Hans H. Luik: ajakirjandus on laulev tõe otsimise masin
2024-05-18 / ERR
Ajakirjaniku, kirjastaja ja meediaärimehe Hans H. Luige sõnul peab ajakirjandus leidma kogu aeg uusi rütme ja pakkuma välja uut viit. Kõneldes sõjast Ukrainas, sõnas ta, et tuleks lõpetada hirm küsimuse ees, kas rahu ükskord tuleb ja mis tingimusel.
Läbi aegade on noorte idealism olnud üks suuremaid maailmamuutjaid. Marju Lauristini ja mitmete teiste sõnavõttudest jääb aga mulje, et meil on praegu vastupidi: vanad on idealistid ja noored ratsionalistid. Loodan, et eksin, märgib Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.
Läbi aegade on noorte idealism olnud üks suuremaid maailmamuutjaid. Marju Lauristini ja mitmete teiste sõnavõttudest jääb aga mulje, et meil on praegu vastupidi: vanad on idealistid ja noored ratsionalistid. Loodan, et eksin, märgib Raul Rebane Vikerraadio päevakommentaaris.
Tehnooptimismi praegune tuhin keerleb sõnumi ümber, et tehisaru (ingl artificial intelligence, AI) võtab ära suure osa inimeste tööst ning mõni amet, näiteks ajakirjaniku oma, võib sootuks kaduda. Suure tõenäosusega tehisaru ajakirjanikku asendama ei hakka – jah, selleks on võimalus, kuid takistused tehisaru juurutamisel on märksa suuremad, kirjutab Marju Himma algselt Sirbis ilmunud kommentaaris.
Marju Lauristin ütles Müürilehele antud intervjuus, et meie ajataju määrab suuresti sündmuste ja muutuste hulk ehk kui midagi pole juhtunud, tundub kõik väga lähedal, aga kui sündmusi on aga palju, tundub kõik väga kaugel.
30 aasta jooksul on Eesti ajakirjanduse nägu kujundanud konkurentidena kaks meest – Postimees Grupi rajanud Mart Kadastik ja Ekspress Grupi loonud Hans H. Luik. Augustis 1991, kui Eesti taastas iseseisvuse, oli Kadastik Postimehe peatoimetaja ja Luik Eesti Ekspressi kirjastaja. Nüüd vaatavad nad tagasi ja ütlevad, kuidas ajakirjandusel nii hästi läks.