NEW SCIENTIST Kuidas tekkis elu? Mida rohkem me sellest teame, seda keerulisemaks kõik läheb (2)
2023-11-03 / Postimees Teadus
Kuidas sai elu Maal alguse? Veel 70 aastat tagasi ei olnud teadlased suutnud bioloogia hämarat algusaega kuigi palju valgustada. Kuid siis tulid järjest kolm olulist avastust, mis aga asju palju lihtsamaks ei teinud.
Tsementi saab nüüd toota lammutatud hoonete jäätmetest, mis teadlaste sõnul võiks 2050. aastaks säästa miljardeid tonne süsinikku.
Vihaseks saamine – isegi vaid mõneks minutiks – võib muuta teie veresoonte tööd, mis omakorda võib suurendada südameinfarkti ja insuldi tõenäosust. See leid võib selgitada, miks mõned inimesed kogevad neid terviseprobleeme emotsionaalsete sündmuste ajal.
Kujutlege maailma, kus on alati öö, olenemata kellaajast või aastast. Tegelikult pole ka päevi ega aastaid, sest pole päikest, mis tähendab, et pole päevavalgust, mis tähistaks aja möödumist. See on üksildane maailm, mis triivib läbi tähtedevahelise ruumi.
Teismelised tüdrukud, kellel on rasked, pikad või valulikud menstruatsioonid, võivad saada suurema tõenäosusega eksamitel madalamaid punkte kui need, kelle menstruatsioon on lühem.
Tulevased kuumalained Euroopas on kardetust veelgi lämmatavamad. Piirkondlikud kliimamudelid, millele planeerijad tuginevad, alahindavad suvesoojust, kuna need ei võta arvesse intensiivsemat päikesepaistet õhusaaste vähenemise tõttu.
Uute uuringute järgi ei pruugi lapsena kahe leetritevastase vaktsiiniannuse saamine alati kaasa tuua eluaegset immuunsust. Sellest hoolimata on see parim viis haiguse eest kaitsmiseks.
Tahtsin alustada seda artiklit teisel viisil. Aga see oli enne, kui mu 10-aastane tütar sekkus. Tegelikult olin juba kirjutama hakanud, kui ta äkki ilmus ja üritas mind petta. Ta tahtis vedada 10 naela peale kihla, et saab hariliku pliiatsiga kirjutada punast värvi. Sellise alustava ettevõtja pettumuseks keeldusin ta pakutud kihlveost: ta oli liiga enesekindel, nii et kahtlustasin, et tal on mingi temp plaanis ja lasin tal oma triki paljastada. Ta võttis pliiatsi ja kirjutaski: «punane värv». Siis naeris ta nagu hüään ja läks õnne proovima, kas õnnestub ema haneks tõmmata.
Hiljutine uuring on avastanud, et kaks ravimit koostisega nalmefeen ja naltreksoon, mis on tavaliselt ette nähtud ravimisõltuvuse raviks, võivad aidata ka hasartmängusõltuvuse korral. See avastus toob esile sarnasused käitumuslike ja ainete sõltuvustega seotud ajutegevused, mis võib muuta arusaama erinevatest sõltuvustest ja nende ravist.
Kui India näib olevat kosmoselendude valdkonnas hiline tulija, siis ainult seetõttu, et riigi kosmoseagentuur on aastakümneid aeglaselt kasvanud, jõudes järele algsetele suurtele tegijatele.
Signaalide keerukus ajus näib vähenevat loote ja imikute närvisüsteemi arenedes, mis sunnib ümber mõtlema arusaama arenevast ajust.
Vestlusrobotid, nagu ChatGPT, võivad inimestega debatti laskudes vähendada nende usku vandenõuteooriatesse. Vestlusrobotite kasutatavad taktikad näitavad potentsiaalselt paremaid viise, kuidas paremini suhelda vandenõuteoreetikutega.
Lähedalasuvad planeedid, mis näevad välja ebatavaliselt sarnased, võivad olla märgiks tähtede vahel rändavate tulnukate elust, arvavad teadlased.
Lapsepõlves esinev ärevus võib röövida ära selle muretu aja sära. Viimaste uuringute kohaselt seisavad lapsed ärevusega rohkem silmitsi kui kunagi varem. See pole üllatav, arvestades Covid-19 pandeemia ja sotsiaalmeedia mõju. Õnneks pakuvad tõhusad sekkumised lootust ja teekonda noorte vaimse tervise toetamiseks, piirates ärevuse pikaajalisi mõjusid ja avades uksi helgemale tulevikule.
Mõned maod näivad reageerivat oma lõhnale erinevalt, kui seda on muudetud, mis viitab sellele, et neil on teatud vorm eneseteadlikkusest.
Uue põlvkonna 5G võrgu mobiilimastide arvu suurendamine võib tähendada hoopis mobiilsidevõrgu üldise energiakasutuse vähenemist kuni kahe kolmandiku võrra ja pikendab nutitelefonide aku kasutusaega 50 protsenti.
