NEW SCIENTIST ⟩ Teadlased: 1859. aasta päikesetorm oli veelgi võimsam ja hävitavam kui arvati

2024-03-29 / Postimees Teadus

Ajaloo suurim registreeritud päikesetorm ehk 1859. aastal toimunud Carringtoni sündmus võis olla veelgi haruldasem ja äärmuslikum, kui me seni arvasime, selgub tol ajal kogutud magnetvälja mõõtmise andmete ülekontrollimisest.

Postimees Teadus (77)
NEW SCIENTIST ⟩ Elu sotsiaalmeediata toob kaasa suuri terviseprobleeme (127)
2024-07-19 / Postimees Teadus

Maailmas, kus sotsiaalmeedia on saanud meie elude lahutamatuks osaks, on raske eirata selle mõju meie tervisele, eriti noorte jaoks. Nii, nagu toob sotsiaalmeedia kasutamine kaasa palju kahju, tekitab ka selle puudumine palju probleeme.

New Scientist ⟩ Sulimesilased võisid välja suretada mõned paljasseemnetaimed (127)
2024-07-12 / Postimees Teadus

Meemesilased on hinnatud tolmeldajad, kuid selgub, et mõnikord nad ka varastavad õietolmu - taime heaks sealjuures midagi tegemata. Uuring meemesilaste õietolmuvarguste kohta heidab valgust sellele, miks esimesed lilled areneda võisid.

NEW SCIENTIST ⟩ Hoia alt! Need verejanulised elukad võivad sulle krae vahele hüpata (66)
2024-07-03 / Postimees Teadus

Teadlased on esimest korda dokumenteerinud kaanid, kes hüppavad lehtedelt, lahendades sajandeid kestnud vaidluse vereimejate hüppevõime üle.

NEW SCIENTIST Isejuhtivad autod on inimjuhtidest ohutumad, välja arvatud teatud olukorras (53)
2024-06-28 / Postimees Teadus

Õnnetuste statistilise uuringu kohaselt on isejuhtivad autod tavaliselt ohutumad kui inimestest juhid, kuid teatud olukordades on neil siiski rohkem probleeme.

NEW SCIENTIST ⟩ Selle videomänguga jääks hätta isegi maailma võimsaim superarvuti (66)
2024-06-26 / Postimees Teadus

Arvutamine, kas videomänguseeria «Super Mario Bros» teatud tasemed on läbitavad enne nende mängimist, on matemaatiliselt võimatu, isegi kui teil oleks mitu aastat aega ja käepärast maailma võimsaim superarvuti.

NEW SCIENTIST ⟩ See on ju hukatus, hüperboloid: laserid muutuvad miljon korda võimsamaks (66)
2024-06-21 / Postimees Teadus

Laserite tootmises plasma kasutamine võib neid olemasolevatest tuhandeid kordi võimsamaks muuta.

NEW SCIENTIST ⟩ Teadlased on jälile jõudmas noore vere turgutavate omaduste saladusele (66)
2024-06-21 / Postimees Teadus

Noore vere turgutavad omadused võivad suuresti olla tingitud RNA ja valkude kogumist, mis vere kaudu ühest rakust teistesse liigub. Kui teadlased need noortelt hiirtelt saadud vesiikulid vanadesse süstisid, muutis see mitmeid vananemise tunnuseid, sealhulgas suurendas juuste kasvu ja lihasjõudu ning parandas koordinatsiooni ja vastupidavust.

NEW SCIENTIST ⟩ Teadlased tahavad puurida Kuu sisse viie kilomeetri sügavuse augu universumi uurimiseks (66)
2024-06-14 / Postimees Teadus

Kuule sügava augu puurimine võib lõpuks anda meile põhjapanevaid tõendeid selle kohta, et prootonid võivad laguneda, väidab teadlaste grupp. See omakorda aitaks ühendada mitmed füüsikateooriad, et seletada universumi ülesehitust ja maailma eksisteerimise põhimõtteid.

NEW SCIENTIST ⟩ Õnnetu täht võib jääda elu lõpuni musta auguga surmatangot tantsima (66)
2024-06-12 / Postimees Teadus

Täht näib olevat lukustatud surmavasse tantsu ülimassiivse musta auguga. Astronoomide meeskonna sõnul rebeneb see õnnetu täht peaaegu laiali iga kord, kui tema orbiit mustast august möödub.

