Reedene intervjuu. Kristjan Pihl ja Hans H. Luik
2024-05-16 / Vikerraadio
Kristjan Pihli külaline on ajakirjanik ja meediaärimees Hans H. Luik.
1. juulil asub kaitseväe etteotsa brigaadikindral Andrus Merilo.
Saates "Reedene intervjuu" on sel nädalal Eesti ühe rahvarohkeima valla, Saue vallavanem Andres Laisk.
Saates "Reedene intervjuu" on sel nädalal Eesti ühe rahvarohkeima valla, Saue vallavanem Andres Laisk.
Psühhiaatrilised diagnoosid on viimastel aastakümnetel vabanenud stigmadest ehk inimesed julgevad vaimse tervise probleemide korral abi otsida ning abivajadust tunnistada. Ent kas teisalt ei ole diagnoosimisega kohati ka üle usutavuse piiri mindud?
Akud muutuvad aina väiksemateks ja võimsamateks, kuid isegi uuemad telefonid saavad päeva lõpuks tihtilugu tühjaks. Tehnoloogiainsener Ronald Välilt uurime, millal jõuavad akutehnoloogiad lõpuks nii kaugele, et me ei pea seadmeid igapäevaselt laadima. Kuidas koduseadmete akude eluiga parandada? Saate teises pooles räägib advokaat Mihkel Miidla sellest, kui salajane on meie igapäevane e-kirja vahetus või keskustelu sõnumirakendustes. Kas tehnoloogiaettevõtted võivad lugeda meie kirju, et sealt lapspornot otsida või meile sihitud reklaami saata? Kas mõni sõnumirakendusplatvorm on turvalisem kui teine? Saatejuht on Johannes Voltri. Ootame kuulajatelt tagasisidet ja teemapakkumisi kodulehele või e-posti aadressil huvitaja@err.ee. Kuulake teisipäevast reedeni kell 10.05.
1. juulil asub kaitseväe etteotsa brigaadikindral Andrus Merilo.
Sel korral on "Reedese intervjuu" külaline Eesti Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. Räägime Ukraina sõjast ja Eesti kaitseväe arengust sõja ajal. Saatejuht on Astrid Kannel.
Hulk teadlasi ja tehisintellekti eksperte on avaldanud kirja, nõudes tehisintellekti arenduse viivitamatut peatamist. Kui reaalne säärane peatamine üldse on ja milline saab olema me tulevik tööturul käsikäes tehisintellektiga?
Moldova presidendi Maia Sandu sõnul kavatseb Venemaa korraldada seal vägivaldse riigipöörde. Kell 7.35 uurime välisministeeriumi kantslerilt Jonatan Vseviovilt, kas see on realistlik ning kuidas sealsed arengud poliitilist ning sõjalist olukorda Euroopas laiemalt mõjutavad. Saatejuhid Kirke Ert ja Taavi Libe.Saate toimetaja on Deisi Helemäe-Sarv. Kontakt deisi.helemae@err.ee.
Eesti Rahva Muuseum kogus lugusid ja fotosid taaskasutuse ja prügi teemal. Kuuleme, kuidas läks ja milliseid lugusid saadeti. Kogumisaktsioonist räägib kuraator Tenno Teidearu. "Miks on ilmake udune?" - kustkohast see tuntud laul päritud on, jutustab Lauri Õunapuu. Saatejuht on Krista Taim.
Laupäeval läks eetrisse populaarse teadussaate "Rakett 69" finaal. "Vikerhommikus" räägime kell 8.30 saate värske võitjaga ning uurime, millised emotsioonid teda valitsevad ja milline tulevik noori teadusmaailmas ootab. Suurejoonelise lõpu sai laupäeval ka Eurovisiooni lauluvõistlus. Kes võitis, kuidas läks Eestil ning millised olid eestlaste eelistused, seda arutame kell 9.15 Eesti žürii liikme Maian Kärmasega, kellele ühtlasi saame ka Raadio Tallinna 16. sünnipäeva puhul õnne soovida! Saatejuht on Kerttu Kaldoja.ÕNNESOOVIDE kohta loe lähemalt siit.
