NEW SCIENTIST ⟩ Leiti esimesed elu märgid teistel planeetidel: kas rõõmustame liiga vara?

2023-11-24 / Postimees Teadus

«Ärge olge liiga põnevil,» jahutab Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) professor Sara Seager elevust, mis on tekkinud seoses eksoplaneetide atmosfäärist eluks vajalike ühendite leidmisega. Ta räägib hoopis oletatavatest elu märkidest teiste maailmade atmosfäärides rõhuga sõnal «oletatavad» ja tema sõnad on kainestavaks vastukaaluks sensatsioonilistele pealkirjadele.

Postimees Teadus (35)
NEW SCIENTIST Heitmevaba tsement - kas see võibki päästa planeedi? (66)
2024-06-08 / Postimees Teadus

Tsementi saab nüüd toota lammutatud hoonete jäätmetest, mis teadlaste sõnul võiks 2050. aastaks säästa miljardeid tonne süsinikku.

NEW SCIENTIST ⟩ Valulik menstruatsioon toob endaga kaasa kehvad eksamitulemused (95)
2024-05-22 / Postimees Teadus

Teismelised tüdrukud, kellel on rasked, pikad või valulikud menstruatsioonid, võivad saada suurema tõenäosusega eksamitel madalamaid punkte kui need, kelle menstruatsioon on lühem.

NEW SCIENTIST Euroopa suved saavad olema kuumemad, kui arvati ning selle põhjus on üllatav... (44)
2024-05-15 / Postimees Teadus

Tulevased kuumalained Euroopas on kardetust veelgi lämmatavamad. Piirkondlikud kliimamudelid, millele planeerijad tuginevad, alahindavad suvesoojust, kuna need ei võta arvesse intensiivsemat päikesepaistet õhusaaste vähenemise tõttu.

NEW SCIENTIST Teadlastele tundub, et leetrite immuunsus väheneb (34)
2024-05-13 / Postimees Teadus

Uute uuringute järgi ei pruugi lapsena kahe leetritevastase vaktsiiniannuse saamine alati kaasa tuua eluaegset immuunsust. Sellest hoolimata on see parim viis haiguse eest kaitsmiseks.

NEW SCIENTIST ⟩ Miks küll inimestel on nii pikk lapsepõlv? (149)
2024-05-09 / Postimees Teadus

Tahtsin alustada seda artiklit teisel viisil. Aga see oli enne, kui mu 10-aastane tütar sekkus. Tegelikult olin juba kirjutama hakanud, kui ta äkki ilmus ja üritas mind petta. Ta tahtis vedada 10 naela peale kihla, et saab hariliku pliiatsiga kirjutada punast värvi. Sellise alustava ettevõtja pettumuseks keeldusin ta pakutud kihlveost: ta oli liiga enesekindel, nii et kahtlustasin, et tal on mingi temp plaanis ja lasin tal oma triki paljastada. Ta võttis pliiatsi ja kirjutaski: «punane värv». Siis naeris ta nagu hüään ja läks õnne proovima, kas õnnestub ema haneks tõmmata.

NEW SCIENTIST Sa ei usu eal, millisest riigist on saamas uus liider astronautikas (30)
2024-05-08 / Postimees Teadus

Kui India näib olevat kosmoselendude valdkonnas hiline tulija, siis ainult seetõttu, et riigi kosmoseagentuur on aastakümneid aeglaselt kasvanud, jõudes järele algsetele suurtele tegijatele.

NEW SCIENTIST Ravi leitud – jaburate vandenõuteooriate vastu aitab tehisintellekt (1) (32)
2024-04-24 / Postimees Teadus

Vestlusrobotid, nagu ChatGPT, võivad inimestega debatti laskudes vähendada nende usku vandenõuteooriatesse. Vestlusrobotite kasutatavad taktikad näitavad potentsiaalselt paremaid viise, kuidas paremini suhelda vandenõuteoreetikutega.

KES VÕI MIS LEKITAB? NASA marsikulgur avastas kummalise metaanilekke, mis tuleb ainult öösiti (1) (2)
2024-04-24 / Postimees Teadus

Juba aastaid on NASA marsikulguri proovide analüüsimise instrument (Sample Analysis at Mars ehk SAM) tuvastanud olulisi metaanilekkeid, mis mõnikord tõusevad tavapärasest tasemest kuni 40 korda kõrgemale — ja teadlased püüavad endiselt selle salapärase allika päritolu mõistatada, nagu selgitab NASA oma uues blogipostituses.