NEW SCIENTIST Heitmevaba tsement - kas see võibki päästa planeedi? (66)
2024-06-08 / Postimees Teadus

Tsementi saab nüüd toota lammutatud hoonete jäätmetest, mis teadlaste sõnul võiks 2050. aastaks säästa miljardeid tonne süsinikku.

NEW SCIENTIST ⟩ Kofeiin on ajule hea – isegi sipelgad on targemad (76)
2024-06-05 / Postimees Teadus

Kofeiin ei ole ainult inimeste jaoks aju turgutaja. Kofeiini sisaldavat lahust joovad sipelgad suudavad magusaid hüvesid kiiremini leida, mis viitab sellele, et ravim soodustab õppimist.

NEW SCIENTIST ⟩ Tehisaru suudab uskumatult täpselt avastada maamiinide asukohti (12)
2024-05-31 / Postimees Teadus

Tehisintellekt suudab ennustada maamiinide asukohta kuni 92-protsendilise täpsusega, muutes surmavate ohtude eemaldamise palju kiiremaks ja tõhusamaks, väidavad teadlased.

NEW SCIENTIST Kui oled tihti vihane, siis võib sind varsti ohustada infarkt (109)
2024-05-31 / Postimees Teadus

Vihaseks saamine – isegi vaid mõneks minutiks – võib muuta teie veresoonte tööd, mis omakorda võib suurendada südameinfarkti ja insuldi tõenäosust. See leid võib selgitada, miks mõned inimesed kogevad neid terviseprobleeme emotsionaalsete sündmuste ajal.

NEW SCIENTIST Ettevaatust! Kuumad ilmad võivad lapsed haiglasse saata (8)
2024-05-29 / Postimees Teadus

Kuum ilm põhjustab astmahaigete laste sagedasemaid haiglakülastusi.

NEW SCIENTIST ⟩ Galaktikas uitab triljoneid kodutäheta planeete, mõned on isegi elatavad (78)
2024-05-26 / Postimees Teadus

Kujutlege maailma, kus on alati öö, olenemata kellaajast või aastast. Tegelikult pole ka päevi ega aastaid, sest pole päikest, mis tähendab, et pole päevavalgust, mis tähistaks aja möödumist. See on üksildane maailm, mis triivib läbi tähtedevahelise ruumi.

NEW SCIENTIST ⟩ Loe, miks on naistel meestega võrreldes eeliseid paremale tervisele (3)
2024-05-23 / Postimees Teadus

Idee, et naise keha on haavatavam, on levinud müüt. Tegelikult näitab bioloogia, et naistel on meeste ees mitmeid eeliseid. Uurime, milliseid terviseraskusi taluvad naised meestest paremini.

NEW SCIENTIST ⟩ Valulik menstruatsioon toob endaga kaasa kehvad eksamitulemused (95)
2024-05-22 / Postimees Teadus

Teismelised tüdrukud, kellel on rasked, pikad või valulikud menstruatsioonid, võivad saada suurema tõenäosusega eksamitel madalamaid punkte kui need, kelle menstruatsioon on lühem.

NEW SCIENTIST ⟩ Kas Interneti kasutamine teeb meid rõõmsamaks või kurvemaks? (133)
2024-05-18 / Postimees Teadus

Aina parem juurdepääs Internetile on seotud parema heaoluga kogu maailmas, järeldas ulatuslik teadusuuring. See leid näib olevat vastuolus murega, et nutitelefonid on kaasa toonud vaimse tervise probleemide tulva. Niisiis, kus peitub tõde?

NEW SCIENTIST ⟩ Lapsevanemaks olemine aitab hoida aju noorena (66)
2024-05-16 / Postimees Teadus

Teadlaste uue uuringu kohaselt selgub, et lapsevanemaks olemine võib hoida aju noorena ja kaitsta vanusega seotud taandarengute eest. Võtmeteguriks on suurem sotsiaalsus ja füüsiline aktiivsus.

NEW SCIENTIST Euroopa suved saavad olema kuumemad, kui arvati ning selle põhjus on üllatav... (44)
2024-05-15 / Postimees Teadus

Tulevased kuumalained Euroopas on kardetust veelgi lämmatavamad. Piirkondlikud kliimamudelid, millele planeerijad tuginevad, alahindavad suvesoojust, kuna need ei võta arvesse intensiivsemat päikesepaistet õhusaaste vähenemise tõttu.

