuses. Linnapeana on Allas end tõestanud kaasamõtleva ja hooliva linnajuhina ning on palju neid, kes ei soovi, et ta linnajuhi kohalt lahkuks. Sellegipoolest paneb see olukord küsima, kas ja kes võiks olla sobilik kandidaat uueks linnapeaks? „Ma olen selle peale mõelnud. Linnapeakandidaat peaks olema südamlik, pühenduv ja töökas. Talle peavad rahva mured ka tõeliselt korda minema ja ta peab suutma panustada rohkem kui kaheksa tundi päevas. Ta ei tohiks kindlasti seada esikohale oma isiklikke eesmärke,” loetleb teist ametiaega pidav linnapea heade omadustena. „Kedagi konkreetset ei tahaks siinkohal avaldada, aga ma kinnitan, et selline inimene on olemas. Lõppude lõpuks ei ole see ju minu otsus, selle teeb ikkagi volikogu,” lisab Allas. Küsimusele, kas Võru jaoks muutub midagi halvemaks, vastab Allas veendunult: „Seda ma ei usu. Asendamatuid inimesi ju ei ole olemas. Linnavalitsuse moodustab täna hea meeskond ning kõikide pooleliolevate teemadega minnakse kindlasti lõpuni. Uuele inimesele tuleb muidugi ka anda sellel kohal pisut aega sisseelamiseks.” Laskmata karu nahka ei tasu jagama hakata … Selliste sõnadega vastas linnapea küsimusele, mis edasi saama hakkab. Ta lisas, et praegu on veel vara otsuseid teha. „Nagu ma ütlesin: ma pole veel kuhugi saanud ja vara on veel metsas ringi jooksva karu nahka jagada,” vastab Allas. „Ma ei põgene kuhugi. Ma tunnen end Võrus ja seda tööd tehes äärmiselt hästi. Aga kuna ma olen poliitik, siis on loogiline astuda ka järgmine samm. Mul on kaks head valikut: kui ei osutu valituks, siis töötan suure rõõmuga edasi Võru linnapeana, vastupidisel juhul teen riigikogus töötades kõik selleks, et olla abiks Võru linnale ja kogu Kagu-Eesti piirkonnale. Tükk aega ei ole riigikogu koosseisus olnud inimest, kes päriselt elaks Võru linnas ja teaks meie kodulinna muresid läbi ja lõhki,” sõnab Allas. „Mulle pole võõras ka maaelu, sest olen juurte poolest maapoiss ja kasvatan ka praegu oma perele kartuli ja köögivilja ise,” räägib ta. Linnapea lisab veel naljatlemisi, et riigikokku ei peaks saatma neid, kellest tahetakse lahti saada, vaid neid, kellest oleks seal ka reaalselt kasu. „Inimene, kes teeb hästi tööd, peab saama ka võimaluse edasi liikuda, sest muidu on see olukord pisut demotiveeriv ja meenutab veneaegset ütlust: „Edutada tuleb neid, kellest tahetakse lahti saada.” Ta julgustab kõiki nüüdisaegsemalt mõtlema ja valima riigikokku ka neid inimesi, keda tahaks endale hoida.