NEW SCIENTIST ⟩ Leiti esimesed elu märgid teistel planeetidel: kas rõõmustame liiga vara?
2023-11-24 / Postimees Teadus
«Ärge olge liiga põnevil,» jahutab Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) professor Sara Seager elevust, mis on tekkinud seoses eksoplaneetide atmosfäärist eluks vajalike ühendite leidmisega. Ta räägib hoopis oletatavatest elu märkidest teiste maailmade atmosfäärides rõhuga sõnal «oletatavad» ja tema sõnad on kainestavaks vastukaaluks sensatsioonilistele pealkirjadele.
Tsementi saab nüüd toota lammutatud hoonete jäätmetest, mis teadlaste sõnul võiks 2050. aastaks säästa miljardeid tonne süsinikku.
Teismelised tüdrukud, kellel on rasked, pikad või valulikud menstruatsioonid, võivad saada suurema tõenäosusega eksamitel madalamaid punkte kui need, kelle menstruatsioon on lühem.
Tulevased kuumalained Euroopas on kardetust veelgi lämmatavamad. Piirkondlikud kliimamudelid, millele planeerijad tuginevad, alahindavad suvesoojust, kuna need ei võta arvesse intensiivsemat päikesepaistet õhusaaste vähenemise tõttu.
Uute uuringute järgi ei pruugi lapsena kahe leetritevastase vaktsiiniannuse saamine alati kaasa tuua eluaegset immuunsust. Sellest hoolimata on see parim viis haiguse eest kaitsmiseks.
Tahtsin alustada seda artiklit teisel viisil. Aga see oli enne, kui mu 10-aastane tütar sekkus. Tegelikult olin juba kirjutama hakanud, kui ta äkki ilmus ja üritas mind petta. Ta tahtis vedada 10 naela peale kihla, et saab hariliku pliiatsiga kirjutada punast värvi. Sellise alustava ettevõtja pettumuseks keeldusin ta pakutud kihlveost: ta oli liiga enesekindel, nii et kahtlustasin, et tal on mingi temp plaanis ja lasin tal oma triki paljastada. Ta võttis pliiatsi ja kirjutaski: «punane värv». Siis naeris ta nagu hüään ja läks õnne proovima, kas õnnestub ema haneks tõmmata.
Kui India näib olevat kosmoselendude valdkonnas hiline tulija, siis ainult seetõttu, et riigi kosmoseagentuur on aastakümneid aeglaselt kasvanud, jõudes järele algsetele suurtele tegijatele.
Vestlusrobotid, nagu ChatGPT, võivad inimestega debatti laskudes vähendada nende usku vandenõuteooriatesse. Vestlusrobotite kasutatavad taktikad näitavad potentsiaalselt paremaid viise, kuidas paremini suhelda vandenõuteoreetikutega.
Juba aastaid on NASA marsikulguri proovide analüüsimise instrument (Sample Analysis at Mars ehk SAM) tuvastanud olulisi metaanilekkeid, mis mõnikord tõusevad tavapärasest tasemest kuni 40 korda kõrgemale — ja teadlased püüavad endiselt selle salapärase allika päritolu mõistatada, nagu selgitab NASA oma uues blogipostituses.
Lapsepõlves esinev ärevus võib röövida ära selle muretu aja sära. Viimaste uuringute kohaselt seisavad lapsed ärevusega rohkem silmitsi kui kunagi varem. See pole üllatav, arvestades Covid-19 pandeemia ja sotsiaalmeedia mõju. Õnneks pakuvad tõhusad sekkumised lootust ja teekonda noorte vaimse tervise toetamiseks, piirates ärevuse pikaajalisi mõjusid ja avades uksi helgemale tulevikule.
Mõned maod näivad reageerivat oma lõhnale erinevalt, kui seda on muudetud, mis viitab sellele, et neil on teatud vorm eneseteadlikkusest.
Uue põlvkonna 5G võrgu mobiilimastide arvu suurendamine võib tähendada hoopis mobiilsidevõrgu üldise energiakasutuse vähenemist kuni kahe kolmandiku võrra ja pikendab nutitelefonide aku kasutusaega 50 protsenti.
Eksperimentaalne ravi noorendab vanemate hiirte immuunsüsteemi, parandades nende võimet võidelda infektsioonidega. Kui see toimib inimestel, võib see ravi pöörata tagasi vanusega seotud immuunsuse languse, mis muudab vanemad täiskasvanud haigustele vastuvõtlikumaks.
Kui toitu on vähe, lõpetavad enamik šimpansid mängimise, et energiat säästa, kuid emad jätkavad oma beebidega hullamist.
Kliimamuutustega saab võidelda ka rohujuure tasandil, mis nõuab üsna väikseid pingutusi väga paljudelt inimestelt. Miljonid meist saavad paigaldada säästlikumaid soojuspumpasid, lähevad üle elektrisõidukitele, väldivad oma toidus liha ja nii edasi. Kuid arvestades väljakutse tohutut ulatust, on ka neid, kes arvavad, et me peame mõtlema palju suuremalt ja julgemalt.
Kui jalutada kuskil mererannas, siis tõenäoliselt näed kividel, meremüüridel ja ajupuidul kasvamas värvikaid elulaike. Need on samblikud ehk seente ja vetikate vastastikused partnerlussuhted. Suurbritannias võib näha ka erksavärvilist oranži samblikku ja kollakat korpsamblikku ning paljusid teisi huvitavaid liike.
Verbaalsed ja ruumilised oskused, nagu sõnade meeldejätmine ja navigeerimine, jäävad kogu menstruaaltsükli jooksul järjepidevaks, mis viitab sellele, et menstruatsioonil on sellistele kognitiivsetele funktsioonidele väike mõju.