NEW SCIENTIST Teadlastele tundub, et leetrite immuunsus väheneb (34)
2024-05-13 / Postimees Teadus

Uute uuringute järgi ei pruugi lapsena kahe leetritevastase vaktsiiniannuse saamine alati kaasa tuua eluaegset immuunsust. Sellest hoolimata on see parim viis haiguse eest kaitsmiseks.

NEW SCIENTIST ⟩ Miks küll inimestel on nii pikk lapsepõlv? (149)
2024-05-09 / Postimees Teadus

Tahtsin alustada seda artiklit teisel viisil. Aga see oli enne, kui mu 10-aastane tütar sekkus. Tegelikult olin juba kirjutama hakanud, kui ta äkki ilmus ja üritas mind petta. Ta tahtis vedada 10 naela peale kihla, et saab hariliku pliiatsiga kirjutada punast värvi. Sellise alustava ettevõtja pettumuseks keeldusin ta pakutud kihlveost: ta oli liiga enesekindel, nii et kahtlustasin, et tal on mingi temp plaanis ja lasin tal oma triki paljastada. Ta võttis pliiatsi ja kirjutaski: «punane värv». Siis naeris ta nagu hüään ja läks õnne proovima, kas õnnestub ema haneks tõmmata.

NEW SCIENTIST ⟩ Uued ravivõimalused hasartmängusõltlastele (78)
2024-05-09 / Postimees Teadus

Hiljutine uuring on avastanud, et kaks ravimit koostisega nalmefeen ja naltreksoon, mis on tavaliselt ette nähtud ravimisõltuvuse raviks, võivad aidata ka hasartmängusõltuvuse korral. See avastus toob esile sarnasused käitumuslike ja ainete sõltuvustega seotud ajutegevused, mis võib muuta arusaama erinevatest sõltuvustest ja nende ravist.

NEW SCIENTIST Sa ei usu eal, millisest riigist on saamas uus liider astronautikas (30)
2024-05-08 / Postimees Teadus

Kui India näib olevat kosmoselendude valdkonnas hiline tulija, siis ainult seetõttu, et riigi kosmoseagentuur on aastakümneid aeglaselt kasvanud, jõudes järele algsetele suurtele tegijatele.

NEW SCIENTIST ⟩ Teadlased leidsid, et ajutegevuses on soolised erinevused (70)
2024-05-07 / Postimees Teadus

Signaalide keerukus ajus näib vähenevat loote ja imikute närvisüsteemi arenedes, mis sunnib ümber mõtlema arusaama arenevast ajust.

NEW SCIENTIST ⟩ Tehisaru haiglas osutus suureks elupäästjaks (66)
2024-05-03 / Postimees Teadus

Tehisaru on näidanud, et see võib päästa elusid, hoiatades arste ette, et nad kontrolliksid patsiente, kelle südametesti tulemused näitavad suurt surmaohtu. Randomiseeritud kliinilises uuringus, milles osales peaaegu 16 000 patsienti, vähendas kunstmõistus surmajuhtumite arvu kõrge riskiga haigete hulgas koguni 31 protsenti.

NEW SCIENTIST DNA mõjutab seda, kui palju teile muusikat kuulata meeldib (1)
2024-04-30 / Postimees Teadus

Tuhandete kaksikutega läbi viidud uuringu järgi võib see, kui palju me muusikat naudime, osaliselt taanduda meie geneetilisele ülesehitusele.

NEW SCIENTIST Ravi leitud – jaburate vandenõuteooriate vastu aitab tehisintellekt (1) (32)
2024-04-24 / Postimees Teadus

Vestlusrobotid, nagu ChatGPT, võivad inimestega debatti laskudes vähendada nende usku vandenõuteooriatesse. Vestlusrobotite kasutatavad taktikad näitavad potentsiaalselt paremaid viise, kuidas paremini suhelda vandenõuteoreetikutega.

NEW SCIENTIST Planeedid, mis paistavad sarnased, võivad olla märk kosmoses rändavatest tulnukatest (31)
2024-04-21 / Postimees Teadus

Lähedalasuvad planeedid, mis näevad välja ebatavaliselt sarnased, võivad olla märgiks tähtede vahel rändavate tulnukate elust, arvavad teadlased.