Euroopa Liidu Copernicuse kliimamuutuste teenistuse (C3S) andmetel kogesime rekordiliselt kuuma veebruari, kui maailma keskmine temperatuur tõusis 1,77 °C kõrgemale kui tööstusrevolutsiooni eelsetel perioodidel. See teeb veebruarist üheksanda järjestikuse kuu, mil oleme püstitanud kuumarekordi.
Kliimamuutustega saab võidelda ka rohujuure tasandil, mis nõuab üsna väikseid pingutusi väga paljudelt inimestelt. Miljonid meist saavad paigaldada säästlikumaid soojuspumpasid, lähevad üle elektrisõidukitele, väldivad oma toidus liha ja nii edasi. Kuid arvestades väljakutse tohutut ulatust, on ka neid, kes arvavad, et me peame mõtlema palju suuremalt ja julgemalt.
Verbaalsed ja ruumilised oskused, nagu sõnade meeldejätmine ja navigeerimine, jäävad kogu menstruaaltsükli jooksul järjepidevaks, mis viitab sellele, et menstruatsioonil on sellistele kognitiivsetele funktsioonidele väike mõju.
Vaid mõni minut tugevat füüsilist pingutust päevas on seotud väiksema südameinfarkti ja insuldi riskiga, eriti naiste hulgas, kes ei tegele regulaarselt kehalise treeninguga.
Miljonid naised kannatavad endometrioosi käes, kuid peavad diagnoosi saamiseni kannatama piinarikka valu, viljatuse ja meeleheite käes. Selgub, et selle põhjus on tervishoiuasutuste vähesed teadmised.
Uued uuringud paljastavad, et raseduse ja sünnituse ajal toimuvad märkimisväärsed muutused teatud ajupiirkondades. Skaneerimised näitavad, et kuigi mõni muutus pöördub sünnituse järel tagasi, jäävad teatud ajuvõrgustikud endiselt mõjutatuks.
Paljud tehisintellekti uurijad näevad üliinimliku tehisintellekti võimalikku arengut ohuna, mis põhjustab inimeste väljasuremise, kuid selliste riskide osas valitseb veel lahkarvamusi ja ebakindlust.
2024. aastal võime me sattuda täiesti uude ajastusse, kuna teadusasutused teevad ametliku otsuse selle kohta, kas inimeste mõju planeedile viimastel aastakümnetel on piisav täiesti uue geokronoloogilise ajajärgu väljakuulutamiseks.
Vaktsiine saab inimese kehasse toimetada ka ultraheli abil. See ei kahjusta nahka ja sellega kaob vajadus nõelte järele.
«Ärge olge liiga põnevil,» jahutab Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) professor Sara Seager elevust, mis on tekkinud seoses eksoplaneetide atmosfäärist eluks vajalike ühendite leidmisega. Ta räägib hoopis oletatavatest elu märkidest teiste maailmade atmosfäärides rõhuga sõnal «oletatavad» ja tema sõnad on kainestavaks vastukaaluks sensatsioonilistele pealkirjadele.
Kuudepikkused kõrged temperatuurid ja vähesed sademed mõjutavad elusloodust ja Amazonase jõe ääres elavaid inimesi ning kliimamuutused võivad kaasa tuua äärmuslikumad tingimused.
Magnetite leviteerimiseks ehk õhus hõljuma panemiseks on leiutatud üks üsna lihtne viis, mida võib isegi kodus järele proovida – ja füüsikud hakkavad alles nüüd aru saama, kuidas see töötab. Sellisel tehnikal võib tulevikus olla palju huvitavaid rakendusi robootika ja mobiilsuse jaoks.
Kanaliha on maitsev ja üks eelistatumaid toite laual, kuid see-eest riskantseim salmonella- ja kampülobakterite tõttu, mis on kaks suurimat toidu kaudu levivate haiguste põhjustajat. Teadlased selgitavad, miks ja mis kraadi juures tuleks kana enne söömist läbi küpsetada, et see oleks ohutu.
Teadlased on esimest korda suutnud taastada väljasurnud liigi RNA. See annab lootust, et kunagi võib olla võimalik kadunud liike tagasi tuua, aga on ka oluline edusamm pandeemiliste viiruste uurimisel.
Läbi ajaloo on ajuga seonduvad uuringud osutunud kõige keerulisemaks, kuid see-eest huvitavaks. Teadlased on viinud läbi uuringu, mis on avanud valdkonnas täiesti uue suuna. Avastused on niivõrd uskumatud, et panevad uuringu autoreid siiamaani ahastama.
Mis ühendab Eestit ja Marokot? Himaalaja mäestikku ja Pakri pankrannikut? Neid omavahel pealtnäha üsna erinevaid paiku iseloomustab sarnane maapõu, mille kivimid tekkisid ordoviitsiumi ajastul. «See oli ammu enne dinosauruseid ja mammuteid,» ütleb Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi juht professor Olle Hints.