Viimastel aastatel sageli Iisraelis kontserte andmas käinud Andres Mustonen tõdeb, et maailm näeb Gazast enamasti pilte, kuidas inimesed on näljas, talvel külmas ja kõik on lõhutud, kuid näitamata jäetakse kõik see, mis ei kujuta verd ja pisaraid – alates mere äärde ehitatud luksushotellidest ning lõpetades paljude rikaste inimestega.

Kui toona 17-aastane Jõgeva koolipoiss Jüri Leesment oli lugenud Herman Hesse «Stepihunti», siis valdas teda äratundmisrõõm, millest ajendatuna sündis peagi samanimeline luuletus. Stepihundi vari jäigi autorit saatma ning 40 aastat hiljem avaldas ta samad värsid muutmata kujul oma luulekogus «Täna mängime elu» (2018). Aja palavikus nihkub nõnda eesriie luuletaja maagiliselt teatrilt, kus need, kel pole ükstapuha, võivad kuulda muinasaja ürgset üminat (lk 30) tegelikkusesse murdmas. Ning pärast etenduse lõppu algab kõik uuesti otsast peale (lk 14).

Raamatu pealkiri on alati oluline, see annab aimu teose toonist ja žanrist ning innustab meid seda avama ja lugema. Maimu Bergi novellikogu pealkiri on selline, et see kutsub esile emotsioone ja mõjutab psühholoogilist seisundit, mida me lugejatena jagame hakkame. Kuigi «Abitu armastus» ei selgita otsesõnu, millega raamat täpselt tegeleb, pakub see ühe intrigeeriva detaili, mis paneb küsima, mida autor selle pealkirjaga väljendada soovib.

USA kirjaniku Elizabeth Strouti romaan «Minu nimi on Lucy Barton» ilmus 2016. aastal ja mullu ka eesti keeles. Strout pälvis 2009. aastal USA tähtsaima kirjandusauhinna Pulitzeri preemia ning ka kõnealust romaani saatis suur edu.

Anton Hansen Tammsaare kohta ei sobi öelda «kultuskirjanik», sest seda sõna kasutatakse tänapäeval igaühe kohta, kelle tööd ja loomingut tahetakse esile tõsta. Nõukogude ajal püüti temast kujundada esikirjanikku, keda tuleks alati kummardada, nagu venelased on Aleksandr Puškinist teinud püha puusliku, kõigist teistest üle oleva, peaaegu ebamaise nähtuse.

Tõnno Jonuksi raamatu «Eesti muinasusundid» pealkiri, mis on sõnastatud mitmuses, teeb kohe selgeks, et keskne arusaam muinasusundist ei ole seekord ähmane, ühtne ja aegadeülene religioon, mis on läbi aastatuhandete justkui kõike läbiva hõbeniidina heljunud meie aega ja end siingi veel sisse seadnud.

Elektriautod on kohal, neid ostetakse ja lisaks käib ka tõsine autosõda: Hiina riigi doteeritavad elektriautod on pinnuks silmas nii Euroopas kui ka Ameerikas. Nende tulevik võib aga olla see, et nad on ühtlasi kodune akupank.

Valitsuse tegevusetus riigieelarve seisu parandamisel tekitab küsimusi ja hämmastust paljudes. Asjatundjate hinnangul tuleks puudujäägi vähendamiseks kiiresti ümber vaadata prioriteedid ja alustada suurte kärbetega.

Poodidest üle jäänud ja annetatud toidukraami jagamisega tegeleva Eesti Toidupanga juhtimine käärib ning mitmed senised partnerorganisatsioonid on võrgustikust välja visatud. "AK. Nädal" uuris, mis läks viltu ning kuidas heategevusel Eestis läheb.

Päikesepaneele on Eestis juba nii palju, et valgetel suvepäevadel katavad paneelid kogu Eesti elektritarbimise. Seega ei tasu enam eramajale panna paneele lootuses, et ülejääv elekter börsil suure tuluga maha müüa. "AK. Nädal" uuris ühe maja näitel, kas päikesepaneelid on tasuvad.