NEW SCIENTIST ⟩ Miks on tänapäeval muutunud lapsed ärevamaks? (34)
2024-04-18 / Postimees Teadus

Lapsepõlves esinev ärevus võib röövida ära selle muretu aja sära. Viimaste uuringute kohaselt seisavad lapsed ärevusega rohkem silmitsi kui kunagi varem. See pole üllatav, arvestades Covid-19 pandeemia ja sotsiaalmeedia mõju. Õnneks pakuvad tõhusad sekkumised lootust ja teekonda noorte vaimse tervise toetamiseks, piirates ärevuse pikaajalisi mõjusid ja avades uksi helgemale tulevikule.

NEW SCIENTIST Maod võivad aru saada, kui nad imelikult lõhnavad (32)
2024-04-17 / Postimees Teadus

Mõned maod näivad reageerivat oma lõhnale erinevalt, kui seda on muudetud, mis viitab sellele, et neil on teatud vorm eneseteadlikkusest.

NEW SCIENTIST Mobiiliakud kestavad palju kauem, kui on rohkem 5G maste (31)
2024-04-13 / Postimees Teadus

Uue põlvkonna 5G võrgu mobiilimastide arvu suurendamine võib tähendada hoopis mobiilsidevõrgu üldise energiakasutuse vähenemist kuni kahe kolmandiku võrra ja pikendab nutitelefonide aku kasutusaega 50 protsenti.

NEW SCIENTIST ⟩ Kosmoses hõljuvad satelliidid peaksid kokkupõrgete vältimiseks omama just seda (66)
2024-04-10 / Postimees Teadus

Satelliitide varustamine laseriga aktiveeritavate numbrimärkidega võib ära hoida kokkupõrkeid kosmoses isegi siis, kui alus kaotab toite.

NEW SCIENTIST ⟩ Tehisaru suudab tulevikku ennustada paremini kui inimesed (66)
2024-04-05 / Postimees Teadus

Tehisintellekt suudab ennustada valimistulemusi või majandustrende täpsusega, mis ühtib inim-ennustajate rühmadega või isegi ületab neid.

NEW SCIENTIST Selgus põhjus, miks teismelised vahel halvasti lõhnavad (4)
2024-04-03 / Postimees Teadus

Teismelised näikse tootvat oma higiga kemikaale, mis põhjustavad uriini või muskust meenutavaid kehalõhnasid. See leid võib viia tõhusamate deodorantide loomiseni.

Emašimpansid näitavad just sellega oma laste vastu suurimat inimlikkust (3)
2024-03-27 / Postimees Teadus

Kui toitu on vähe, lõpetavad enamik šimpansid mängimise, et energiat säästa, kuid emad jätkavad oma beebidega hullamist.

NEW SCIENTIST ⟩ Teadlased tuvastasid veel ühe Alzheimeri tõve riskiteguri ajus (57)
2024-03-25 / Postimees Teadus

Uus arusaam Alzheimeri tõvest viitab sellele, et algpõhjus on rasvatilkade kogunemine ajurakkudesse.

NEW SCIENTIST ⟩ Puidujäätmete 3D printeriga saab nüüd ehitada vastupidavaid maju ja mööblit (66)
2024-03-23 / Postimees Teadus

Puidujäätmed on väärt toormaterjal, selgub teadlaste katsest, kuna sellisest puidust saab teha 3D-printimise «tindi», mis võiks pakkuda säästvat võimalust mööbli valmistamiseks ja isegi majade ehitamiseks.

NEW SCIENTIST ⟩ Tänavune veebruar oli kõige kuumem, mis ajaloos kunagi olnud (139)
2024-03-20 / Postimees Teadus

Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste teenistuse (C3S) andmetel kogesime rekordiliselt kuuma veebruari, kui maailma keskmine temperatuur tõusis 1,77 °C kõrgemale kui tööstusrevolutsiooni eelsetel perioodidel. See teeb veebruarist üheksanda järjestikuse kuu, mil oleme püstitanud kuumarekordi.

NEW SCIENTIST ⟩ 5 megaprojekti, mis võivad päästa maailma hukatusest (139)
2024-03-15 / Postimees Teadus

Kliimamuutustega saab võidelda ka rohujuure tasandil, mis nõuab üsna väikseid pingutusi väga paljudelt inimestelt. Miljonid meist saavad paigaldada säästlikumaid soojuspumpasid, lähevad üle elektrisõidukitele, väldivad oma toidus liha ja nii edasi. Kuid arvestades väljakutse tohutut ulatust, on ka neid, kes arvavad, et me peame mõtlema palju suuremalt ja julgemalt.

