Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud "Majanduspoliitika plaani" 2025. aasta ja järgnevate aastate tegevuskavade koostamiseks. ERR-i portaal avaldab ettepanekud täismahus.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud "Majanduspoliitika plaani" 2025. aasta ja järgnevate aastate tegevuskavade koostamiseks. ERR-i portaal avaldab ettepanekud täismahus.

Ettevõtjad, kes on kolmkümmend ja rohkem aastat tegelenud oma ettevõtete ja nende kaudu meie majanduse ülesehitamisega, on väsinud. Väsinud bürokraatiast. Väsinud sellest, et mida aeg edasi, seda vähem meiesuguseid usaldatakse, kirjutab Indrek Neivelt.

Eesti metsa pindala on viimase 80 aasta jooksul olnud pidevas kasvutrendis, seda peamiselt kasutusest välja jäänud põllu- ja rohumaade metsastumise või metsastamise tulemusel. See tähendab, et vaba maaressurssi metsade laiendamiseks enam väga palju polegi, kirjutab Marek Metslaid.

Kui tahame ühiskonnana rikkamaks saada, peame muutma suhtumist julgetesse ideedesse ja plaanidesse. Ambitsioon pole üksnes valik, vaid hädavajalik, kirjutab Jüri Käo.

Eesti ehitus- ja tööstussektor on kiratsenud 1,5 aastat ning riigi majanduse taastamise seisukohast on lubamatu hoida kinni Euroopa Liidust eraldatud toetusraha, kirjutab Annika Kadaja.

Eesti on ka tulevikus Euroopaga ja räägib otsustes kaasa. Kui muidugi meie valik on puhtam ja soodsam energia saastava asemel või korras ja kliimakindel hoonefond. Eelnevaga koos käib ka puhas ja hoitud loodus, kirjutab Kristen Michal.

Euroopa võitleb inflatsiooniga. Parim viis selleks on intressimäärade tõstmine ja majanduse jahutamine. Rohepööre toob praeguse teadmisega kaasa suure hinnatõusu, kuna uued lahendused on selgelt kulukamad, kirjutab Ahti Asmann.

Tulevikku vaadates võiks loota, et ehk on hullem möödas ja meid ootavad ees rahulikumad ajad, aga ebamäärasus pole siiski sugugi vähenenud. Igasugune ebamäärasus tuleviku suhtes vähendab ettevõtjate soovi investeerida ja areneda ning sama kehtib ka majapidamiste tarbimiskäitumise kohta, kirjutab Raul Eamets.

Euroopa Parlamendi liikme Riho Terrase (Isamaa) sõnul annab eelmisel nädalal meediasse lekkinud EL-i strateegiapaber lootust, et Euroopa Komisjon loobub plaanimajandusele sarnanevast rohepöördest ning seab selle asemel esiplaanile Euroopa Liidu julgeoleku ja majanduse.

Ma ei taha elada maal, kus metsade asemel laiuvad lageraiemaastikud ning merest turritavad välja tuulikud, millest varem või hiljem hakkavad moodustuma düstoopilised mahajäetud tuulikute surnuaiad, sedastab Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris.

Kuigi rohepööre ei ole lihtne, oleks suur viga mitte muuta majandust keskkonnasõbralikumaks, ütles Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) president Odile Renaud-Basso ERR-ile antud intervjuus. Tema sõnul on Eesti ettevõtluskeskkond väga konkurentsivõimeline ning kindlasti pöördub Eesti majandus uuesti kasvule.

Kui investeeringutele reaalseid tingimusi ei looda, siis jäävadki metsamehed paberipuud ümarpuiduna eksportima Soome ja Rootsi, tulevikus ka Lätti, kirjutab Ants Erik.

Energeetika on julgeoleku ja majanduse alustala, kuid Eestis on selle strateegiline planeerimine asendunud päevapoliitikast tulenevate arvamustega. Eesmärgiks on võetud rohepöörde rekordkiirusel nn ära tegemine ja täielikult jäetakse arvestamata, mis maksab rohepöörde maailmarekordi saavutamine elanikele ja kas meie majandus üldse sellise eksperimendi välja kannatab, kirjutab Arvi Hamburg.

Sõnumisegadus, õigusloome ja bürokraatia kuhjumine võivad rohepöördele karuteene teha. Vastust vajavad küsimused, kas rohepöörde kese on seadusandja, tootja või tarbija vastutusel ning millised on osapoolte rollid ja ülesanded, kirjutavad Mart Parind ja Põim Kama.