Harju Maakohus keelas Tallinna Sadama eksjuhtide korruptsiooniprotsessi kajastamise. Sama kohus ei soovinud anda ajakirjanikele tutvumiseks Mati Alaveri kokkuleppemenetluses süüdi mõistmisega lõppenud süüasja toimikuid, milles kirjeldati, kuidas treener kallutas sportlasi dopingu tarvitamisele. Ajakirjanikel koos advokaatidega kulus palju aega ja vaeva, et saavutada Riigikohtus keeldude tühistamine.
893. saates tuleb tuginedes arst Aleksandr Mjasnikovi mälestustele juttu Stalini elu viimastest päevadest, tema üha halvenevast kehalisest ja vaimsest tervisest ning sellest, mis toimus diktaatori elu viimsetel tundidel.
Hiljuti 90-aastaseks saanud majandusteadlane Leev Kuum ütleb, et ta elaks nagu teist elu. Kõlab uskumatult, aga tema noorim laps - teisest abielust sündinud Laura Joanna - lõpetab 9. klassi. Leev sai kolmandat korda isaks vanuses 70+!
Kas teadsite, et valesti kütmine kulutab liigselt puid, annab vähem sooja, saastab keskkonda ja kahjustab ka sinu tervist?
Räägime suitsusaunast ja muusikalavastusest "Suidsusannasümfoonia", mis tuuakse lavale 1.-4. augustini Moostes, kus toimuvad suitsusauna päevad. Praegu on tihe proovide aeg, sest kollektiiv on suur: Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ERSO muusikud, pärimusmuusikud ja näitlejad. Lavastaja on Tarmo Tagamets ning idee autor Triinu Laan Võru Instituudist. Nende mõtteid saates kuulemegi.
"Raadio JAIK" on Von Krahli Teatri, Vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv saatesari pakub arutlusi ja visioone elust Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Septembri algul käivitus Von Krahlis tänaseks poole peale jõudnud loengusari "Elu pärast Googlet", mis on aluseks saatesarjale "Raadio JAIK", kus erinevad stuudiokülalised arutlevad loengutel kuuldud teemadel. Aruteludele lisanduvad katked salvestatud loengumaterjalist, kommentaarid asjatundjatelt, vastulaused, teemakohased lisaintervjuud ja seonduv helimaterjal arhiividest ning Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kommentaar. "JAIK on suunatud mõtlevale, uudishimulikule ja kaastundlikule osale täiskasvanud ühiskonnast, kellele tundub oluline meie homne eksistents," kommenteerib ettevõtmise eestvedaja Peeter Jalakas, kelle arvates annab loengu- ja saatesarja veidi mänguline formaat hea võimaluse rääkida tõsistest ja olulistest asjadest ilma, et see muutuks manitsuseks, etteheiteks või hirmutamiseks. Loengute ja raadiosaate teemade ring liigub kõigis inimeksistentsi puudutavates valdkondades. "Elu pärast Googlet" loengusarjas esinevad Kaupo Vipp, Mart Noorma, Asse Sauga, Rea Raus, Ringo Ringvee, Kristjan Port, Saale Kareda, Sten Tamkivi, Mihkel Kangur, Jaan Aru, Oliver Laas, Jaak Vilo. Igale loengule annab omapoolse lõppakordi Tarmo Soomere. Stuudios arutlevad kuuldu üle Daniel Vaarik, Tarmo Jüristo, Kristjan Lepik, Peeter Laurits, Riina Raudne, Peeter Jalakas, Ingrid Peek ja paljud teised. Saate toimetaja on Kristin Kalamees, helikujunduse loovad Hendrik Kaljujärv ja Jakob Juhkam. Loengusari "Elu pärast Googlet" ja "Raadio JAIK" on osa Von Krahli 25. hooaja hariduse ja kunsti suurprojektist JAIK, mis on pühendatud EV100-le ja mille teemaks on Eesti ja maailm 25 aasta pärast. Loengusari valmib Von Krahli Teatri, Vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös. Lisainfo ja registreerumine loengutele www.jaik.ee "Raadio JAIK" Vikerraadios https://vikerraadio.err.ee/raadio-jaik
Kristjan Jaak Petersoni keelealastele töödele heidab pilgu kirjandusteadlane Kristi Metste (alumisel fotol). Juttu tuleb näiteks "konsonantide iseloomust" ja sellest, miks eesti keeles ei ole Kristjan Jaagu arvates palju konsonante, aga on palju vokaale.