NEW SCIENTIST ⟩ Selle lihtsa nipiga saab igast kutsust sinu suurim sõber (66)
2024-03-13 / Postimees Teadus

Paljud koerad on võõraste inimestega suhtlemisel kõhklevad, kuid nüüd võib olla lihtne viis sõprade leidmiseks, milleks on loomade jälitamine.

NEW SCIENTIST ⟩ Kas isegi kerge koroonanakkus mõjutab kognitiivseid oskusi? (66)
2024-03-12 / Postimees Teadus

Kas suurel osal meist on COVID-19 nakatumise tõttu ajujõud veidi vähenenud? Seni suurim selleteemaline uuring, milles osales rohkem kui 100 000 inimest, näitab, et tegelikult on rohkem küsimusi, kui neile vastata oskame.

NEW SCIENTIST ⟩ Konna aeglane keetmine ehk kuidas harjumine meie eest halbu asju peitma... (66)
2024-03-08 / Postimees Teadus

Kujuta ette end basseini hüppamas. Esialgu on külm on, eks ole? Kuid siis, mõni minut hiljem, oled temperatuuriga harjunud. Või kuidas oleks, kui astuksid sigaretisuitsuga täidetud tuppa? Haiseb, aga lase veidi aega mööduda ja sa ei pane seda enam tähele.

NEW SCIENTIST ⟩ Kulda saab kaevandada vana arvuti ja riknenud piima abil (77)
2024-02-21 / Postimees Teadus

Vanast piimast valmistatud aerogeel võib «kaevandada» kullatükke vanadelt arvutite emaplaatidelt.

NEW SCIENTIST ⟩ Kas Viagra aitab kaitsta Alzheimeri tõve eest? (78)
2024-02-19 / Postimees Teadus

Mõned uudistepealkirjad ütlevad, et see ravimite klass, kuhu kuulub ka Viagra ja mida tuntakse PDE5 inhibiitoritena, kaitseb inimesi Alzheimeri tõve tekke eest.

NEW SCIENTIST ⟩ Une juhtimine aitab magades õppida, kuid sellel on ka tumedam pool (77)
2024-02-16 / Postimees Teadus

Õpiku padja alla panemine, et see öösel magades pähe jääks, polegi enam nii ulme. Isegi iidsed egiptlased otsisid kohtumist viljakuse ja sünni jumala Besiga, joonistas ta oma käele jumaluse kujutise ning mähkides selle käe ja kaela musta riide sisse enne magama heitmist. See tava, mida on kirjeldatud papüürustel ning mis pärineb umbes aastast 1350 eKr, on varaseim dokumenteeritud näide stimulatsiooni kasutamisest unenäo sisu mõjutamiseks.

NEW SCIENTIST ⟩ Miks valitsevad ookeanipõhja suure suuga kalad? Sest nad seksivad veidralt (2)
2024-02-14 / Postimees Teadus

Ainulaadne seksistrateegia on see, mis võis endaga kaasa tuua tänapäeval õitsevate merikuradite liikide mitmekesisuse.

NEW SCIENTIST Kas salapärased mereseened võiksid meid antibiootikumiresistentsusest päästa? (2)
2024-02-11 / Postimees Teadus

Kui jalutada kuskil mererannas, siis tõenäoliselt näed kividel, meremüüridel ja ajupuidul kasvamas värvikaid elulaike. Need on samblikud ehk seente ja vetikate vastastikused partnerlussuhted. Suurbritannias võib näha ka erksavärvilist oranži samblikku ja kollakat korpsamblikku ning paljusid teisi huvitavaid liike.

NEW SCIENTIST Kas menstruaaltsükli hormoonide muutused mõjutavad kognitiivseid oskuseid? (28)
2024-02-11 / Postimees Teadus

Verbaalsed ja ruumilised oskused, nagu sõnade meeldejätmine ja navigeerimine, jäävad kogu menstruaaltsükli jooksul järjepidevaks, mis viitab sellele, et menstruatsioonil on sellistele kognitiivsetele funktsioonidele väike mõju.