NEW SCIENTIST ⟩ Miks on tänapäeval muutunud lapsed ärevamaks? (34)
2024-04-18 / Postimees Teadus

Lapsepõlves esinev ärevus võib röövida ära selle muretu aja sära. Viimaste uuringute kohaselt seisavad lapsed ärevusega rohkem silmitsi kui kunagi varem. See pole üllatav, arvestades Covid-19 pandeemia ja sotsiaalmeedia mõju. Õnneks pakuvad tõhusad sekkumised lootust ja teekonda noorte vaimse tervise toetamiseks, piirates ärevuse pikaajalisi mõjusid ja avades uksi helgemale tulevikule.

NEW SCIENTIST Maod võivad aru saada, kui nad imelikult lõhnavad (32)
2024-04-17 / Postimees Teadus

Mõned maod näivad reageerivat oma lõhnale erinevalt, kui seda on muudetud, mis viitab sellele, et neil on teatud vorm eneseteadlikkusest.

NEW SCIENTIST Mobiiliakud kestavad palju kauem, kui on rohkem 5G maste (31)
2024-04-13 / Postimees Teadus

Uue põlvkonna 5G võrgu mobiilimastide arvu suurendamine võib tähendada hoopis mobiilsidevõrgu üldise energiakasutuse vähenemist kuni kahe kolmandiku võrra ja pikendab nutitelefonide aku kasutusaega 50 protsenti.

NEW SCIENTIST ⟩ Leiti viis, kuidas pöörata tagasi vanusega seotud immuunsuse langus (37)
2024-04-09 / Postimees Teadus

Eksperimentaalne ravi noorendab vanemate hiirte immuunsüsteemi, parandades nende võimet võidelda infektsioonidega. Kui see toimib inimestel, võib see ravi pöörata tagasi vanusega seotud immuunsuse languse, mis muudab vanemad täiskasvanud haigustele vastuvõtlikumaks.

Emašimpansid näitavad just sellega oma laste vastu suurimat inimlikkust (3)
2024-03-27 / Postimees Teadus

Kui toitu on vähe, lõpetavad enamik šimpansid mängimise, et energiat säästa, kuid emad jätkavad oma beebidega hullamist.

NEW SCIENTIST ⟩ 5 megaprojekti, mis võivad päästa maailma hukatusest (139)
2024-03-15 / Postimees Teadus

Kliimamuutustega saab võidelda ka rohujuure tasandil, mis nõuab üsna väikseid pingutusi väga paljudelt inimestelt. Miljonid meist saavad paigaldada säästlikumaid soojuspumpasid, lähevad üle elektrisõidukitele, väldivad oma toidus liha ja nii edasi. Kuid arvestades väljakutse tohutut ulatust, on ka neid, kes arvavad, et me peame mõtlema palju suuremalt ja julgemalt.

NEW SCIENTIST Kas salapärased mereseened võiksid meid antibiootikumiresistentsusest päästa? (2)
2024-02-11 / Postimees Teadus

Kui jalutada kuskil mererannas, siis tõenäoliselt näed kividel, meremüüridel ja ajupuidul kasvamas värvikaid elulaike. Need on samblikud ehk seente ja vetikate vastastikused partnerlussuhted. Suurbritannias võib näha ka erksavärvilist oranži samblikku ja kollakat korpsamblikku ning paljusid teisi huvitavaid liike.

NEW SCIENTIST Kas menstruaaltsükli hormoonide muutused mõjutavad kognitiivseid oskuseid? (28)
2024-02-11 / Postimees Teadus

Verbaalsed ja ruumilised oskused, nagu sõnade meeldejätmine ja navigeerimine, jäävad kogu menstruaaltsükli jooksul järjepidevaks, mis viitab sellele, et menstruatsioonil on sellistele kognitiivsetele funktsioonidele väike mõju.

NEW SCIENTIST ⟩ Juba väike füüsiline pingutus teeb südame rõõmsaks (140)
2024-02-06 / Postimees Teadus

Vaid mõni minut tugevat füüsilist pingutust päevas on seotud väiksema südameinfarkti ja insuldi riskiga, eriti naiste hulgas, kes ei tegele regulaarselt kehalise treeninguga.

