Keel ei võrdu riigiga, keel ei võrdu riigi poliitikaga. Keel on kommunikatsioon ja kui kaks inimest soovivad päriselt suhelda, otsivad nad ühise keele, kirjutab Natalia Tšuikina algselt Õpetajate Lehes ilmunud kommentaaris.

Kvaliteetse kaasaegse haridussüsteemi tööshoidmise eeldus on tipptasemel tänapäevane teadus. Teadus on pidev väljakutsete lahendamise protsess, mitte institutsionaliseeritud hierarhia kaudu kuulutatav lõplik tõde, kirjutab Mari Moora.

Keeleseaduse rakendamisega pole praegu nii kiire, et selle peaks hea seadusloome tavasid rikkudes valimiskampaania tuhinas läbimõtlemata vastu võtma, kirjutab Mart Võrklaev.

Eesti Kirjanike Liidu esimees Tiit Aleksejev sõnas saates "Kultuuristuudio. Arutelu", et lugejal peab olema võimalus osta teost uudishimust ja emotsioonipõhiselt, aga ainus sari, mis seda praegu võimaldab, on Loomingu Raamatukogu.

Uus koalitsioon peab keeleseaduse kavandatud kujul kindlasti kiiremas korras vastu võtma, sest muidu on raske takistada meie riigikeele kasutamise silmanähtavat vähenemist Eesti avalikus ruumis, kirjutab Tõnis Lukas.

On viimane aeg, et tunnistaksime ja tunnustaksime meie kultuuriruumi mitmekeelsust, näeksime eesti ühiskeele rikkusena tõsiasja, et siinmail räägitakse kaht eesti keelt: põhjaeesti keelt ja lõunaeesti keelt, kirjutab Karl Pütsepp.

Ilma omamaiseid loomeinimesi ja sportlasi toetamata poleks meil enam saja aasta pärast põhjust laulukaare alla tulla eestluse võidukäiku tähistama, kirjutab Sverre Lasn.

Eesti keelt vägisi meeldivaks ei muuda ja valimiseelne kiire keelereform kätkeb endas ohtu, et õppekvaliteedi langemise kõrval võib kõikide ainete riigikeeles õppimine muutuda parandamatuks lapsepõlvetraumaks. Ida-Virumaal tuleks reformi suhtuda põhimõttel, et parem teha pool rehkendust, aga teha seda paremini, kirjutab Rene Kundla.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikokku seaduse eelnõu, mille kohaselt saab 30. jaanuarist eesti kirjanduse päev ning ühtlasi ka lipupäev.