NEW SCIENTIST ⟩ NASA asteroidiküti kõhus olev aine võib pärineda iidsest eluks sobivast ookeanist (77)
2024-02-09 / Postimees Teadus

Maale tagasi toodud asteroidiproov võis kunagi olla osa väikesest ookeaniga kaetud maailmast, mille tingimused on elu tekkeks soodsad. Sellisele järeldusele jõudis NASA OSIRIS-RExi missiooni taga olev teadlaste meeskond, kes uuris kosmosest 2023. aasta septembris tagasi saadetud kapslis olnud asteroidi Bennu proove.

NEW SCIENTIST ⟩ Juba väike füüsiline pingutus teeb südame rõõmsaks (140)
2024-02-06 / Postimees Teadus

Vaid mõni minut tugevat füüsilist pingutust päevas on seotud väiksema südameinfarkti ja insuldi riskiga, eriti naiste hulgas, kes ei tegele regulaarselt kehalise treeninguga.

NEW SCIENTIST ⟩ Kõige väiksemad ohtlikud elavad asukad üllatavad isegi teadlasi (66)
2024-02-01 / Postimees Teadus

Teadlased on hiljuti leidnud seni teadmata tüüpi paljunemisvõimelisi struktuure, mida nimetatakse «obeliskideks». Nende eksisteerimine on küll tõestatud, kuid nende täpne roll ja mõju on endiselt jäänud mõistatuseks. Kas need on samm edasi meditsiinirevolutsiooni suunas või hoopis ohtlikud nakkusallikad, mida tuleks karta?

NEW SCIENTIST ⟩ Miks on meie südames ja munandites maitsmisretseptorid? (57)
2024-01-27 / Postimees Teadus

Maitsmisretseptorid ei pruugi tunduda eriti salapärasena – need asuvad maitsmispungade rakkudes, mis asuvad peamiselt keelel ning suus ja kurgus. Kui nad end toidumolekulidega seovad, suudavad nad meid hoiatada erinevate maitsete, näiteks magusa, soolase või hapu maitse eest.

NEW SCIENTIST ⟩ Mida tähendab Ukraina miljoni drooni armee sõjapidamise tuleviku jaoks? (77)
2024-01-26 / Postimees Teadus

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi on lubanud, et 2024. aastal saavad riigi relvajõud miljon drooni. Juba ongi kasutusele võetud sadu tuhandeid peamiselt väiksemaid droone, mis on sõjas suur nihe – üle mindi sellisele kaitseväe koosseisule, kus neid masinaid on juba rohkem kui sõdureid. Mida see tähendab sõjapidamise tuleviku jaoks?

NEW SCIENTIST ⟩ Piinarikka valu käes tuleb enne diagnoosi saamist vaevelda mitu aastat (78)
2024-01-25 / Postimees Teadus

Miljonid naised kannatavad endometrioosi käes, kuid peavad diagnoosi saamiseni kannatama piinarikka valu, viljatuse ja meeleheite käes. Selgub, et selle põhjus on tervishoiuasutuste vähesed teadmised.

NEW SCIENTIST ⟩ Ainult elusatele: hingamismuster võib olla sisselogimisel sama turvaline nagu sõrmejälg (66)
2024-01-21 / Postimees Teadus

Hingamisel tekkivat õhu turbulentsi saab edukalt kasutada nutitelefonide või muude seadmete biomeetriliseks avamiseks. Erinevalt teistest sisselogimise viisidest, nagu sõrmejälgede või näo skannimisest, ei saa seda surnud inimesega enam teha.

NEW SCIENTIST ⟩ Mis juhtub ema ajuga enne ja pärast sünnitust? (145)
2024-01-18 / Postimees Teadus

Uued uuringud paljastavad, et raseduse ja sünnituse ajal toimuvad märkimisväärsed muutused teatud ajupiirkondades. Skaneerimised näitavad, et kuigi mõni muutus pöördub sünnituse järel tagasi, jäävad teatud ajuvõrgustikud endiselt mõjutatuks.

NEW SCIENTIST ⟩ Miks suri hiiglaslik ahv Gigantopithecus 295 000 aastat tagasi välja? (70)
2024-01-13 / Postimees Teadus

Suurim teadaolev inimkonnaeellane suri välja 295 000 kuni 215 000 aastat tagasi, tõenäoliselt selle võimetuse tõttu kohaneda toidueelistuste muutumisega muutuvas kliimas.