Vaid mõni minut tugevat füüsilist pingutust päevas on seotud väiksema südameinfarkti ja insuldi riskiga, eriti naiste hulgas, kes ei tegele regulaarselt kehalise treeninguga.
Uued uuringud paljastavad, et raseduse ja sünnituse ajal toimuvad märkimisväärsed muutused teatud ajupiirkondades. Skaneerimised näitavad, et kuigi mõni muutus pöördub sünnituse järel tagasi, jäävad teatud ajuvõrgustikud endiselt mõjutatuks.
Paljud tehisintellekti uurijad näevad üliinimliku tehisintellekti võimalikku arengut ohuna, mis põhjustab inimeste väljasuremise, kuid selliste riskide osas valitseb veel lahkarvamusi ja ebakindlust.
Pikaleveninud koroona sümptomeid, milleks on näiteks väsimus, mälu- ja seedehäired, aitab teadlaste sõnul leevendada igapäevane kindla pre- ja probiootikumide segu tarvitamine. See suurendab soole mikroobide mitmekesisust ja kasulike bakterite kasvu soolestikus.
2024. aastal võime me sattuda täiesti uude ajastusse, kuna teadusasutused teevad ametliku otsuse selle kohta, kas inimeste mõju planeedile viimastel aastakümnetel on piisav täiesti uue geokronoloogilise ajajärgu väljakuulutamiseks.
Vaktsiine saab inimese kehasse toimetada ka ultraheli abil. See ei kahjusta nahka ja sellega kaob vajadus nõelte järele.
Tuleb välja, et kiviaja inimesed pidasid Euroopas väikesemahulisi sõdu enam kui 5000 aastat tagasi. Konfliktid leidsid aset ammu enne võimsate riikide teket selles piirkonnas.
Kuidas sai elu Maal alguse? Veel 70 aastat tagasi ei olnud teadlased suutnud bioloogia hämarat algusaega kuigi palju valgustada. Kuid siis tulid järjest kolm olulist avastust, mis aga asju palju lihtsamaks ei teinud.
Enamikud meist on kuulnud, et inimene vajab öö jooksul kaheksa unetundi olemaks järgmiseks päevaks väljapuhanud. Loe, mida ütlevad selle kohta ülikoolide teadlased, kes on viinud läbi une täiendavaid analüüse.
Magnetite leviteerimiseks ehk õhus hõljuma panemiseks on leiutatud üks üsna lihtne viis, mida võib isegi kodus järele proovida – ja füüsikud hakkavad alles nüüd aru saama, kuidas see töötab. Sellisel tehnikal võib tulevikus olla palju huvitavaid rakendusi robootika ja mobiilsuse jaoks.
Kanaliha on maitsev ja üks eelistatumaid toite laual, kuid see-eest riskantseim salmonella- ja kampülobakterite tõttu, mis on kaks suurimat toidu kaudu levivate haiguste põhjustajat. Teadlased selgitavad, miks ja mis kraadi juures tuleks kana enne söömist läbi küpsetada, et see oleks ohutu.
Valisime vale päeva, et väikese paadiga üle metsiku Lääne-Islandi fjordi sõita. Ilm oli pehmelt öeldes väljakutsuv, sadas hoogsat paduvihma. Tahtsime oma silmaga ühte lõhekasvandust näha, kuid meid peksti tagasi, kirjutab New Scientisti autor Graham Lawton.
Lõpuks on tuvastatud geenid, mis muudavad porgandid oranžiks, andes bioloogidele parema ülevaate sellest, mis muudab need nii toitvaks.
Teatud ensüümi kõrge tase seljaaju vedelikus võib olla Parkinsoni tõve tunnuseks ja see võib tulevikus võimaldada haigusseisundit varem diagnoosida.
Tehisintellekt suudab öövaatluskaamerat kasutades diagnoosida obstruktiivset uneapnoed peaaegu 90-protsendise täpsusega. See võib kaotada vajaduse spetsialiseeritud laborites tehtavate testide järele.
Kujutle, et lähened puuviljavaagnale, mis on ääreni täidetud õunte, apelsinide ja banaanidega, kõik täiuslikult küpsed. Seekord valisid apelsini. Või kas ikka valisid? Kuigi võib tunduda, et oleksid võinud vabalt valida õuna või banaani, väidavad paljud, kes selliste asjade üle mõtisklevad, et sul ei ole tegelikult mingit valikuvabadust.
Läbi ajaloo on ajuga seonduvad uuringud osutunud kõige keerulisemaks, kuid see-eest huvitavaks. Teadlased on viinud läbi uuringu, mis on avanud valdkonnas täiesti uue suuna. Avastused on niivõrd uskumatud, et panevad uuringu autoreid siiamaani ahastama.
Viimase 12 aasta jooksul USA kodanikud vähemalt 370 korda sigadele seagrippi edasi kandund. Parem arusaam sellest, kuidas haiguse taga olev viirus inimeste ja sigade vahel liigub, võiks aidata meil nakkusjuhtumeid vähendada.
Üha enam ettevõtteid soovib maapõuest vesinikku ammutada, üks neist väidab suisa, et tegemist oleks kliimaneutraalse energiaallikaga. Esimene geoloogilise vesiniku tootmist analüüsinud uuring leidis, et kuigi selle kasutamine panustaks siiski kliimamuutustesse, oleks geoloogilise vesiniku keskkonnamõju võrreldav või madalam kui taastuvatest allikatest loodud vesiniku oma. Kuid vähemalt üks ekspert usub, et uuringu tulemused on liialt optimistlikud.