"AK. Nädal": miks tunneb end nii palju eestimaalasi ühiskonnast väljajäetuna?
2024-03-17 / ERR
Äsjase lõimumismonitooringu tulemused näitasid, et see, kas inimene tunneb end Eesti ühiskonna liikmena, ei sõltu ainult tema emakeelest, rahvusest või kodakondsusest, sest ka iga kümnes eestlane tunneb end väljajäetuna.
Narva muuseumil on ajaloosündmuste ja tänapäeva mõtestamisel ees veel suur tööpõld, kuid ilma selliste diskussioonideta ei saa Narva kunagi päriselt omaks, kirjutab Anu Viltrop.
Kui räägime Eesti inimeste infoväljast ja meediakasutusest, siis üks kindel valearvestus on teha väga suuri üldistusi ja öelda, et eestikeelne elanikkond on ühesugune ja venekeelne elanikkond teistsugune. Kristiina Saks kirjutab, mida järeldada Aleksei, Tatjana, Andrei ja teiste lõimumisest nende meediakasutuse põhjal.
Teisipäeval tutvustab üheksanda Eesti ühiskonna lõimumismonitooringu tulemusi uuringu vastutav toimetaja, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ning Kantar Emori uuringuekspert Kaisa Esko avab põhjalikumalt kodakondsuspoliitika, kultuurilise lõimumise ja Ukraina sõja mõju teemasid. Kell 13 algavat tutvustust näeb otsepildis ERR-i portaalis.
Kuigi kodakondsust ja keeleoskust on Eestis lõimumisel väga tähtsustatud, siis praegu pole nad piisavad ja ainumääravad ega tähenda automaatselt eestimeeslust, ütles värske Eesti lõimumismonitooringu vastutav toimetaja Marju Lauristin.
Nõukogu Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšoviga kokku puutunud Eesti poliitikud meenutasid teda valdavalt hea inimese ja demokraadina ning tunnustasid teda selle eest, et tema tegevus võimaldas Eestil taastada oma iseseisvus.
Tartu Ülikooli emeriitprofessor sotsiaaldemokraat Marju Lauristin ütles aastalõpuintervjuus ERR-ile, et on veel raske öelda, kui palju koroonakriis on Eestit muutnud, kuid praegust seisundit võiks nimetada ühiskonna molekulistumiseks. Lauristini sõnul teeb murelikuks trend, kus haritlastele heidetakse ette rahvast kaugenemist, samas erakonnad on Eesti riigi enda jaoks erastanud.
Pikaaegne ajakirjandusõppejõud ja poliitik Marju Lauristin (SDE) manitseb, et kõik, mida inimene internetist loeb, pole veel ajakirjandus, ning leiab, et suurem osa meediast tegutseb üksnes lugejalt kliki kättesaamise eesmärgil, saates selleks teadlikult pealkirja valitud emotsionaalsete sõnadega ajju elektrina mõjuvaid impulsse, ilma sügavama eesmärgita.