Praeguseks on üle tuhande organisatsiooni ühinenud pöördumisega Euroopa Liidu liidrite poole toetada Euroopa tööstuskokkulepet. Belgia peaminister Alexander De Croole, kes suuresti seda initsiatiivi on vedanud, on öelnud, et Euroopa tööstuskokkuleppe ambitsioon peaks olema samal tasemel Euroopa rohelepinguga. Kõlab üsna julgelt, kirjutab Ahti Asmann algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Praeguseks on üle tuhande organisatsiooni ühinenud pöördumisega Euroopa Liidu liidrite poole toetada Euroopa tööstuskokkulepet. Belgia peaminister Alexander De Croole, kes suuresti seda initsiatiivi on vedanud, on öelnud, et Euroopa tööstuskokkuleppe ambitsioon peaks olema samal tasemel Euroopa rohelepinguga. Kõlab üsna julgelt, kirjutab Ahti Asmann algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Kliimakindla majanduse seaduse põhisuundi tutvustav dokument jätab kliimamuutuste leevendamisega seotud heitkoguste kärpimise kõrval tähelepanuta kliimamuutustega kohanemiseks vajalikud eesmärgid. Seaduse ettevalmistamisel on ministeeriumi koostöö teadlastega olnud pigem näiline kui sisuline, leiavad Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse eksperdid Hans Orru, Piia Post ja Martin A. Noorkõiv.

Eesti väiksus on muutumas järjest suuremaks takistuseks, mis kipub piirama meie IT- ja tehnoloogiasektori edasise kasvu võimalusi. Me ei saa tahta olla osa globaalsest maailmast ja selle hüvedest, olles samal ajal kinnised, peletades ja peljates välismaalasi, kirjutab Annika Järs.

Seni on riiklikud investeeringutoetused olnud suunatud ennekõike väikestele või keskmistele projektidele, kuid praegu on õige fookusesse võtta suurinvesteeringud. Selleks ei pea küsima lisaraha, vaid alustama seniste prioriteetide ja toetuspõhimõtete ülevaatamise ja ümberhindamisega, kirjutab Andres Sutt.

Eesti ehitus- ja tööstussektor on kiratsenud 1,5 aastat ning riigi majanduse taastamise seisukohast on lubamatu hoida kinni Euroopa Liidust eraldatud toetusraha, kirjutab Annika Kadaja.

Eesti on ka tulevikus Euroopaga ja räägib otsustes kaasa. Kui muidugi meie valik on puhtam ja soodsam energia saastava asemel või korras ja kliimakindel hoonefond. Eelnevaga koos käib ka puhas ja hoitud loodus, kirjutab Kristen Michal.

Aeg on tunnistada, et rohepööre saab toimuda vaid juhul, kui selle keskmesse seatakse meie inimesed ja ettevõtted ning nende heaolu, kirjutab Mait Palts.

Ma ei taha elada maal, kus metsade asemel laiuvad lageraiemaastikud ning merest turritavad välja tuulikud, millest varem või hiljem hakkavad moodustuma düstoopilised mahajäetud tuulikute surnuaiad, sedastab Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris.

Merenduse globaalsed muutused ei jäta puutumata ka Eestit. On meie valik, kas tunda end muutustest ohustatuna või panna need Eesti konkurentsivõime kasuks tööle, kirjutab Kaupo Läänerand.

Peame nii Euroopa tasandil kui ka Eesti kliimaseaduses selgelt määratlema, milline on kestlik biokütus, kirjutab Yoko Alender.

Rahvusvahelises äris kõrgemasse liigasse murdmiseks peavad Eesti ettevõtjad hakkama investeerima mitu põlvkonda ette mõeldes, nagu on kombeks arenenud tööstusriikides ja milleks on rohepöörde tõttu praegu parim aeg, kirjutab Priit Haldma.

Päikest on järjest enam näha, jaanipäev läheneb ja automaksudebatt kogub pöördeid nagu kevadine Kawasaki. Pärast aastakümnete pikkust vaikust ei vaibu aastakene tagasi ühtäkki üles kerkinud teema enne lõplikku lahendust, kuid skeptikutele on endiselt ebaselge, mis on maksu eesmärk, kirjutab Madis Aben.

Kliimaministeerium annab lähiaastatel üle poole miljardi euro toetusraha ressursitõhususe, rohetehnoloogiate, jalgrattateede, trammivõrgu, hoonete energiatõhususe ning teiste ringmajandust soodustavate investeeringute tegemiseks, kirjutab Ivo Jaanisoo.

Eesti majandus on topeltsurve all: väliselt raske olukord on korrutatud riigisisese survega. Ilmselt teab iga ärimees, et kahte sõda korraga ei ole võimalik võita, kirjutab Jüri Tiidermann.

Ilma eduka majanduseta pole vahendeid julgeoleku tagamiseks ning ilma julgeolekuta pole keskkonda, kus majandus saaks toimida ja õitseda, kirjutab Silvester Soop.

Päevase vahega tutvustati Eesti kliimaseaduse eelnõu ja avaldati Euroopa Komisjoni ettepanek 2040. aasta kasvuhoonegaaside vähendamiseks. Viimase puhul on oluline majanduse konkurentsivõime säilitamine, sisuline kaasamine ja õiglane üleminek. Ilma neid arvestamata on oht tekitada ühiskonna erinevatelt gruppidelt nii tugev vastuseis, et isegi lihtsamad muutused jäävad ellu viimata, kirjutab Annela Anger-Kraavi.

Eesti riigi juhtimise seisukohalt on vaja praktikat, et seatud plaanide täitmist analüüsitakse ja hinnatakse ning ebaõnnestumistest õpitakse. Praegune praktika on aga selline, et võetakse vastu arengukavad, tehakse plaanid ning tähtaja saabumisel ei analüüsita ega hinnata tulemusi piisavalt, kirjutab Urmas Varblane.

Kavandatav kliimaseadus võib tuua automanikele kaasa mitmeid keskkonnamakse, nagu ummikumaks, teemaks ja kasutuspõhine automaks, mis kõik peaks aitama Eestil kliimaeesmärke täita. Kliimaministeeriumi sõnul on tegemist esialgse ideekorjega, millest kasutust leiavad vaid sotsiaalmajanduslikult sobivad lahendused.

Kui kliimaseaduse eesmärk on jagada laiali ülesandeid riiklikul tasemel juba võetud kohustuste katteks, siis saame endale mitte ühiskonna kindlustunnet kasvatava seaduse, vaid keskkonnakoormiste käsulauad ja neid pole kellelegi vaja, kirjutab Jaak Aaviksoo.