Kümme aastat tagasi kerkis Eesti ootamatult kogu maailma elektritranspordi musterlapseks, ent värske statistika järgi saab meid autopargi vanuse ja saastavuse tõttu tuua hoopis negatiivseks eeskujuks, kirjutab Kristo Reinsalu.

Kui Arenguseire Keskus teatas 2021. aasta septembris avaldatud raportis, et Eesti on ainus Euroopa Liidu riik, kus pole elanike transpordieelistuste suunamiseks rakendatud automaksu, siis sama kehtib ka 2023. aastal. Võib öelda, et Eesti paistab selles osas silma isegi veel laiemal taustal – OECD 38 liikmesmaast olid Eesti kõrval mullu veel ainult Costa Rica ja Colombia sellised, mis ei lähtunud autode maksustamisel keskkonnamõju või kütusekulu näitajatest.

Uute autode maksustamise asemel võiks hoopis maksustada autode kasutamist ning riik võiks pakkuda võimalust tasuda automaksu osade kaupa, näiteks kuupõhiselt, kirjutab Taavi Lepik.

Automaksu esitamine nügimisena eksitab avalikkust, sest näitab seda sekkumispraktikat oluliselt pehmema ja vähem invasiivsena inimeste elukorraldusele. Tegemist ei ole nügimisega ja selline teadlik pisendamine on manipulatiivne võte, kirjutab Heiko Leesment.

Me peame oluliselt ümber mõtestama oma riigieelarvelised prioriteedid. See ei saa olema lihtne, see tähendab meile kõigile ohverdusi ja ma pean kõigilt Eesti inimestelt paluma kannatlikkust ja mõistmist. Mõistmist, et me ei tee seda kõike mitte selle pärast, et see meile meeldiks, vaid selle pärast, et seda on vaja teha, ütles peaministrikandidaat Kaja Kallas riigikogus valitsuse moodustamise kohta peetud kõnes.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) juht Lauri Läänemets ütles, et kui tööandjad koalitsioonilepingus lubatud alampalga tõstmisega kaasa ei tule, peaks kõrgema alampalga käskima riik. Kui palk koalitsioonilepingusse seatud tempos ei tõuse, ei saa Läänemetsa sõnul kaduda ka maksuküür.