NÄDALA PERSOON ⟩ Liis Aedmaa: ma kasvasin üles Ugalas teatrit vaadates
2023-10-14 / Kultuur
Lavastaja ja dramaturg Liis Aedmaa oli nelja-aastane, kui isa Jaak Allik hakkas teda tööle kaasa võtma. Liis vaatas lapsena koos vennaga ära kõik Ugala lavastused ja hakkas teatrit nii kõvasti armastama, et nüüd on ta ise Viljandis peanäitejuht, kui täpne olla, siis teatri loominguline juht.
Ega muidu rõõmu ära tunneks, kui vahepeal nukker ei oleks, ütleb näitleja Ülle Kaljuste sündmusterohkest suvepuhkusest sel nädalal etendustega Viinistul uude teatrihooaega astudes. «Uued ajad panevad ju uusi asju avastama!»
Usalduse ja hoolimiseta kaua koos ei püsi, tõdeb Synne Valtri. See võib kõlada endastmõistetavalt, nagu «lihapirukas käib lihaga», kuni pole vastupidist kogenud. Tema paistab olema teravalt maitsta saanud ka äraspidist hoolimist ja usalduse kadumist.
Pooleli jäävad asjad jäävad kripeldama ja nendega tuleb rahu teha, ütleb ansambli Genialistid liidrina tuntud teatrimees Ivar Põllu bändi peatse lahkumiskontserdi kohta.
Vaevalt leidub Eestis inimest, kes pole näinud seda, mille eest vastutab Kaupo Karelson – «Papsid», «MasterChef Eesti», «Ma näen su häält», «Eesti otsib superstaari», «Su nägu kõlab tuttavalt», kui nimetada vaid väheseid –, aga vähesed teavad, millise hinnaga need saated valmivad.
Teater peab olema eespool sellest, mida enamik inimesi tajub ja mõtleb, ütleb Noorsooteatri peakunstnik Rosita Raud, kes on oma karjääri jooksul loonud enam kui 80 lavakujundust, kuid on ka fotograaf ja kunstnik.
Filmilooja Eeva Mägi räägib madalal, peaaegu et sensuaalsel häälel. Miski tema hääles toob mulle silme ette 1930ndate Berliini suitsused kabareed, koloniaalaegse Hiina oopiumilokaalid ja – kummalisel kombel – Elle Kulli. Kuid tema nägu on samal ajal otsekui kivist.
Näitekirjanik Piret Jaaks ütleb, et lapsena oli Eesti Vabariik tema jaoks saladus, millest räägiti poolihääli. Praegu on iseseisvus aga midagi, milleta elada ei ole enam võimalik.
Eesti Draamateatri uus hitt «Vend Antigone, ema Oidipus» lummab ja ehmatab publikut regilaulu ja antiiktragöödia ajatuse, aga ennekõike päevakohasusega. Tiit Ojasoo lavastus mitte ainult ei tõsta meie enda pärandi Euroopa kultuuri hiiglaste vääriliseks, vaid annab regilaulule uue hingamise. Selle triki taga seisab Anne Türnpu.
Kertu Moppel mängis seitse aastat teleseriaalis «Padjaklubi», ta sai koos Juhan Ulfsakiga riigi kultuuripreemia natside võimuletulekust rääkiva «Mefisto» lavastamise eest ning ta on üks vähestest teatriinimestest, kes võtab vaevaks kaasa rääkida ühiskonna asjades.
Lavakunstikooli legendaarse teise lennu lõpetanud Luule Komissarov ütleb, et näitlejaks sai ta Mikk Mikiveri käe all, kui harjutas Tiina rolli Eesti näitemänguklassikasse kuuluvas «Libahundis».
Pühapäeval 65. sünnipäeva tähistav Andrus Vaarik on enda sõnul vananemisega rahu teinud ja oma hääbumise tunnistajaks olemine muudab ta suisa erakordselt tänulikuks. Tal ei ole midagi selle vastu, et ta 65 saab – noorus väidetavalt ei sobinudki talle. Ka ei ole tal midagi selle vastu, mida vananemine endaga kaasa toob, sest ta teab ja on leppinud sellega, et ei ela igavesti. Ometigi rõõmustab ta, et saab elada parimas võimalikus maailmas ning vaimustub sellest, kuivõrd efektiivselt inimesed end arendanud on, et kauem elada.
Tänapäeval kõik kügelevad, aga kõige tähtsam on empaatia ja julgus teha valikuid, ütleb teatrikunstnik Ene-Liis Semper, kes koos partneri Tiit Ojasooga on Estonia kontserdisaalis toomas välja võimast näitemängu.
Kui kõik läheb hästi, siis tegutseb Von Krahli teater uuel aastal edasi Telliskivis Vaba Lava ruumides ja Noblessneri sadamas. See kõik juhtub, kui teatrijuhil Peeter Jalakal õnnestub leida rahastus.
Hinnatud kirjanik Indrek Hargla, kelle loodud tegelaskuju apteeker Melchior naudib viimasel ajal arvestatavat edu kinolinal, end üldjuhul ajakirjandusele kätte ei anna. Seekord ta siiski nõustus intervjuuga, et – sageli napis sõnastuses – pisutki avada maailma, millesse võimaluse korral argielu õudse sisutühjuse eest pageb.
Parim sel aastal rambivalgust näinud suvelavastus on vähemalt siinkirjutaja meelest Soontagana vallamajas mängitud «Ai, velled...», autor Urmas Lennuk, lavastaja manalamees Raivo Trass. Kui tavaliselt on teatrisaalid tulvil naisi, siis metsavendade tükki «Ai, velled...» vaatasid mehed. Seda tüüpi mehed, kes naise käsu peale teatrisse ei tule, vaid ainult siis, kui ise õigeks peavad.
