Iga lapsevanem peab toetama õpetajate streiki, sest õpetajatel ei ole peale enda ja meie kedagi teist. Ja seda kõike on vaja, et maandada konkurentsivõime- ja turvariske Eesti riigile, kirjutab Priit Salumaa.

Tehes õpetajatööd hingega saavad palgaga rahul olla need, kes teevad ületunde või muid projekte, kust tuleb lisaraha, või need, kel on rahast ükskõik, sest sissetulek koolitööst ei ole elamiseks peamine allikas, kirjutab Sirli Peepson.

Seoses hiljuti toimunud õpetajate hoiatusstreigiga on kõrgendatud tähelepanu alla sattunud õpetajate töö ja selle tasustamine, aga soovitan kõigil, kes õpetajate keskmise palga edetabeleid uurivad, olla ettevaatlik, kirjutab Enn Kirsman.

Õpetajatel oleks kergem oma õiguste ja väärika tasu eest seista, kui nende selja taga oleksid kaevurid, energeetikud, kultuuritöötajad, tervishoiutöötajad, ajakirjanikud ja paljud teised, kirjutab Eduard Odinets.

Haridusminister Kristina Kallas süüdistab enda täitmata lubadustes kahetsusväärselt omavalitsusi ja koole. Kui valitsus oma vastutust kannab, siis saavad valitsuse eeskuju täiel määral järgida ka kohalikud omavalitsused ja koolijuhid, kirjutab Jan Trei.

ERR-i toimetaja ja saatejuht Veronika Uibo oli kümme aastat õpetaja ning kirjutab nüüd, mis pani ta koolist lahkuma.

Autoriteedi kui nähtuse üldine vähenemine ja devalveerumine on meie ajastu omapära, see on liberalismi võrse. Autoriteet on pihustunud. Põhjuseks ikka seesama õiguste ja võimete segi ajamine ja samastamine, kirjutab Mihkel Mutt.

Eestikeelsele õppele ülemineku perioodil peaksid riik, omavalitsused ja kogu haridusrahvas panema seljad kokku, et üleminek õnnestuks. Tallinn, Eesti kõige jõukam omavalitsus suudab kahtlemata raskel ajal oma koole toetada, kirjutab Aleksei Jašin.

Riigijuhtidel oleks ühel hetkel aus tõdeda, et kui eelarve ikkagi ei võimalda õpetajatele adekvaatset töötasu maksta ning valdkonnas järelkasv sisuliselt puudub, tuleb esitatud ootustest teatud osas loobuda, kirjutab Madis Somelar.