NEW SCIENTIST ⟩ Mis juhtub ema ajuga enne ja pärast sünnitust? (145)
2024-01-18 / Postimees Teadus

Uued uuringud paljastavad, et raseduse ja sünnituse ajal toimuvad märkimisväärsed muutused teatud ajupiirkondades. Skaneerimised näitavad, et kuigi mõni muutus pöördub sünnituse järel tagasi, jäävad teatud ajuvõrgustikud endiselt mõjutatuks.

NEW SCIENTIST Polegi nii hull? Inimesed surevad 5% tõenäosusega välja just tehisintellekti pärast (1) (51)
2024-01-12 / Postimees Teadus

Paljud tehisintellekti uurijad näevad üliinimliku tehisintellekti võimalikku arengut ohuna, mis põhjustab inimeste väljasuremise, kuid selliste riskide osas valitseb veel lahkarvamusi ja ebakindlust.

NEW SCIENTIST ⟩ Nii lihtsalt vähendad pikaajalise koroona sümptomeid (0)
2024-01-04 / Postimees Teadus

Pikaleveninud koroona sümptomeid, milleks on näiteks väsimus, mälu- ja seedehäired, aitab teadlaste sõnul leevendada igapäevane kindla pre- ja probiootikumide segu tarvitamine. See suurendab soole mikroobide mitmekesisust ja kasulike bakterite kasvu soolestikus.

NEW SCIENTIST ⟩ Antropotseen: uue ajastu algus Maa ajaloos võib selguda 2024. aastal (147)
2023-12-29 / Postimees Teadus

2024. aastal võime me sattuda täiesti uude ajastusse, kuna teadusasutused teevad ametliku otsuse selle kohta, kas inimeste mõju planeedile viimastel aastakümnetel on piisav täiesti uue geokronoloogilise ajajärgu väljakuulutamiseks.

NEW SCIENTIST Peagi pole vaktsineerimiseks vaja süstlaid, vaid lihtsalt kokkupuudet nahaga (29)
2023-12-13 / Postimees Teadus

Vaktsiine saab inimese kehasse toimetada ka ultraheli abil. See ei kahjusta nahka ja sellega kaob vajadus nõelte järele.

NEW SCIENTIST ⟩ Varaseim teadaolev sõda Euroopas oli kiviaegne konflikt 5000 aastat tagasi (150)
2023-11-12 / Postimees Teadus

Tuleb välja, et kiviaja inimesed pidasid Euroopas väikesemahulisi sõdu enam kui 5000 aastat tagasi. Konfliktid leidsid aset ammu enne võimsate riikide teket selles piirkonnas.

NEW SCIENTIST Kuidas tekkis elu? Mida rohkem me sellest teame, seda keerulisemaks kõik läheb... (31)
2023-11-03 / Postimees Teadus

Kuidas sai elu Maal alguse? Veel 70 aastat tagasi ei olnud teadlased suutnud bioloogia hämarat algusaega kuigi palju valgustada. Kuid siis tulid järjest kolm olulist avastust, mis aga asju palju lihtsamaks ei teinud.

NEW SCIENTIST ⟩ Kas tõesti on oluline magada kaheksa tundi öösel? (34)
2023-11-02 / Postimees Teadus

Enamikud meist on kuulnud, et inimene vajab öö jooksul kaheksa unetundi olemaks järgmiseks päevaks väljapuhanud. Loe, mida ütlevad selle kohta ülikoolide teadlased, kes on viinud läbi une täiendavaid analüüse.

NEW SCIENTIST ⟩ Õhus hõljumine on imelihtne: pöörlemistrikk paneb magnetid leviteerima (79)
2023-10-27 / Postimees Teadus

Magnetite leviteerimiseks ehk õhus hõljuma panemiseks on leiutatud üks üsna lihtne viis, mida võib isegi kodus järele proovida – ja füüsikud hakkavad alles nüüd aru saama, kuidas see töötab. Sellisel tehnikal võib tulevikus olla palju huvitavaid rakendusi robootika ja mobiilsuse jaoks.