Nagu Eestimaa talud sageli, asub kirjastaja ja kirjaniku Epp Petrone kodu lopsakate põldude ja metsa vahel. Õigupoolest oleme Setomaal, Venemaa piirini on siit vaid mõned korrad kiviga visata, kuid siiski on õhus ennekõike rahu. Hiiglaslik kask kohiseb majakese külje all ja rõdu kohal, võrguga võimalike kiskjate eest kaitstuna siblivad õueliivas rahulolevalt klõgisedes kanad ning mööda võililli teeb juba üleni õietolmuga kaetult korjeretke tilluke mesimumm.
«Miks mina?» puikleb Anne kaua intervjuusoovile vastu. See ei ole selline «mis nüüd mina»-stiilis võltsvagadus – erinevalt neist, kes ei pelga igast kanalist vaatajat-lugejat tüüdata, muretseb armastatud näitleja tõepoolest, et ega teda «korraga liiga palju ei saa». Ja tõesti. Anne Veesaar on kogu aeg eesti rahva jaoks olemas nagu Ivo Linna ja Siim Kallas või mõni muu ilmatala.
Kirjanik Aidi Vallik ütleb, et katkistest peredest lapsed, kes kipuvad pahandusi tegema, on tema loomingu peateemaks sattunud juhuslikult.Sel nädalal kinodes linastunud «Tagurpidi torn» (režissöör Jaak Kilmi) on Aidi Valliku teine stsenaristitöö. Ta alustas punkluuletajana, seejärel õpetas koolis lastele emakeelt ning kirjanikuna leidis ta tunnustuse enam kui 20 aastat tagasi, kui avaldas noorteraamatu «Kuidas elad, Ann?».
Harjumaal Karla külas asub Roogoja talu, mille mullas on perekond Kivistiku viie põlvkonna pikkuse aiandusdünastia juured. Siin on aretatud viljapuusorte, roose, elulõngu ja viinamarju.
Võrreldes 2009. aastaga näeb Eesti majandus hea välja, pole tööpuudust ega dramaatilisi laenukahjusid, kuid Vene-Ukraina sõja tõttu on praegu ebakindlust rohkem kui toonase suure kriisi ajal, ütleb endine tipp-pankur Priit Perens.
Ettevõtja ja reservohvitseride vanematekogu juht Toomas Luman hoiatab, et Eestil tuleb võtta kiiresti suur laen, et hankida laskemoona, sest vastasel korral võib kaitsevägi sõja kiiresti kaotada.
Saarlane Madis Kallas (SDE) loovutas eelmisel nädalal vabatahtlikult ministriportfelli, tuues põhjenduseks, et tahab rohkem aega veeta laste ja abikaasaga. Ega keegi teda uskunud. Mis jutt see on, et täisjõus mees nüüd niimoodi?
Hansapanga asutaja Heldur Meerits istub praegu LHV grupi nõukogus. Ta ise ütleb, et on seal rohkem pealtvaataja rollis, kuigi LHV eesmärk ei ole rohkem ega vähem kui kasvada Eesti suurimaks pangaks. Kohtusime Meeritsaga päev pärast tema 65. sünnipäeva. Tallinna kesklinna kõrghoone akende taga laiutas tihe udu.
Enam kui 20 aastat Eesti toidutööstuse tipus olnud ärijuht Katre Kõvask sai aasta algul tööle oma uusima projekti: Türi kaerajoogitehase. Ta usub, et puhas toit ja säästlik tootmine võiksid olla Eesti majanduse käima tõmbajad ja suurimad ekspordiartiklid.
Skeletoni finantsjuht Erkki Raasuke ütleb, et ta ei taha, et teda peetaks lollpeaks, kellele võib valimiskampaanias rääkida üht juttu, aga võimule saades teha teist.
Kaks nädalat tagasi valisid ametiühingutegelased keskliidu juhiks Kaia Vase, kes on ligi veerand sajandit seisnud meremeeste töötingimuste eest. Ametiühinguliikumine teeb Eestis vähikäiku. Kuidas ametiühingute uus juht selle eduks pöörab?
Ragn Sellsi juht Kai Realo näitas selle nädala esmaspäeval Tallinnas Lasnamäel Postimehe fotograafile hiiglaslikke prügikuhjasid. Kui täpne olla, tarbetu rämps oli see varem, pärast sorteerimist on see aga müügikõlblik tooraine.
Eesti majandus on languses, eksport väheneb, ettevõtteid suletakse, inflatsioon püsib kõrge ja äsja tõstis Euroopa Keskpank intressimäärad ennenägematusse kõrgusse. Kui tõsine kriis meid ootab?
Börsifirma Enefit Greeni juhi Aavo Kärmase aias pole sel aastal veel kordagi muru niidetud. Aastas sadu miljoneid eurosid investeeriva ettevõtte boss elab ligi sajandi vanuses kortermajas. Tema kodus pole kipsseinu ega aias elupuuhekke, aga leidub mõnusasti sassis kiviktaimla ja tomateid täis kasvuhoone.
Euroopas ja Ameerikas varisesid märtsis kokku kaks suurt panka, Eesti majandus vangub hiiglasliku hinnatõusu käes. Kellelt veel küsida, kas meid ootab ees üleilmne majanduskriis, kui mitte Eesti Panga endiselt presidendilt Ardo Hanssonilt.
Eesti Panga president Madis Müller on üks nendest inimestest, kelle iga sõna maksab rahaturgudel miljoneid või isegi miljardeid eurosid. See on põhjus, miks Müller valib ettevaatlikult sõnu.
Epeenaiskonnas olümpiakulla võitnud Katrina Lehis räägib, et tahet oma alaga jätkata on tal kuhjaga – puudu on ju MM-tiitel ja individuaalne olümpiakuld.