Õiguskantsler Ülle Madise tõi sel nädalal välja, et kaamerate kasutamine avalikus ruumis vajab selgemaid reegleid. Kuna tundub, et kaamerapilti on võimalik jääda igal sammul ja andmeid koguneb nende abil üha enam, tõstatub üha sagedamini küsimus privaatsuse tagamisest.

Kaitseministeerium näeb Nursipalu harjutusvälja laiendamisega seotud häirivate mõjude leevendamiseks ette 500 000 eurot. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas selle rahaga 3080 pere igapäevaelu häirimist leevendatakse.

Reede keskpäeval avati 60. Veneetsia kunstibiennaalil Eesti paviljon "Hunditund", mille autor on kunstnik Edith Karlson ja dramaturg Eero Epner. Huvi Eesti paviljoni vastu oli suur, kohal oli nii rahvusvaheline publik kui ka eesti kunsti- ja kultuuriinimesed.

Sügisel algab üleminek eestikeelsele õppele ning kõikide vene koolide esimestes ja neljandates klassides toimuvad tunnid eesti keeles, eestikeelseteks muutuvad ka kõik lasteaiad. "AK. Nädal" uuris, milliste muredega seisab pool aastat enne keelepööret silmitsi Tallinn.

Suvi läheneb ja inimesed valmistuvad jälle rohkem reisima. Nii nagu igasuguses ühistranspordis, tuleb ka lennuki pardal käituda viisakalt ja lugupidavalt nii kaasreisijate kui ka personali vastu, olenemata sellest kas tegu on puhkuse- või ärireisiga.

Äsjase lõimumismonitooringu tulemused näitasid, et see, kas inimene tunneb end Eesti ühiskonna liikmena, ei sõltu ainult tema emakeelest, rahvusest või kodakondsusest, sest ka iga kümnes eestlane tunneb end väljajäetuna.

Valitsus avalikustas sel nädalal magustatud jookide maksu plaani. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, miks on suhkrujoogid just see kurjajuur ning kas limonaadi maksustamine teeb meid rahvana tervemaks.

Haridusministeerium plaanib õppimiskohustuse iga pikendada 18. eluaastani. Mitteõppivate noorte arv väheneks ja haritud inimesed tagavad Eesti majanduskasvu. "AK. Nädal" uuris, kuidas mõjutab reform meie haridusasutusi ja mida on vaja teha, et noored päriselt tahaksid koolis käia.

Eestis on keelenõu antud juba pea 60 aastat. Tigupostiga küll enam kuigi palju küsimusi ei saadeta, kuid teemakategooriad, mille kohta nõu palutakse, on aja jooksul muutunud vähe. Keelenõu minevikust, olevikust ja tulevikust käisid EKI taskuhäälingus rääkimas vanemkeelekorraldaja Maire Raadik ja tänapäeva eesti keele osakonna juhataja Sirli Zupping.

Välisluureamet hoiatas sel nädalal avaldatud aastaraamatus Hiina Euroopa-suunalise mõjutustegevuse eest ja soovitab Hiina tehnoloogiast loobuda. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kui sõltuv on Eesti Hiina tehnoloogiatest ning kas kodumasinad võivad tõepoolest ühel päeval meie vastu pöörduda.

Valitsus pidas sel nädalal mitu arutelu õpetajate streigi lõpetamiseks, mille järel jäi peaministrilt kõlama mõte viia läbi haridusreforme, neist häälekamana koolivõrgu korrastamise vajadus. Sellest aga kerkis omakorda küsimus, kui tõhus koolipidaja on kohalik omavalitsus.

Teatri- ja kontserdisaalidest tuleb üha enam teateid külastajatest, kes end seal ülal pidada ei oska. "AK Nädal" uuris kultuuriinimestelt, kuidas nemad olukorda näevad ja kas ebakohane käitumine on normiks muutumas.

Liikumisaasta küll just lõppes, kuid uusaastalubaduste seas on sporditegemisega seotud tõotused ikka ühed populaarsemad. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, miks inimesed uusaastalubadusi annavad ja kui kauaks nendest indu jagub.

Viimase aja pidevad elektrikatkestused Kagu-Eestis näitavad, et kohalikud elanikud on olukorraks hästi valmistunud, aga probleem on õhukeseks nuditud riigiametites, mis ei suuda piisava kiirusega kriisidele reageerida ja neis toimetada.

