Alexander Lott: Vene agressioon ja mere(sõja)õigus
2022-03-04 / ERR
Nüüd, mil Venemaa sõda Ukraina vastu on muutunud iga päevaga aina jõhkramaks ja on selgelt suunatud ka Ukraina tsiviilelanikkonna vastu, on oluline, et Euroopa Liit karmistaks oma survemeetmeid Venemaa suhtes. Sadamate sulgemine on selleks üks tõhusaid viise, kirjutab Alexander Lott.
Valitsuskabinet arutas eelmisel nädalal välisministeeriumi ettepanekul Eesti merealal külgvööndi kehtestamist ja ministeeriumid said ülesande kujundada kuu jooksul selle suhtes oma seisukoht. Külgvööndi kehtestamine võimaldaks Eestil suuremal merealal oma seadusi rakendada ja rikkujaid tabada.
Ukrainas toimuva taustal väärivad tähelepanu ka eetika vaatenurgad sõjale. Johann-Christian Põder avab neid kahe olulise mõttesuuna abil, valgustades "õiglase sõja" traditsiooni ja printsipiaalset patsifismi. Samuti kirjeldab autor nn õiglase rahu kontseptsiooni, mis püüab neid kahte vahendada.
Ukraina eesmärk on, et rahvusvaheline kohus tunnistaks, et Ukraina pole genotsiidi toime pannud ja et Venemaa "sõjaline erioperatsioon" on toimunud valeväite alusel, kirjutab Gerda Raag.
Zaporižžja tuumajaam on oma kuue VVER-1000/320 tüüpi reaktori ja 5,7 GWe koguvõimsusega Euroopa suurim. Zaporižžja jaama reaktorite kaitsehooned on paksust armeeritud betoonist konstruktsioonid, mis on planeeritud vastu pidama kokkupõrkele kuni 20 tonni kaaluva lennukiga, kirjutab Kaspar Kööp.