"Teeliste kirikud" on projekt, mille eesmärgiks on hoida kirikute uksed avatutena läbi suve. Projektijuht Marko Kaldur räägib, millised on kirikute võimalused endid turistidele tutvustada ja mida eeldatakse teelistelt, kes tunnevad pühakodade vastu huvi. Kõpu ja Suure-Jaani koguduste õpetaja Hedi Vilumaa räägib, kuidas nemad teeliste kirikute hooajaks on valmistunud ja miks tasub Viljandimaa pühakodadega tutvuma minna.
Muusikasaade jätkub tähtpäevade lainel.
"Ühisosa" teises saates räägime lähemalt lähisuhtevägivallast. Mis paneb kedagi oma lähedase vastu kätt tõstma, kui suur on probleem Eestis, keda see enim puudutab ning kust võib saada abi?Stuudios on sel teemal arutlemas sotsiaalkindlustusameti ohvriabi juht Jako Salla ja ohvriabi peaspetsialist Harjumaal, Anne Jegorova.Saatejuht on Kerttu Kaldoja, kuulake reedel kell 10.05.
Millalgi 1980ndatel on noor mees Jaak Volmer äkitselt määratud kalatraaler Roobaku kapteniks. Nõukogude Liidu laevastiku koosseisus on Roobaku kalapüügil Aafrika vetes ja konkurentsis plaani täitmise nimel tuleb teinekord öö läbigi tööd rabada. Pinged meeskonnas võivad kergelt tekkida, kuid kapten peab kõigi ja kõigega hakkama saama.
Tallinna vanalinn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Räägime peagi algavatest Tallinna Vanalinna Päevadest ning sellest, kuidas ühe linna lugu jutustada. Stuudios on Tallinna Vanalinna Päevade peakorraldaja Anne Velt ja Tallinna Linnamuuseumi juht Toomas Abiline.
Misantroopia ehk inimeste põlgamine. Sõna tuleneb vanakreekakeelsetest sõnadest μῖσος (misos – 'vihkamine') ja ἄνθρωπος (anthrōpos – 'inimene’). Eesti keele seletav sõnaraamat annab meile misantroobi vasteks toreda sõna: inimesepõlgur.
Põlva maakonnas Kanepi vallas asub piibelliku nimega Soodoma küla. Olemas on aga ka Komorra talu.Eesti kohanimeraamat ütleb meile, et kunagise Erastvere vallamaja ja koolimaja ligidal asub popsiküla, mida 19. sajandi lõpul hakati kutsuma Soodomaks pilkavas võrdluses piiblist tuntud Soodoma ja Komorra nimedega.
Suuri valgeid liblikaid, mustlaik-apollosid on Eestisse viimastel aastakümnetel juurde tulnud, ehkki mujal Euroopas kipub neid pigem vähemaks jääma. Kes need mustlaik-apollod täpsemalt on ja mis neid Eestisse tõmbab, seda selgitavad saates Kadri Kask ja Valdo Kuusemets Eesti Maaülikoolist. Millise tulemusega lõppes teaduslahing, räägime Kristi Parroga ühendusest Elus teadus. Teaduslahing oli kooliõpilaste teadusteemaline võistlus. Kuula 17. mail kell 17.05. Saatejuht on Priit Ennet.
Ajakirjaniku, kirjastaja ja meediaärimehe Hans H. Luige sõnul peab ajakirjandus leidma kogu aeg uusi rütme ja pakkuma välja uut viit. Kõneldes sõjast Ukrainas, sõnas ta, et tuleks lõpetada hirm küsimuse ees, kas rahu ükskord tuleb ja mis tingimusel.