Riigikogus on töö sel nädalal kulgenud vaevaliselt ja napi usaldusega läbi päevade ja ööde. "Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis inimestelt mitmes Eesti paigas, mida nad arvavad riigikogu punnseisust ja kuidas parlamendi töö hoo sisse saaks.

Võrumaa omavalitsused, keda Nursipalu laiendus otseselt puudutab, said riigilt ühekordse investeeringu toetusena kokku 10 miljonit eurot. Valdavalt on omavalitused otsustanud saadud raha kasutada kooli või lasteaedade ehitamiseks ja renoveerimiseks. Sellega ei ole aga rahul külade elanikud, kes jäävad vahetult laiendusala mõjualasse.

Järgmisest sügisest algab Eesti venekeelsetes lasteaedades ja koolides pikalt edasi lükatud üleminek eestikeelsele haridusele. Koolides algab see esimesest ja neljandast klassist, mis alustavad puhtalt eestikeelse õppetööga, lasteaiad aga lähevad täielikult eesti keelele üle. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris Tallinna näitel, kuidas üleminek toimub.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millise mõjuga oleks kavandatav sõidukimaks ühele lasterikkale ja ühele autorikkale perele.

Internet on eestlaste elus nõnda tavaline, et selle olulisust märkab alles siis, kui seda kasutada ei saa. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kuidas jõuab meieni internet ja kui hästi me katkestuste eest kaitstud oleme.

Sel nädalal läks riigikogus esimesele lugemisele vaenukõne seaduseelnõu. Kui see vastu võetakse, saab vaenamisele üleskutsumisest kõige raskem ehk kriminaalkorras karistatav kuritegu, mille eest võib sattuda ka vanglasse. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, kas Eestil on sellist seadust vaja ning mida see endaga kaasa võib tuua.

"AK. Nädal" uuris, kas senine riiklikult tähtsate kultuuriobjektide rahastusmudel on oma aja ära elanud ja vajab reformimist.

Ametnikud panevad mõnikord dokumentidele nende avalikustamist takistavad märked "ametkondlikuks kasutamiseks" (AK) lihtsalt mugavusest ning on olnud juhtumeid, kus AK-tempel tuleb dokumendihalduse süsteemist automaatselt kaasa, ütles riigisekretär Taimar Peterkop.

Päikesepaneele on Eestis juba nii palju, et valgetel suvepäevadel katavad paneelid kogu Eesti elektritarbimise. Seega ei tasu enam eramajale panna paneele lootuses, et ülejääv elekter börsil suure tuluga maha müüa.

Viimased enam kui kümmekond aastat on Reformierakonna tipp-poliitikud vastanud oponentidele ja teistele arvajatele, kes on arutlenud riigi võimaliku lõdvema rahapoliitika üle, et kas nad tahavad, et Eesti oleks nagu Kreeka.

Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat teatas esmaspäeval, et Soome võlakoormus on eelmisel aastal kasvanud 210,5 miljardi euroni. Põhjanaabrite võlakoormuse suhe sisemajanduse kogutoodangusse (SKT) kasvas 2,3 protsendipunkti võrra, 75,8 protsendini, millega oldi eelmisel aastal kõige kiiremini kasvava võlakoormusega riik Euroopa Liidus.

Prantsusmaa pealinn Pariis teeb veel viimaseid ettevalmistusi juuli lõpus algavateks olümpiamängudeks. Et linna läbival Seine'i jõel oleks võimalik korraldada triatloni ja avaveeujumise võistlusi, ehitas linn uue veepuhastussüsteemi.

Eestil on praeguse seisuga Pariisi mängudele kindlustatud üheksa olümpiakohta. See arv kindlasti kasvab, kuid siiski on oodata väikseimat delegatsiooni iseseisvuse taastamise järel. Kui ühe põhjusena nähakse raskemaks muutunud kvalifitseerumise süsteemi, siis leidis "Aktuaalne kaamera. Nädal" ka neid, kes leiavad, et ennekõike tuleb Eestis otsa vaadata kodusele spordi juhtimisele.