NEW SCIENTIST Polegi nii hull? Inimesed surevad 5% tõenäosusega välja just tehisintellekti pärast (1) (51)
2024-01-12 / Postimees Teadus

Paljud tehisintellekti uurijad näevad üliinimliku tehisintellekti võimalikku arengut ohuna, mis põhjustab inimeste väljasuremise, kuid selliste riskide osas valitseb veel lahkarvamusi ja ebakindlust.

NEW SCIENTIST Koroonapandeemia mõjutas ka laste ajusid (1)
2024-01-07 / Postimees Teadus

Laste ajud näitasid Covid-19 pandeemia ajal kiirenenud vananemise märke, kusjuures tüdrukutel esines nähtust rohkem kui poistel. Leid viitab sellele, et karantiinil oli tüdrukute aju arengule ebaproportsionaalselt kahjulik mõju.

NEW SCIENTIST ⟩ Antropotseen: uue ajastu algus Maa ajaloos võib selguda 2024. aastal (147)
2023-12-29 / Postimees Teadus

2024. aastal võime me sattuda täiesti uude ajastusse, kuna teadusasutused teevad ametliku otsuse selle kohta, kas inimeste mõju planeedile viimastel aastakümnetel on piisav täiesti uue geokronoloogilise ajajärgu väljakuulutamiseks.

NEW SCIENTIST ⟩ 2024. aasta tuleb kaalulangetajatele appi (64)
2023-12-28 / Postimees Teadus

2024 tõotab kaalulangetajatele tulla edukas aasta, kuna kaalulangetusravimite varu on suurenemas. Lisaks vanadele on teadlastel plaanis välja töötada ka uusi ravimeid ning seeläbi teha ravimi turustamises muudatusi, et need oleksid inimestele kättsaadavamad.

NEW SCIENTIST ⟩ Need on viis võimalikku tulevikku, kuhu tehisaru meid viib (0)
2023-12-22 / Postimees Teadus

Kui küsida vestlusrobotilt ChatGPT, mida tehisintellekti tõus inimkonna tuleviku jaoks tähendab, pakub see välja hoolega mõõdetud vastuse, et inimkonna tulevik tehisaruga ei ole ette määratud ja selle mõju sõltub sellest, kuidas seda arendatakse, reguleeritakse ning mismoodi on see integreeritud ühiskonna erinevatesse osadesse.

NEW SCIENTIST Varasemas eas laste saamine võib tuua kaasa lühema eluea (0)
2023-12-20 / Postimees Teadus

Inimestel, kellel on geneetiline eelsoodumus lapsi saada varasemas eluetapis, on vähem tõenäoline elada 76-aastaseks, selgub analüüsist, milles uuriti üle 270 000 inimese genoome.

NEW SCIENTIST Peagi pole vaktsineerimiseks vaja süstlaid, vaid lihtsalt kokkupuudet nahaga (29)
2023-12-13 / Postimees Teadus

Vaktsiine saab inimese kehasse toimetada ka ultraheli abil. See ei kahjusta nahka ja sellega kaob vajadus nõelte järele.

NEW SCIENTIST Kas vanematel inimestel on tervislik olla veidi ülekaaluline? (1) (4)
2023-12-11 / Postimees Teadus

Tavalised tervisliku kehakaalu nõuanded on vähemalt Ühendkuningriigis üle 65-aastaste inimeste jaoks ära muudetud. Sellesse vanuserühma kuuluvatele inimestele öeldakse nüüd: «Kui olete veidi ülekaaluline, ei pruugi kaalu kaotamine teie tervist tegelikult parandada,» selgub viimasest Briti Dietoloogide Ühingu (BDA) nõuandest.

NEW SCIENTIST ⟩ Kas lääne tsivilisatsioon on oma allakäigu koidikul? (66)
2023-12-09 / Postimees Teadus

Vana-Egiptus, Rooma impeerium, maiad, Hiina Qingi dünastia – kõik need iidsed tsivilisatsioonid särasid omal ajal eredalt. Kuid alati järgnes neile hiilgeaegadele kokkuvarisemine. See näib olevat iga kultuuri vältimatu trajektoor. Veelgi enam, näib, et lääne tsivilisatsiooni võib praegu tabada just samasugune saatus.

NEW SCIENTIST ⟩ Vereanalüüs võib ennustada depressiooni (57)
2023-11-26 / Postimees Teadus

​Depressiooni põdevatel noorukitel on teatud molekulide tase veres kõrgem kui neil, kellel haigust ei esine. See leid võib aidata tuvastada teismelisi, kes on depressioonile vastuvõtlikumad, ja viia varasemate sekkumisteni.