NEW SCIENTIST Teadlased räägivad, miks on just selle valesti küpsetatud liha söömine riskantne (1) (30)
2023-10-26 / Postimees Teadus

Kanaliha on maitsev ja üks eelistatumaid toite laual, kuid see-eest riskantseim salmonella- ja kampülobakterite tõttu, mis on kaks suurimat toidu kaudu levivate haiguste põhjustajat. Teadlased selgitavad, miks ja mis kraadi juures tuleks kana enne söömist läbi küpsetada, et see oleks ohutu.

NEW SCIENTIST ⟩ Edaspidi jätan kasvandusest pärit lõhe ostmata (66)
2023-10-24 / Postimees Teadus

Valisime vale päeva, et väikese paadiga üle metsiku Lääne-Islandi fjordi sõita. Ilm oli pehmelt öeldes väljakutsuv, sadas hoogsat paduvihma. Tahtsime oma silmaga ühte lõhekasvandust näha, kuid meid peksti tagasi, kirjutab New Scientisti autor Graham Lawton.

NEW SCIENTIST ⟩ Lõpuks teame, miks porgandid on oranži värvi (3)
2023-10-11 / Postimees Teadus

Lõpuks on tuvastatud geenid, mis muudavad porgandid oranžiks, andes bioloogidele parema ülevaate sellest, mis muudab need nii toitvaks.

NEW SCIENTIST ⟩ Leiti ensüüm, mille testimine võib võimaldada Parkinsoni tõbe varem diagnoosida (2)
2023-10-08 / Postimees Teadus

Teatud ensüümi kõrge tase seljaaju vedelikus võib olla Parkinsoni tõve tunnuseks ja see võib tulevikus võimaldada haigusseisundit varem diagnoosida.

NEW SCIENTIST ⟩ Tehisintellekt vaatab sind, kui magad, et teada, kas sul on see... (3)
2023-10-04 / Postimees Teadus

Tehisintellekt suudab öövaatluskaamerat kasutades diagnoosida obstruktiivset uneapnoed peaaegu 90-protsendise täpsusega. See võib kaotada vajaduse spetsialiseeritud laborites tehtavate testide järele.

NEW SCIENTIST ⟩ Arvad, et sul on vaba tahe? Mõtle uuesti (0)
2023-10-03 / Postimees Teadus

Kujutle, et lähened puuviljavaagnale, mis on ääreni täidetud õunte, apelsinide ja banaanidega, kõik täiuslikult küpsed. Seekord valisid apelsini. Või kas ikka valisid? Kuigi võib tunduda, et oleksid võinud vabalt valida õuna või banaani, väidavad paljud, kes selliste asjade üle mõtisklevad, et sul ei ole tegelikult mingit valikuvabadust.

NEW SCIENTIST ⟩ Loe, milline esmakordne avastus on tehtud hiljutistes aju-uuringutes (178)
2023-09-14 / Postimees Teadus

Läbi ajaloo on ajuga seonduvad uuringud osutunud kõige keerulisemaks, kuid see-eest huvitavaks. Teadlased on viinud läbi uuringu, mis on avanud valdkonnas täiesti uue suuna. Avastused on niivõrd uskumatud, et panevad uuringu autoreid siiamaani ahastama.

NEW SCIENTIST ⟩ Inimesed annavad sigadele seagrippi rohkem kui vastupidi (0)
2023-08-12 / Postimees Teadus

Viimase 12 aasta jooksul USA kodanikud vähemalt 370 korda sigadele seagrippi edasi kandund. Parem arusaam sellest, kuidas haiguse taga olev viirus inimeste ja sigade vahel liigub, võiks aidata meil nakkusjuhtumeid vähendada.

NEW SCIENTIST ⟩ Populaarsust koguv vesinikuallikas oli kogu aja meie jalge all (34)
2023-08-09 / Postimees Teadus

Üha enam ettevõtteid soovib maapõuest vesinikku ammutada, üks neist väidab suisa, et tegemist oleks kliimaneutraalse energiaallikaga. Esimene geoloogilise vesiniku tootmist analüüsinud uuring leidis, et kuigi selle kasutamine panustaks siiski kliimamuutustesse, oleks geoloogilise vesiniku keskkonnamõju võrreldav või madalam kui taastuvatest allikatest loodud vesiniku oma. Kuid vähemalt üks ekspert usub, et uuringu tulemused on liialt optimistlikud.