Brasiilia ettepanek maksustada maailma ülirikkaid, et vähendada ebavõrdsust, pälvis G20 rahandusministrite kohtumisel positiivse vastuvõtu, kuid selle elluviimine saab olema väga keeruline, ütlesid Euroopa ja USA kõrged ametnikud.

«Ettevõtete tulumaksu kehtestamine ei ole mingi ajutine ja aateline meede, millega parandatakse Eesti julgeolekut. Vastupidi, see oleks pikaajalise mõjuga põhimõtteline muudatus, mille tagajärgedega peaksime tegelema veel aastaid,» ütles Parempoolsete aseesimees ja ettevõtja Kristjan Vanaselja.

Uue valitsuse maksumuudatuste valguses on õige aeg ühiskonnas maksudebati algatamiseks, kirjutab Bigbanki ökonomist Raul Eamets.

Suurettevõtja Oleg Gross ütles, et uue valitsuse plaanitavad maksutõusud on inimestele valusad, kuid ta mõistab, et riik peab praegu tulusid suurendama. Siiski sooviks ta näha, et riik kulutusi jõulisemalt kärbiks ning ametnike arvu ja bürokraatiat vähendaks.

Meid pidurdab suhtumine, et me ei tohi teha erandeid ja sellises olukorras ei olegi muud, kui tõsta käibemaksu ja siis tõsta tulumaksu, leiab LHV analüütik ja majandusteadlane Heido Vitsur.

«Uue valitsuse plaanitav julgeolekumaks ei tohi tõsta toiduainete hindu. Eesti toidukaupade hinnad on juba praegu Euroopa keskmisest oluliselt kõrgemad, samal ajal kui keskmine brutopalk on euroliidu viimaste seas,» tõdes toiduliidu juht Sirje Potisepp.

«Ei tahaks spekuleerida, enne kui koalitsioon on oma plaanid täpsemalt sõnastanud,» kommenteeris Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu (EHRL) tegevjuht Killu Maidla uue valitsuse maksutõusu plaani, ent leiab, et maksutõus siiski pärsib taastumist ja konkurentsivõimet.