Teaduspõhist ja pika vaatega rändepoliitikat Eestil pole, kuigi vajadus rännet paremini juhtida on olemas. Rändearutelu on mõttekas pidada selle üle, kuidas ränne oleks paremini kontrollitud, ennustatav ja turvaline, kirjutab Kari Käsper.

Võib öelda, et võtmeks IT-valdkonna järelkasvu loomisel saab organisatsioonide võimekus ja valmisolek luua ja pakkuda täisväärtuslikke praktikakohti, kirjutab Sirja Sulakatko.

Meil kiputakse keeleoskust võrdsustama lõimumisega kogu kultuuriruumi. Ent ainult keele õppimisega ei ole võimalik ühtegi kultuuri hoobilt sulanduda, sedastab Maarja Vaino Vikerraadio päevakommentaaris.

Kui Eesti soovib ka edaspidi olla atraktiivne riik õppimiseks, siis tuleb üle vaadata senised sihtriigid ning mõelda, kuidas Eestile huvipakkuvatest piirkondadest tulevaste üliõpilaste teekonda Eestisse lihtsustada, kirjutab Eero Loonurm.

Doktorikraadi kaitsmiseni jõudmisel mängib hea juhendaja kriitilist rolli. Samas peab nii doktorant kui ka juhendaja olema koostöö sujumiseks oma ootuste ning võimete osas ausad.

Meie noored on endiselt oodatud ülikoolidesse tasuta õppima, sest konkureerime oma noorte pärast ka teiste maade õppeasutustega ja kuna Euroopas pakutakse võrdlemisi laialt tasuta kõrgharidust, oleks tasulise kõrghariduse kehtestamise puhul raske veenda meie noori Eestisse õppima jääma, kirjutab Tõnis Lukas.

Eesti keelt saab tugevamaks muuta, kui me lihtsalt "nahaalselt" kasutame eesti keelt, isegi siis kui mõni arvab, et mõnes kohas pole see ehk kombeks või sünnis. Kasvõi teaduses. Välismaalased kirjutavad doktoritöid eesti keeles, seda võiksid teha ka eestlased, kirjutab Axel Jagau.

Ootame valitsuselt ja riigikogult, et peatate liivakella, mis viib halastamatult, inimene inimese järel, Eestist tulevikulootusi ja kogenud tegijaid, kasvatab pettunute arvu ja väärtusetuse tunnet. Meil ei ole luksust Eesti inimesi raisata, kirjutab professor Toomas Asser.

Uus hariduse arengukava lähtub hariduse enda kitsaskohtade lahendamise vajadusest ja hoidub ütlemast, milline peaks olema maailm, mille me oma lastele ja lapselastele jätame. See aga tähendab, et loobume hariduse kaudu ümbritseva maailma kujundamisest ega suuda tegelikult olla valmis globaalseteks muutusteks, sealhulgas rohe- ja digipöördeks, kirjutab Margit Sutrop.