Eesti riik ei ole katki, katki on poliitiline kultuur. Õigusega kultuuri ei loo, küll saab aga õigusega kultuuri mõjutada. Põhiseadus on Eestit hästi teeninud, mingit põhiseaduse kriisi pole olnud ega ole ka praegu. Parlamentarismi kriis on 2023. aastal aga ilmne ja Eesti parlamentarism vajab järeleaitamistunde, kirjutab Jüri Raidla algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Selle asemel, et mõelda 1920. aasta põhiseadusest kui läbikukkunust, võiksime seda hinnata rohkem kui teed rajavat katset vabariiklikus teoorias ja praktikas, kirjutab Karl Lembit Laane algselt Riigikogu Toimetistes ilmunud kommentaaris.

Riigikogus toimuv obstruktsioon ei ole vastuseis ühele või teisele eelnõule või poliitikale. See on ultimatiivne valimistulemuste eitamine ja sellisena vähemuse rünne riigikogu kui sellise vastu, kirjutab Rait Maruste.

Kuna riigikogu töö halvamise ning maine hävitamise ja valijate mandaadi eiramise eest vastutavad võrdselt kõik riigikogus esindatud erakonnad, peab Kaja Kallas valitsuse nimel riigikohtult viivitamatult taotlema nende kuue erakonna tegevuse lõpetamist, sedastab Kaarel Tarand Vikerraadio päevakommentaaris.

Eesti Koorijuhtide Liidu juhatuse uus esimees Ingrid Roose-Mänd oli külas "Vikerhommiku" saates, kus arutles koorijuhtide ümber keerleva keerulise olukorra üle ja leidis, et muutust vajab suures osas laiem suhtumine koorijuhi ja koorilaulu rolli.

Oleme jõudnud seisu, kus riigikogu, mille põhiseaduslik õigus ja kohustus on juhtida riiki, lämbub põhiseadusliku korra segipaiskamiseks ette võetud sammudesse. Valitsuskoalitsioon jättis kasutamata võimaluse olla rõhutatult korrektne ja riigimehelik, teha selge vahe varasemate poliitilise kultuuri madaluse ilmingutega. Opositsiooni õigustatud vastusammud kasvasid aga ründeks riigikogu põhiseadusliku rolli vastu. Põhiseaduse mõtte vastu on eksinud kõik osapooled, kirjutab Ülle Madise "Õiguskantsleri aastaülevaates 2022/2023".

Loodetavasti leiab riigikogu üles oma liidrid, kes suudavad paika panna sihi ja tegevusplaani, kuidas Eesti majanduskasvuga viia Soomest ette, mitte leppida sellega, et oleme Leedust vaid veidi taga, kirjutab Lavly Perling.

Me elame tõesti üle võimete, kuid mitte abivajajatele toetusi makstes, vaid pigem valitsussektoris selgelt üle pakkudes, kirjutab Marek Jürgenson.

Riigikontrolör Janar Holm kritiseeris "Esimeses stuudios" praegust tegevuspõhist riigieelarvet, tema sõnul ei saa rääkida korras riigi rahandusest senikaua, kuni ka asjast huvitatud riigikogu liikmed riigieelarvest aru ei saa.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kaja Kallas ütles, et opositsioon ei julge teda umbusaldada ning selle asemel üritab peaministrit kiusata, et tal närvid üles ütleks ja ta ise tagasi astuks. Seda Kallas teha ei plaani ning selle eest tunnustas teda ka Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juht ja välisminister Margus Tsahkna.

Endine riigikogu liige, poliitik ja kirjandusteadlane Mihhail Lotman (Isamaa) ütles Vikerraadio saates "Reedene intervjuu", et peaminister Kaja Kallase (RE) abikaasa äritegevusega üles kerkinud skandaal lõi Eesti moraalsesse kompassi vastiku mõra, mis kahjustab Eesti usutavust. Lotmani sõnul on tal väga hea meel, et ta enam riigikogus ei istu, sest seal toimuv on tema moraalse kompassiga tihti vastuolus.

Presidendi kantseleil ei ole raha otsas, nagu kohati on püütud väita, vaid seda pole piisavalt. Põhiseaduslike institutsioonide autonoomia on meil põhiseadusest tuntud fakt, kuid see peaks väljenduma ka rahalises plaanis, kirjutab Peep Jahilo.

Kui meil on soov majanduse valdkonnas "Eesti 2035" strateegia ellu viia, siis vajaksime senisest kiiremat arenguhüpet, mis hõlmab tootlikkuse tõusu innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse toel ning keskkonnasäästlikul moel, kirjutab Olev Mait Makk.

Kui riigil puudub võimekus või tahtmine huvirühmade seisukohtade vahel keskteed leida, siis juhtubki nii, et avaliku konsultatsiooni mõju on peaaegu olematu ning kaasamisest väljutakse dokumendiga, mis jäi põhimõtteliselt samaks, kirjutab Laura Vilbiks.

Riigikogu töö näib sügisel jätkuvat nii nagu kevadel, mil opositsioon parlamendi tööd suure hulga eelnõude ja arupärimistega halvata üritas. Opositsioonipoliitikud nõustuvad sellest taktikast loobuma vaid siis, kui koalitsioon mõned eelnõud ära jätaks ja arvestaks opositsiooni ettepanekuid riigieelarve koostamisel.

Riigikogus kevadel alanud obstruktsiooni valguses annavad Peet Kask ja Arvo Junti ülevaate parlamendiobstruktsiooni ajaloost ja kasutamisest üle maailma ning vahenditest, mis obstruktsiooni piiravad.

Riigikogu ja valitsuse, seega ka koalitsiooni töö halvamine osutab põhiseaduslike põhimõtete kahtluse alla seadmisele. Parlamentarismi ei sea ohtu mitte riigikohtu otsus, vaid obstruktsioon, kirjutab Uno Lõhmus.

Riigikohtu esimees Villu Kõve ütles Vikerraadio saates "Uudis +", et riigikohus ei saa jääda riigikogu töökorralduses seisukoha võtjaks, vaid riigikogu peab ise paika panema mehhanismid, mis sobiks nii opositsioonile kui ka koalitsioonile.

President Alar Karis ütles riigikogu töö patiseisu kommenteerides, et opositsioon ja koalitsioon peaksid hoiduma vastasseisu teravdamisest ja leidma praegusest olukorrast ühise väljapääsu.

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole praegu riigikogus kujunenud olukord veel kriis, aga selle saab lahendada ainult parteidevahelise kokkuleppega. Madise soovitas saadikutel, kui nad tunnevad, et nende põhiseaduslikke õigus on rikutud, riigikohtusse pöörduda, kritiseeris koalitsiooni plaane väga suure mõjuga seaduseelnõud kiirustades vastu võtta, kuid tunnistas ka koalitsiooni õigust oma poliitikat kujundada.

Kuna Eestis on muu Euroopaga võrreldes kõige enam muuseume 100 000 elaniku kohta, üritab kultuuriministeerium leida võimalusi, kuidas neid ellujäämise nimel koondada ja inimestele atraktiivsena hoida.