Allar Jõks ja Jüri Raidla esitavad kaheosalise ettepaneku opositsiooni piirideta obstruktsiooni raamistamiseks ja koalitsiooni teerullipoliitika ohjeldamiseks. Loomulikult võib ka mitte midagi teha, aga siis oleme lasknud käest võimaluse kaitsta demokraatiat demokraatia enda eest, märgivad autorid.

Kahjuks aimub vapralt sõjakas meelelaad ka koalitsiooni seaduseelnõude menetlemisstiilist ja opositsiooni sunnitud obstruktsionistlikust reaktsioonist. Kogu poliitika on taandatud loosungile: "Valimistel on tagajärjed!". See kõik ei tõota head kellelegi, kirjutab Jaak Aaviksoo.

Maksude tõstmise ja lastetoetuste vähendamise asemel tuleb panustada majandusse ja meie ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse. Vaid see toob lõppkokkuvõttes raha juurde riigikassasse ja parandab inimeste heaolu. Valitsusel sellist eesmärki aga ei olegi, kirjutab Henn Põlluaas.

Selleks, et eesti keel ja eesti kultuur säiliks läbi aegade, on oluline, et säiliksid ka eestlased ise. Selleks, et negatiivseid tendentse vähemalt aeglustada, on vaja lasterikkaid perekondi ning lasterikkus algab kolmest lapsest. Mihhail Lotman küsib: millised perekonnad on panustanud Eesti rahva väljasuremise pidurdamiseks enam ja kuidas on võrdsusega sellest vaatevinklist?

Valitsuse poliitikakujunduse masinavärk põhineb lausvaledel, ülbus saab aga alati karistatud, kirjutab Jaanus Karilaid.

Riigikogu on terve lõppeva nädala pidanud pikki ööistungeid, kuid sisulise tööni ei jõutud ja isegi päevakord on jäänud kinnitamata. "AK. Nädal" uuris, mis on obstruktsioon ehk sihilik töötakistus, mida riigikogus ka juntimiseks kutsutakse ning kui keeruline on seda lõpetada.

Enamikule Eesti inimestele riigikogus toimuv protseduuriline sõda ilmselt palju huvi ei paku. Riigikogu töö takistamisest on saanud reegel, erandiks oleks pigem see, kui riigikogu töötaks tavapäraselt. Paraku võivad riigikogu seekordsel vastasseisul olla kõige tõsisemad tagajärjed meie parlamentaarse demokraatia jaoks, kirjutab Raimond Kaljulaid.

Ei tea, kas nutta või naerda, kuid see, mis parasjagu Toompeal toimub, on tragikoomiline tsirkus. Aga valimised on möödas ja piltlikult öeldes sõitis tsirkus juba ära, aga paistab, et klounid jäid alles, kirjutab Heiki Kranich.

Ametiühingute ja tööandjate esindajad ütlesid pärast sel nädalal peetud esimest kohtumist alampalga üle, et lootus on maikuu jooksul kokkuleppele jõuda nagu valitsus oma koalitsioonilepingus sihiks on seadnud. Lepe tuleks siiski alampalga tõstmise üldise raamistiku, mitte konkreetse numbri kohta.

Riigikogu kogunes reedel lisaistungile, kuid siiski jätkus esmaspäevast alates kestnud opositsiooni obstruktsioon. Riigikogu vanematekogu otsis reede õhtul üle viie tunni kestnud läbirääkimistel kompromissi, kuid südaööks seda ei leitud ning jätkuv istung võib kesta laupäeva õhtuni.

Koalitsioon tahab poliitilise turunduse mõttes halvad asjad enne suve ära menetleda, et Eesti rahvas need kiiremini ära unustaks. Nad tahavad, et rahvas unustaks suvega valimistel lubatu ja tegeliku poliitika. Seetõttu on praegune avalik vastasseis neile nii valuline, kirjutab Urmas Reinsalu.

Valitsus lahutas riigikogus üleandmist ootava maksumuudatuste eelnõu neljaks. Heakskiidetud seaduse eelnõud antakse arutamiseks üle riigikogule.

Demokraatial on õigus end kaitsta. Seepärast peab demokraatia toimimise õiguslik raamistik olema kujundatud viisil, mis välistab selle olemuslikku kahjustamist, kirjutab Rait Maruste.

Kui tulumaksureform tundub küüniline, siis majutusasutuste käibemaksu tõstmine näitab valitsuse ebakompetentsust, kirjutab Andrei Korobeinik.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) tahab koalitsioonilt obstruktsiooni lõpetamise eeltingimusena peretoetuste vähendamise eelnõu tagasivõtmist ja vähemalt osa maksutõusude ärajätmist, ütles EKRE esimees Martin Helme neljapäeval.

Regionaalminister Madis Kallase soov oleks olnud teha jõukate kohalike omavalitsuste (KOV) tulude ümberjagamist palju suuremas mahus. Selleks peaks jõukamatele KOV-idele pakkuma täiendavaid lahendusi, aga nende väljatöötamiseks jäi praegu liiga vähe aega, ütles Kallas veebisaates "Otse uudistemajast".

Kuigi väljaspool Harjumaad asuvad omavalitsused saaksid maksutulu ümberjaotamisega, nagu valitsusel plaanis on, üheksa miljonit eurot juurde, siis käibemaksu tõus sööb sellest suure osa ära. Regionaalminister Madis Kallas ütles intervjuus ERR-ile, et plaanitud maksumuudatusi kavatsetakse tulevikus võimendada, et maapiirkondadesse rohkem raha suunata.