NEW SCIENTIST DNA-vaktsiinid saavad lähitulevikus uue pöörde (3)
2023-11-23 / Postimees Teadus

Inimeste kehas elusviiruste tekitamiseks mõeldud DNA-vaktsiinide esimesed inimkatsed võivad alata juba järgmisel aastal. Ettevõte nimega Medigen on New Scientistile öelnud, et taotleb nende katsete jaoks veel heakskiitu.

NEW SCIENTIST ⟩ Šimpansid kasutavad inimestele omast sõjataktikat (66)
2023-11-15 / Postimees Teadus

Šimpansid ronivad mägede otsa, et koguda salaja teavet rivaalitsevate rühmade kohta ja planeerida ohutuid marsruute vaenlase territooriumile.

NEW SCIENTIST ⟩ Varaseim teadaolev sõda Euroopas oli kiviaegne konflikt 5000 aastat tagasi (150)
2023-11-12 / Postimees Teadus

Tuleb välja, et kiviaja inimesed pidasid Euroopas väikesemahulisi sõdu enam kui 5000 aastat tagasi. Konfliktid leidsid aset ammu enne võimsate riikide teket selles piirkonnas.

NEW SCIENTIST Kuidas tekkis elu? Mida rohkem me sellest teame, seda keerulisemaks kõik läheb... (31)
2023-11-03 / Postimees Teadus

Kuidas sai elu Maal alguse? Veel 70 aastat tagasi ei olnud teadlased suutnud bioloogia hämarat algusaega kuigi palju valgustada. Kuid siis tulid järjest kolm olulist avastust, mis aga asju palju lihtsamaks ei teinud.

NEW SCIENTIST ⟩ Õhus hõljumine on imelihtne: pöörlemistrikk paneb magnetid leviteerima (79)
2023-10-27 / Postimees Teadus

Magnetite leviteerimiseks ehk õhus hõljuma panemiseks on leiutatud üks üsna lihtne viis, mida võib isegi kodus järele proovida – ja füüsikud hakkavad alles nüüd aru saama, kuidas see töötab. Sellisel tehnikal võib tulevikus olla palju huvitavaid rakendusi robootika ja mobiilsuse jaoks.

NEW SCIENTIST Teadlased räägivad, miks on just selle valesti küpsetatud liha söömine riskantne (1) (30)
2023-10-26 / Postimees Teadus

Kanaliha on maitsev ja üks eelistatumaid toite laual, kuid see-eest riskantseim salmonella- ja kampülobakterite tõttu, mis on kaks suurimat toidu kaudu levivate haiguste põhjustajat. Teadlased selgitavad, miks ja mis kraadi juures tuleks kana enne söömist läbi küpsetada, et see oleks ohutu.

NEW SCIENTIST ⟩ Edaspidi jätan kasvandusest pärit lõhe ostmata (66)
2023-10-24 / Postimees Teadus

Valisime vale päeva, et väikese paadiga üle metsiku Lääne-Islandi fjordi sõita. Ilm oli pehmelt öeldes väljakutsuv, sadas hoogsat paduvihma. Tahtsime oma silmaga ühte lõhekasvandust näha, kuid meid peksti tagasi, kirjutab New Scientisti autor Graham Lawton.

NEW SCIENTIST Ülitöödeldud toit ei ole alati ebatervislik (8)
2023-10-12 / Postimees Teadus

Kõrgelt töödeldud toitu peetakse äärmiselt ebatervislikuks, kuid selgub, et sellel on ka tervislikke aspekte. Näiteks hoiatavad teadlased, et oma toidumenüüst kõrgelt töödeldud toidu väljajätmisega võib muuta oma toitumise hoopis ebatervislikumaks. Nende sõnul on mure töödeldud toiduainete pärast kasvanud, kuid siiski pole liigseks paanitsemiseks põhjust.

NEW SCIENTIST ⟩ Loe, milline esmakordne avastus on tehtud hiljutistes aju-uuringutes (178)
2023-09-14 / Postimees Teadus

Läbi ajaloo on ajuga seonduvad uuringud osutunud kõige keerulisemaks, kuid see-eest huvitavaks. Teadlased on viinud läbi uuringu, mis on avanud valdkonnas täiesti uue suuna. Avastused on niivõrd uskumatud, et panevad uuringu autoreid siiamaani ahastama.